SÕJASTUUDIO ⟩ Riho Terras: Sõrskõi võib sattuda keerulisse olukorda, kuna tema vanemad elavad Venemaal (2)

Ulla Länts
, ajakirjanik
Copy

Europarlamendi saadiku ja endise kaitseväe juhataja Riho Terrase (Isamaa) sõnul võis Ukraina armee senisele juhile saada saatuslikuks tema liigne populaarsus. Ta rääkis, et uus relvajõudude juht kindral Sõrskõi on küll varem juhtinud edukaid operatsioone, kuid võib sattuda keerulisse olukorda, kuna tema vanemad ja vend elavad Venemaal.

Mis Zalužnõile saatuslikuks sai?

Zalužnõi on kogu aeg olnud Ukraina armee arengu juures, viimased aastad siis kaitseväe juhatajana. Tema kaitseväe juhatajaks olemise ajal toimusid mitmed olulised operatsioonid nagu Kiievi kaitsmine ja Põhja-Ukraina vabastamine kuni Harkivini. Kindlasti on tema panus väga suur ja ta on väga populaarne. Alates eelmise aasta kevadest on aga rinne seisnud. Loomulikult ei saa seda Zalužnõile süüks panna, sest Euroopa ja Ameerika Ühendriigid ei suutnud piisavalt kiiresti organiseerida Ukrainale sõjalist toetust.

Zalužnõi on rohkem strateegiline, tema kirjatükid tuleviku sõjapidamisest näitavad, et ta küll näeb suurt pilti, aga lahendust ta sellele praegusele patiseisule leidnud ei ole. Kindral Sõrskõi on kogu aeg olnud Zalužnõi kõrval ehk ta ei ole mees metsast ega kusagilt poliitilistest ringkondadest. Just Sõrskõi oli see, kes organiseeris nii Kiievi kaitsmist kui territooriumite vabastamise operatsiooni Põhja-Ukrainas. Tema oli ka see, kes 2014. aastal mehed Debaltseve kotist välja aitas. Nii et tegemist on väga pikka aega Ukraina kaitseväes juhtival kohal töötanud ohvitseriga. Zalužnõile võis saatuslikuks saada asjaolu, et ta oli presidendi jaoks võib-olla natuke liiga populaarne, aga seda me ei oska hinnata. Presidendi vaba voli on otsustada, kes on ülemjuhataja ja ma usun, et Sõrskõi saab sellega edukalt hakkama.

Sõrskõi puhul on lihtsalt väike murekoht see, et ta on Venemaal sündinud ning kasvanud ja hiljem Ukrainasse kolinud. Tema isa oli ka kaitseväelane. Ta on vene rahvusest ja tema vanemad ning vend on senini Venemaal. Sõrskõi peab arvestama sellega, et tema perekonna suhtes võivad hakata toimuma mingid repressioonid ja see seab ta tegelikult päris keerulisse olukorda. Aga iseenesest on tegemist väga võimeka ohvitseriga ja nii palju kui mina olen aru saanud, siis tema fookus ongi natuke teistsugune kui Zalužnõil. Ta on välja öelnud, et ta tahab hoida inimelusid, ehkki tema Bahmuti kaitsmise operatsioon on väga palju kriitikat saanud, sest seal sai väga palju ukrainlasi hukka. Teisalt on tema enda argument, et seal peatatigi tegelikult venelaste suur pealetung ja samuti oli seal wagnerlaste lõpu algus. Ma arvan, et sellel on ka oma tõsi taga. Nii et vaatame, kuidas minema hakkab. Ta on öelnud, et tahab korda seada logistika ja vägede roteerumise kaitselahingus ehk et inimesed saaksid ka puhata. Ühtlasi soovib ta panna raskuskeskme moodsale tehnoloogiale ja see on üks koht, kus tal on absoluutselt õigus. Ka Euroopa ja Ameerika Ühendriigid peavad Ukraina abistamisel suunama ka oma fookuse just moodsale tehnoloogiale.

Kas Zalužnõi tagandamisel võis otsustavaks saada tema soov lõpetada Avdijivka kaitsmine?

