SÕJASTUUDIO ⟩ Kalev Stoicescu: Ukraina relvajõudude juhi väljavahetamine võib olla väga riskantne

Riigikogu riigikaitsekomisjon esimehe Kalev Stoicescu (Eesti 200) sõnul on Ukraina relvajõudude juht kindral Zalužnõi väga populaarne ja tema väljavahetamine võib olla riskantne. Ta lausus, et viimane sõna selles küsimuses on Ukraina presidendil, kes teab väga hästi, millised kaalutlused on mängus.

Mis on praegu venelaste õhurünnakute peamised sihtmärgid?

Me oleme seda näinud pea kaks aastat, et nad üritavad leida üles need kohad, kus Ukraina õhukaitse on nõrgem ja kus kahju oleks suurem. See on puhas elanikkonna terroriseerimine. Pikka aega ei rünnanud venelased Kiievit, kuna Kiievi ümber on väga tugev õhukaitse. Seal põhimõtteliselt tulistatakse kõik alla. Kiievi äärelinnades on võib-olla õnnestunud venelastel midagi edukalt rünnata või on kahju tekitanud mõni alla kukkunud rakett või droon.

Venemaa on väga aktiivselt rünnanud viimasel ajal praktiliselt kogu rindejoone ulatuses ja eriti raske olukord on ukrainlastel praegu Avdijivka all. See on kõige raskem seis, alates selle sõja algusest ja me ei räägi siin mitte 24. veebruarist 2022, vaid märtsist 2014. Ehk siis peaaegu viimase kümne aasta jooksul. Kui ukrainlased on sunnitud viimaks Avdijivka maha jätma, on venelased seda kohe valmis oma propagandas ära kasutama kui tohutu suurt võitu. Venelased on sinna paisanud väga suuri jõude. Nemad oma kaotustest ei hooli.

Kui intensiivselt suudavad ukrainlased ise rünnata nii okupeeritud territooriumi kui ka Venemaa territooriumi?

Droonid on selles sõjas üha olulisemad ja tänu droonidele suudab Ukraina rünnata ka kaugemaid sihtmärke nii maismaal kui merel. Õhus on seal ju kogu aeg sadade kaupa droone. Ukraina on ju loonud maailmas ainulaadse väeliigi – drooniväe. Eks paistab, kuidas see tööle hakkab.

Ukrainas on üha enam hakatud rääkima sellest, et president võib tagandada kaitseväe juhataja, miks?

President Zelenskõi on loomulikult see, kellel on selles küsimuses viimane sõna ja ta teab väga hästi, millised kaalutlused on mängus. Kindral Zalužnõi on väga populaarne ja nüüd ongi küsimus, kuidas hinnata tema tegevust selle kahe aasta jooksul. Loomulikult ollakse pisut närvis, sest rindejoon on takerdunud ning tekkinud patiseis, mis sobib Venemaale, kuid mitte Ukrainale. Ukraina tahaks rohkem territoriaalseid võite. Ukraina soovib edeneda maismaakoridoris, ka Donbassis. See eelmise aasta vastupealetung, mida me kõik suurte lootustega ootasime, väga suuri territoriaalseid võite Ukrainale ei toonud, kui üldse. Nii et järelikult president Zelenskõi peas võivad käia mõtted, et on vaja mingisugust muutust. Ta ju ei räägi mitte ainult relvajõudude juhatajast kindral Zalužnõist, vaid muutustest laiemalt. Muutustest nii relvajõududes kui ka muudes struktuurides. Võib-olla ta mõtleb mitme väga kõrgel ja vastutaval kohal töötava isiku väljavahetamist, et tuua mingeid radikaalseid muutusi. On keeruline ette ennustada, kas see väljavahetamine tuleb ja kui see tuleb, kui kasulik see on Ukrainale. Kui efektiivne see lõpuks on.

Kindral Zalužnõi on Ukrainas populaarsem kui president Zelenskõi, kas president suudab tema väljavahetamist inimestele selgitada?

Eks president sellele mõtlebki. Kindralist on ka räägitud kui president Zelenskõi poliitilisest rivaalist, aga ta ei ole poliitik. Ma ei näe, et Zalužnõi peaks ennast poliitikuks või et tal oleks poliitilisi ambitsioone. Nii et ma ei usu, et Zelenskõi peaks teda oma poliitiliseks rivaaliks. Siin on küsimus muus. Just selles, et teha mingi muutus, mis minu meelest on väga riskantne. Kevad läheneb ja neid vahetusi ei saa teha päev või kaks enne uue pealetungi algust. Eelmisel aastal algas see juunis. Ei oska öelda, kas see algab tänavu varem. Kui vahetusi teha, tuleks seda teha mitu kuud enne pealetungi algust, et uued vastutavad isikud saaksid ka ise valmistuda. Zalužnõi ju määrati ametisse mõni kuu enne seda, kui algas Venemaa täiemahuline pealetung. Siis oli näha, et tema oli selleks täiesti valmis ja sai vähemalt alguses tööga väga hästi hakkama. Kui Zalužnõile hakatakse süüks panema seda, et Ukraina ei edene, siis võib-olla see siiski ei ole tema süü. Siin on mängus väga mitmed tegurid. Kaasa arvatud sõjaline abi. Ei ole ju võimalik täita seatud eesmärke, kui sul ei ole vajalikke vahendeid, kuni laskemoonani välja.

Kas väejuhatajale võib saatuslikuks saada ka see, et ta nõuab poliitiliselt juhtkonnalt rohkem sõdureid rindele?

Relvajõudude juht tunnetab isikkoosseisu vajadust, teab kaotusi ja näeb, kui palju on vaja sõdureid juurde, et Ukraina relvajõud toimiksid. Mitte ainult nii, et hoida rinnet, vaid ta mõtleb kaugemale, sellele, et viia läbi edukaid operatsioone. Aga siin on ju teised tegurid ka, poliitilised kaalutlused. Eks poliitikute asi on igas riigis, ka Ukrainas, mõõta seda nii-öelda temperatuuri, mida inimesed arvavad, kui valmis nad on sõtta minema. Loomulikult on ukrainlased patrioodid, aga sõda on kestnud kaua, ka nemad hakkavad väsima. Igasuguseid kaalutlusi on, kes tahab sõdida, aga kes ei taha rindele minna.

Kus on kõige loogilisem ukrainlastel kevadel edu saavutada?

Sõjal ei ole loogikat, teatud mõttes on iga sõda paljuski ebaloogiline. Me oleme kogu aeg lootnud, et see edu võiks tulla seal, kus oleks venelastel kõige valusam. Näiteks kui lõigata läbi venelaste tee Mariupoli või Berdjanski peale, lõigata läbi maismaakoridor. See oleks ka poliitiliselt ülioluline, samuti moraalselt. Siis oleks okupeeritud territooriumid jagatud kaheks, lahutatud. Ja teisalt avaneks ukrainlastel hea võimalus minna Krimmi peale.