OTSE POSTIMEHEST ⟩ Tiit Riisalo: ajakirjandus on käsitlenud Luukas Ilvese lahkumist ebaõiglaselt

Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo (Eesti 200) rääkis Postimehe otsesaatest, et IT asekantsler Luukas Ilvese lahkumist on käsitletud ajakirjanduses tasakaalustamata ja ebaõiglaselt. Ta lausus, et tegemist on olulise inimesega Eesti digiriigi arendamisel ja loodetavasti jätkab Ilves oma tööd. 

Miks vabastati ametist majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi IT asekantsler Luukas Ilves?

Organisatsioonides toimuvad ikka kaadrimuudatused. Viimastel päevadel on meediast tulnud minu arvates väga tasakaalustamata ja ebaõiglaseid hinnanguid asekantsler Luukas Ilvese tööle. Tegelikult on need kaks aastat, mis ta on ministeeriumis töötanud, olnud väga keerulised. Tuletan meelde, et sinna sisse jääb Covid ja sõja käivitumine Ukrainas, millel kõigel on olnud mõjud ka Eesti digiriigi toimimisele. Luukas Ilves on teinud oma tööd pühendunult ja hästi. Oleme seda kõike alati avatult ja ausalt arutanud, on mingid valdkonnad, kus saaks paremini, aga kindlasti on tegemist olulise inimesega Eesti digiriigi edendamisel. Loodetavasti kavatseb ta oma tööd jätkata.

Kui pilti natuke laiemaks lükata, siis 2023. aasta ongi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis olnud IT- d ja digitehnoloogiaid puudutavates osades üks suur planeerimise aasta. Me seisame suurte muudatuste lävel ja saame neid suuri muudatusi teha seetõttu, et selleks on olemas juba küps tehnoloogia. Sellega, et teha tehnoloogiliselt õigeid otsuseid, on ühelt poolt küll kiire, aga teiselt poolt ei ole mõttekas ka ülemäära tormata, sest need otsused mõjutavad meie elu lähema kümne aasta jooksul. Oleme praeguseks planeerimise protsessi katuse alla saanud, on olemas selge sõiduplaan, kuhu me erinevates valdkondades liigume. Protsessi käigus sai ka arutatud seda, et need tipptegijad, kes meil Eesti digiriiki ehitavad, peaksid saama pühendada kogu oma energia neile valdkondadele, kus nad on kõige tugevamad. Just sellis arutelu käigus me leidsime ka Lukas Ilvesele variandi, kuidas ta saaks oma energiat optimaalsemalt rakendada.

Personaalse riigi puhul tekitab kõige rohkem emotsioone rahanumber 200 miljonit eurot. On see üldse õige number?

Kindlasti mitte, võin seda ausalt välja öelda. Õige summa alles selgub. Raha on väga konkreetne asi ja kui me eelmise aasta suvel arutasime sellel kuulsal Vihula kohtumisel selle aasta eelarvet, siis MKM oli paika pannud kolm prioriteeti. Esimene on Eesti digiriigi baasinfrastruktuur, mis peab funktsioneerima ja ka see nõuab pidevat täiendamist. Meil on kogunenud siin teatud tehnoloogiline võlg ja me valmistasime väga põhjalikult ette erinevad stsenaariumid, mida millise raha eest saab ning kandsime selle oma koalitsioonipartneritele ette. Teine prioriteet oli küberturvalisus ja ka selle valdkonna rahastusvajadusest saadi aru ning see oli ka üks valdkond, mis selles pingelises eelarves lisarahastust sai. Kolmas prioriteet oli personaalse riigi arendamine ja Vihulas saigi öeldud, mis selle vundamendi ehitamiseks piltlikult öeldes vaja on. Nüüd tahame tulla järgmise aasta eelarveprotsessi detailselt põhjendatud vajadustega. See ongi otsustamise koht, et kui rahavajadusi on palju, kuhu siis rõhud panna. Kui me eelmisel aastal pidime eelarve loetud päevadega kokku panema, siis nüüd on meil selleks aega kuus kuud.

Kas me riigiga suhtlemise mobiiliäpi mRiik võiksime juba tänavu saada?

Kindlasti me sellel aastal selle saame.

Millest me personaalse riigi ehitamise puhul lähtume? Kas piltlikult öeldes renoveerime senise IT-süsteemi või lammutame selle maha ja ehitame kõik uuesti üles?

Kõige lihtsam vastus on, et me renoveerime targalt. Me peame Eesti tarkvaralist digiriigi poolt kasutama võimalikult targalt ja jätkusuutlikult – vaatama, millised rakendused on endiselt kasutatavad ja kas on selliseid, mida saab lihtsalt edasi arendada. Mingitel puhkudel on ilmselt otstarbekam süsteem üles ehitada nullist. Paralleelselt käib meil ka nulleelarve protsess, mille käigus me vaatame üle, kas osutatavad teenused on vajalikud ega ole dubleerimist. Dubleerimised tekivad pahatihti sellest, et erinevad ametiasutused teevad õiget asja, aga pildid ei pruugi alati kokku minna. Ülevaatamine annab meile võimaluse need pildid ühitada ja leppida kokku, et edasi tegutseme teenuste arendamisel koos.

Mida personaalne riik inimestele annab?

Meil on digiriigi kogemus olemas. Kui me kahetuhandendate alguses alustasime, olid arutelud samasugused, et miks meil seda vaja on ja ega digiriik ju riiki kaitse ega posti koju vii. Praegu võime öelda, et digiriigi arendamisest kokku hoitud raha on päris täpselt välja arvutatud, säästame aastas 2 protsenti oma SKTst. See on ju ühiskonnakorralduse küsimus, me oleme sellega nii harjunud, et ei pane seda enam tähelegi.

Personaalse riigi kujundiks sobib hästi tammepuu, mille nähtav osa ehk tüvi ja võra pakuvad inimestele vajaliku vastavalt nende soovidele, juured on aga kõik, mis teenuse inimeseni toob. Riigi keerukus toimub taustal ja inimene ei pea kolama killustunud info ja teenuste vahet, et oma soovideni jõuda. Kui küsida, mis võiks olla selle tamme praktiline väljund reaalses elus, siis selleks on üha enam meie nutiseadmed. See mRiik, mida me ehitame ja mille esimesed teenused saavad kättesaadavaks juba sellel suvel. Kuhu me püüdleme, on see, et ükskõik mis suhe või küsimus sul riigiga on, siis on see tegelikult sinust kolme pöidlaliigutuse kaugusel. Need kolm pöidlaliigutust võimaldavad sul selle paljuharulise tamme erinevate okste vahel võimalikult lihtsalt liikuda.