Iga punkti kohta, mida on kauem kaitstud, on ka mingisugune sõjalise manöövri operatiivpõhjus, näiteks on sealt hea kontrollida logistikat ja selle pärast peab seda kaitsma. Sõrskõi on juba ka öelnud, et mõnda katkist maja ei ole mõtet enam kaitsta ehk ka Sõrskõi on pigem samal arvamusel, et Avdijivka tuleks ära anda. Eks me näe, mis seal tulema hakkab. Kuigi see oleks sõjalises mõttes üks kohaliku tähtsusega taktikaline saavutus, tahab Vene president selle kindlasti välja mängida kui suure strateegilise võidu. Kuna venelastele on seoses valimistega oma propagandas seda võitu vaja, siis võib ka Zelenskõi otsustada, et seal ei taanduta, kuna see oleks Venemaa presidendi jaoks võit, mida ei tohi lubada.

Üheks Ukraina sõjaväe nõrkuseks on peetub mitte väga head koostööd eri väeliikide vahel, kas see võiks muutuda?

Probleem on pigem selles, et õhuväge on vähe ja õhuvägi ei suuda sisuliselt maaväe operatsiooni toetada. Sõrskõi on küll öelnud, et ta tahaks teha rohkem mitme väeliigi koostööd, aga ma arvan, et vähene koostöö on natuke tingitud ka sellest, et muud väeliigid on nõrgad. Merevägi on ju täiesti keerulises olukorras ja ka õhuvägi ei ole praegu veel valmis maaväe operatsiooni toetama. Kui ühel hetkel peaks need F-16 lennukid kohale jõudma, siis on strateegiliselt oluline, teha kombineeritult erinevate väeliikide rünnakuid. Selleks on Sõrskõi kindlasti valmis.

Kui suur soov on poliitikutel sekkuda sõjaväe tegevustesse, olgu see siis sõja või rahu ajal?

Rahu ajal on poliitikute soov kaitseväge juhtida palju suurem kui sõja ajal. Sõja ajal nad saavad ju riskidest aru, et mingisuguse otsuse läbisurumisel läheb ka vastutus poliitikutele ja mitte sõjaväelastele. See on ajaloos täiesti tavaline, eks ka Teise maailmasõja käiku mõjutas Hitleri poliitiline sekkumine sõjalistesse operatsioonidesse. Nii et poliitikute soov sekkuda on alati olemas ja siin tuleb kaitseväe juhatajatel, ükskõik kas rahu ajal või sõja ajal, jääda väga kindlameelseks. Tuleb jalg maha panna ja öelda, et see on minu otsus, ma teen seda niimoodi ja on teie valik, härra president, kas te tahate minuga jätkata või valite kellegi teise, kelle otsused teile rohkem sobivad. Ma arvan, et poliitikud ei peaks kaitseväe juhataja tehtud otsuseid muutma.

Kui kaua võiks edasi kesta olukord, kus rindel ollakse valdavalt kaitses?

Ma ei nõustu nendega, kes ütlevad, et tegemist on külmutatud konfliktiga. Venelased ju saadavad ikkagi väeosade kaupa sõdureid hakklihamasinasse. Need numbrid on kolossaalsed, kui palju inimesi iga päev rindel hukkub. See konflikt on lihtsalt jõudude tasakaalu jõudnud ja sõda võidetakse tehnoloogia ning logistikaga. Kui me vaatame praegust seisu, siis näeme, et kui lääneriigid ei hakka Ukrainat kiiresti toetama, siis Ukraina ressursi osa võib saada saatuslikuks. Venemaa majandus on 25 korda väiksem kui Euroopa oma ja 50 korda väiksem kui Euroopa ning Ameerika Ühendriikide oma kokku. Kui me tahame panna kas või väga väikese protsendi Ukraina sõjaliseks toetuseks, siis see sõda on võidetav. See on võidetav, kuna Ukraina ja Vene sõdurite arv rindel on enam-vähem võrdne. Kui Ukrainal oleks tehnoloogiline ülekaal, siis nad võidaksid. Küsimus on selles, et nii Euroopa kui Ameerika Ühendriigid on saatnud Ukrainasse oma vana kola. Vaadanud oma laod üle, et mis mul siin peab hävitamisele minema ja saadame selle ära. Näiteks prantslased saatsid viiskümmend aastat vanad ratastankid, mille eluiga jäi rindel väga lühikeseks. Ainult moodsa tehnoloogiaga, nagu troonid, uitmoon ja raketid, tulevad muutused. Vastsel juhul nad tammuvad paigal.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles