MIS UUDIST? ⟩ Sven Grünberg: nüüd on tehtud üsna äärest ääreni kõiksugu tempe

Paaril korral nädalas kell 11 algavas otsesaates kohtume tuntud Eesti inimestega, kellega arutleme klikimagnetite ja tähtsamate uudiste üle. Uudiseid enda maailmast jagab täna helilooja Sven Grünberg. 

«Ma arvan, et kõik head algatused on praegu väga teretulnud, sest maailm meie ümber on kriisis,» rääkis Grünberg seoses sõbrapäeva tähistamisega. 

Hiljuti sai tal valmis sümfooniline pilt, mille pealkiri on «Hoovused». Estonia kontserdisaalis saab seda kuulda 8. märtsil. «Ta oli mul tore ettevõtmine, nüüd on tehtud üsna äärest ääreni kõiksugu tempe, alates «Klaabu» multikast ja lõpetades muusikaga sümfooniaorkestrile, vahepeale on jäänud progeroki leiutamine ja filmimuusika. Elukogemusena on see väga põnev! Mitte vaid muusikalise rännakuna – elus on erinevaid asju tehtud. See, et ma kirjutasin sümfooniaorkestrile, ei tähenda, et ma nüüd väga tõsiseks muutuksin,» rääkis Grünberg. 

Looja peab oma publikust hoolima

Tal on käsil rahvusvaheline filmiprojekt, milles on kvantmuusika. See viitab kosmilise struktuuri ja mikrostruktuuride samalaadsusele, selgitas Grünberg. 

Kuidas oli sellisele filmile muusikat kirjutada? «Olen filmi alal olnud 46 aastat. Eks algul oli üsna keeruline jõuda selleni, et mis see targem variant on,» rääkis Grünberg. «Nüüd elu teises pooles olen jõudnud selleni, et siiski parem on materjali mitte liiga palju süübida, sest lõppvariant võib väga palju erineda algversioonist. Lisaks võib see esimene mulje segama hakata muusika tegemisel. Lõpuks aga vaatab filmi inimene, kes näeb seda sellisena, nagu lõpp-produktsioon on välja tulnud,» kirjeldas Grünberg. 

Ta rõhutas, et looja peaks hoolima oma publikust. «Viimasel ajal on üsna palju juttu sellest, et heliloojad ja teised kunstnikud seisavad nii kõrgel ega tea tavaelust midagi,» ütles Grünberg. Tema meelest peaks aga olema vastupidi: «Mida suurem on sinu auditoorium, seda suurem on sinu vastutus. Seda madalam kui muru peab olema tegija, sest vastutus on suur,» selgitas ta. Näiteks tema mõtleb kõigile inimestele, kes tulevad tema kontserdile – sest seal saalis olles nende inimeste eluaeg väheneb. 

«Kellelgi ei ole õigust olla rumal!»

Iga hommik toob uudiseid Ukraina sõjast. «Sven, mina kujutaks ette, et sina oled täielik patsifist. Sa oled budist,» lausus Normet. «Ei ole!» vastas Grünberg. Ta selgitas, et budist on inimene, kes arvestab asjaoludega. 

«Näiteks. Ma arvan, et kui inimene näeb, et kurjategija vägistab või tapab last ja ta ütleb, et ei, ma ei sekku, ma olen patsifist, siis on see, kes ei sekku, ise kurjategija. Teatud olukordades peab olema võimeline käituma täiesti teistmoodi. Üldiselt olen ma muidugi patsifist, nii kaua kui saab ja on võimalik olla patsifist. Miks see nii on? Sest me elame ebatäiuslikkuse maailmas. Igasuguse absoluudi taotlus selles maailmas on määratud nurjumisele, sest igas olukorras ja nähtuses on erandeid. Nendest eranditest ei tohi ka üle sõita. See ei tähenda seda, et sa ise tekitad endale kogu aeg erandeid ja varjad oma halbu kavatsusi. Ma räägin päris ekstreemsustest,» selgitas Grünberg. 

Ent selleks, et mõista, mis on ekstreemsus, peab inimene oma teadvust arendama. «Kellelgi ei ole õigust olla rumal! Inimene peab ennast arendama, see on inimese kohustus. Põhjus on selles, et kõik halb lõppkokkuvõttes siin maailmas, ka tänased paljud ebameeldivad uudised, tulenevad rumalusest. Kõige üldisemalt öeldes seisneb see ka näiteks selles, et Putin ei saa aru, et inimkond on üks organism. See on sama nagu see, et üks rakk teeb teisele halba ja läheb teda tapma. Milline jaburus see oleks, et meie organismi sees rakud hakkavad üksteist tapma! Aga riigijuhid ei saa sellistest asjadest aru,» arutles Grünberg. 

Kuritegu on head tahtmist takistada

Kas Eesti peaks hoidma alles väikeseid koole? «Ma ei ole õige inimene üldistavalt kaasa rääkima, aga Metsküla kooli teema on mind küll puudutanud ja selles mõttes olen ma kindlasti nende inimestega päri, kes seda kooli teevad. Kui on selline tahtmine teha ja särasilmi neid asju aetakse, kuid kelleltki üleliia palju raha ei nõuta, siis selle takistamine on... kas just kuritegu, kuid sinnakanti,» vastas Grünberg.

Ta lisas, et toetab väikekoole ja seda tüüpi ettevõtmisi. Ta lisas, et muidugi on ka nõukogude ajast suured koolimajad, mille hooldamine on hirmus kulukas. Tema sõnul on ka näiteks kultuurimaju ehitatud liiga palju ja samasugust tüüpi. «Jälle ehitatakse liiga uhket uusehitist. See mulle jällegi ei meeldi,» selgitas ta. 

Kuidas heliloojate maailmas tehisintellektiga lood on? «Küsimus on selles, et kes on see programmeerija ja mida ta taotleb ning millised on tema teadmised,» vastas Grünberg.