MIS UUDIST? ⟩ Meelis Kubits: korraga sai meie kultuuriinimestele rahajagamise kulbist sõel

Paaril korral nädalas kell 11 algavas otsesaates kohtume tuntud Eesti inimestega, kellega arutleme suurimate klikimagnetite ja tähtsamate uudiste üle. Uudiseid enda maailmast jagab täna Kultuuripartnerluse SA juhataja Meelis Kubits. 

«Ärkamine on toimunud aastate jooksul ja kooskõlas Eesti eluga – et kuidagi võiks eraraha ja kultuuriloojaid kokku panna ning võiks ka sünergia tekkida. Eks seda on aastate jooksul pusitud,» rääkis Kubits kultuuripartnerlusest. 

«Me asutasime sihtasutuse Kultuuripartnerluse neil päevil neli aastat tagasi, just sõbrapäeval, loetud nädalad enne Covid-19 algust. Minu mõte oli selles, et teeks erakulkat. Väga hea, et ma seda ei teinud, sest üks asi on selgeks saanud – kultuuris rahapuudust ei ole. Täpsemalt riiklikult rahastatud kultuuris ei ole,» rääkis Kubits. 

Tema sõnul on rahapuudus konkreetsete teemade puhul, kuhu riik ei pruugi jõuda. «Näiteks märkamine, et meil oli Covidi ajal loojaid, kes jäid kriiside keskele ja nad ei ole sellised inimesed, kes läheksid ajalehte ning ütleksid, et neil on raske,» selgitas ta. Näiteks jõudsid nad anda väärikuse preemia Riho Sibulale. SA Kultuuripartnerluse üks suund on märkamise kultuuri edendamine. 

Neli aastat vastutuules

Teine fookus on noored. «Meil on fantastiline aeg praegu Eestis! Meil on klassikanoori ja ettevõtjad armastavaid neid. Oleme viimase nelja aasta jooksul ca 200 000 eurot vahendanud noorte õppimiseks välismaal,» rääkis Kubits. 

Mis Kubitsal uudist on? «Uudis ongi see, et me jäime ellu!» vastas ta. «Me ju alustasime neli aastat tagasi Covidiga koos. Ma tahtsin toona kutsuda 20. märtsiks 500 inimest ja teha brantši ning rääkida eraraha ja kultuuri kokkupanemise võimalustest. Ja siis nädal varem kuulutas Jüri Ratas välja eriolukorra. Minu kulbist, millega ma pidin raha otsima minema, sai sõel. Ja esimesed kaks aastat me otsisime raha sõelaga. Ja järgmised kaks aastat Kaja Kallase juhitud valitsuse majanduspoliitika tulemusel tekkinud majanduslanguse tingimuses,» kirjeldas Kubits. 

«Neli aastat on olnud natukene, mitte päris vastutuules, aga on oluline see, et Eesti ettevõtja ja kodanik on selle 30 aasta jooksul korralikult küpsenud. Kultuurirahastamise puhul ei ole küsimus selles, et kas sul on palju raha, see on sisemuse ja vaimsuse areng, kas sa oled selle teadmiseni jõudnud,» rääkis Kubits. 

Kultuuripartnerlus tähistab sünnipäeva 26. märtsi õhtul Viimsi Artiumis, kui täitub 1500 päeva vastutuules toimetamist. «Pidusid tuleb korraldada, kuid selleks peab olema põhjust! Meie noorte esiviisik – Holger Marjamaa, Valter Soosalu, Sten Heinoja, Theodor Sink, Heikko Remmel – tulevad lavale ja me markeerime selle aja ära,» rääkis Kubits.

Tema hinnangul on Viimsi Artium edulugu. «See on vinge asi! Viimsi vald oli varasemates uudistes kui väga imelike maatehingutega vald,» lausus Kubits. 

Kultuuris piletihinnad suures tõusus

«Me oleme ka kõige enam teatrit külastav rahvas. Kas meil peab olema suvel 400 uut lavastust? Publikut on seepärast, et selle piletihind on 15–25 eurot. Kulka või muude toetustega subsiteeritakse see hind ning seetõttu on ka publikut! Ma ei ole selle partei esindaja, kes kutsub üles kultuurilt raha ära võtma, aga kui me räägime piletihinnast, siis esiteks on pakkumist ning ei pea igale poole jõudma,» rääkis Kubits. 

Teiseks tuleb Kubitsa sõnul vaadata, kes on etenduse või ürituse produtsent. «Kas seal on juba riiklik raha taga? Kui riiklik raha on taga, siis piletihind ei tohiks olla üle 50 euro,» rääkis Kubits. 

«Ma olen seda meelt, et ostke pilet ja ärge lunige kutseid. Ostke pilet! Kui piletid on kallid, siis tehke valik. Maailmas ei ole mingit eeldust, et üks inimene peab jõudma Taylor Swifti kontserdile ja ka Metallica kontserdile. Need on kaks erinevat asja ja võib valida ühe, kui ei jõua sellel aastal mõlemale, siis võib ka järgnevatel minna,» tõdes Kubits. 

Teiseks ei peaks ka loojate puhul väga kauplema. «Meil on Holger Marjamaa, kelle üle me oleme uhked ning ta on harva Eestis. Ärme kauple! Kui see on see hind, siis see on see hind. Eesti korraldajad peaks ka seda honoraritrendi vedama. Mitte aga nii, et tule Eestisse ja kutsume tasuta kokku palju inimesi, et me maksame sulle vähem, siis sa seal New Yorgis teenid. Dikteerime ise selle hinna, see on väärikuse küsimus,» rääkis Kubits. 

Vene teatris etendub 13. märtsil külalisetendus «Iceberg», mille peaosas astub lavale Julia Aug ning ühe looži koha pilet maksab 1500 eurot. «Produtsent teeb asja nii, et selle ostab ära üks Pariisist siia saabuv eralennukiga Vene paarike. See toode on suunatud Vene immigrantidele,» selgitas Kubits. Aga Vene teater on ju saanud riigilt toetust – kas siin vasturääkivust ei ole? «Siin tegelikult produtsent rendib Vene teatri ruumi,» vastas Kubits.