MIS UUDIST? ⟩ Henrik Roonemaa: inimkond teeb kogu AI-mängu ära koos kõige hea ja halvaga

Copy

Paaril korral nädalas kell 11 algavas otsesaates kohtume tuntud Eesti inimestega, kellega arutleme suurimate klikimagnetite ja tähtsamate uudiste üle. Uudiseid enda maailmast jagab täna tehnoloogiaajakirjanik Henrik Roonemaa. 

Roonemaale jäi hiljuti silma uudis, et sotsiaalne sotsiaalmeedia on välja suremas. «See tähendab, et inimesed ei jaga enam. Inimesed on väga kiires tempos lõpetamas jagamist. See, kust see alguse sai – inimesed postitasid pilte oma lastest, kassidest, reisidest ja lõunasöökidest –, langeb hästi kiiresti. Inimesed avavad uue postituse akna, mõtlevad veidi ja siis sulgevad selle,» kirjeldas Roonemaa. 

Kas nad kardavad? «Nad kardavad avalikult postitada, sest sellele järgneb mingi jama: kommentaarid, keegi ei ole nõus, keegi hakkab sõimama. Kuna uudiste feed'id on algorütmipõhised, siis nad ei kontrolli seda, mida nad näevad ja kuhu see jõuab,» vastas Roonemaa. 

Populaarsust koguvad inimeste enda tehtud väikesed sotsiaalmeediad. «Valdav osa möllust käib privaatsõnumites,» selgitas ta. Näiteks WhatsApp'i grupid, kus on mõnikümmend inimest ja mis on kasutajatele turvaline ja hallatav.

«Avalik turuplats on muutunud ettevõtete või nende inimeste mängumaaks, kellel on mingi professionaalne huvi seda teha. Näiteks enda reklaamimine,» rääkis Roonemaa. 

«Kui sa oled poliitik, coach või toitumisnõustaja, suunamudija, siis nemad postitavad avalikult. Aga ülejäänud ei taha avalikult postitada, sest neile tundub, et see on liiga suur mäng,» selgitas ta. 

Inimesed kolivad privaatsõnumitesse ja privaatgrupidesse. «Ma ei kujuta ette, ma käin reisil ja panen avalikult Facebooki need pildid üles,» ütles Roonemaa. Normeti sõnul on laste piltide avalik jagamine halb mõte. «Hoiaks lapsed eemal, sest see ei lõppe hästi,» leidis ta. 

Kas koolides võiks olla õppeainena sotsiaalmeedia tund? «Ma ei julge siin öelda, et koolides peaks midagi olema, sest see tundub universaalne lahendus igale probleemile. Õpetame juba koolis, et talvel on libe. Inimesed teavad sotsiaalmeedia ohtudest väga palju, ka lapsed,» vastas Roonemaa. Normet lisas, et lastel on riskikäitumine kõrgem.

Armee peab drooniajastuga kohanema

Julgeolekuekspert Rainer Saks kirjutas kolmapäeval, et Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi andis korralduse luua uus väeliik, esimene omasugune kogu maailmas – mehitamata liikumisvahendite ehk droonide kasutamise ja arendamise üksus armee tarbeks. 

«Sõjavägi peab ka ajaga kaasas käima,» kommenteeris Roonemaa. «Ma tegin hiljuti ühe podcast'i sellest, kuidas Ukrainas lendab ringi mitmeid Eesti firmade droone. Osad on vaatluseks, osad on täitsa ründedroonid, mille alla kinnitatakse lõhkekeha. Tegelikult on oluline, et kuidas kõik need erinevad IT-võimekused koos saavad töötada. Mingi droon lendab üles ja näeb midagi, annab edasi signaali järgmisele droonile, kes lendab sinna peale. Kuskil on ka tulejuhtimise äpid. Ukraina sõjas on IT-innovatsiooni hästi palju,» rääkis Roonemaa. 

Ta tõi näiteks suured meredroonid, millega ukrainlased on võtnud maha Vene sõjalaevu. «Esimesed nendest droonidest olid kuuris ehitatud seadmed. Tänapäeval, kus on tehnoloogiat hästi palju – see protsessor, mis on külmkapis, ka see võimaldab teha hästi palju,» selgitas Roonemaa. 

Aga ühes droonis ei saa kõiki neid võimekusi koos olla? «Droon on nagu lennuvahend, millele sa midagi sinna külge paned – sinna võib ka Bolti ja Wolti tellimuse panna. Aga ründavad droonid on kamikaze omad, sellest on vähe kasu, kui sa paned kõik asjad selle ühe drooni külge ja ta lendab vastu tanki puruks ennast,» arvas Roonemaa. 

Tema sõnul on drooni peamine voorus selle suhteliselt odav hind. Ta on odavam kui mõni mürsk. «Sul võib neid olla hästi palju ja siis muutub küsimuseks koordineerimine. Kas me saame võtta ühe sõduri, kes haldab mitut drooni? Aga teisalt on ka lahendused nende mahavõtmiseks. Kui midagi on Ukraina sõda meile näidanud, siis on need innovatsioonikohad tänapäevases sõjas,» rääkis Roonemaa. 

Libedal teel ei saaks ka isesõitev auto hakkama

Täna hommikul said paljud tallinlased sõnumi, et Tallinna ringteel on ahelavarii. Tegemist on riikliku teavitussüsteemiga, mis sisaldab hoiatust ja käitumisjuhiseid konkreetse ohu korral. Igas ohuolukorras saadetakse vähemalt kaks sõnumit: esimene ohu alguse ja teine ohu lõppemise kohta. Vajadusel saadetakse täiendavate sõnumitega uusi juhiseid. «Sõnum on oluline! Mulle tundub oluline see raamistik, kus ta nüüd tuli. Pigem ei ole see mõeldud teedeohutuse kohta, vaid katastroofide puhul,» märkis Roonemaa ja Normet lisas, et äkki riik katsetab. 

Kas liiklusõnnetuste vältimise lahenduseks on isesõitvad autod? «Need on alati viie aasta kaugusel ja nad on lõpmatult olnud viie aasta kaugusel. Praegu ei paista suurt optimismi, et nad viie aasta pärast valmis saavad,» vastas Roonemaa. 

Tema sõnul ei oleks sellised autod tänahommikust õnnetust ära hoidnud. «Teoreetiliselt on kõike võimalik ette kujutada, kuid inimfaktor on praegu põhiline,» rääkis ta. «Minu auto oskab pidurdada, kuid kui sul on kiilasjää, siis ei ole midagi teha. Kui mina või auto vajutame pidurit, ja kui hõõrdumist ei ole, siis midagi teha ei saa,» lisas Roonemaa. 

AI - inimkonna suur läbimurre

Meta Platforms pöörab uue lehekülje ja hakkab lähikuudel tuvastama ja märgistama teiste ettevõtete tehisintellekti teenuste loodud pilte, kasutades failidesse ehitatud nähtamatuid markereid. Meta hakkab silte panema selleks, et anda kasutajatele märku, et pildid, mis paljudel juhtudel sarnanevad tõeliste fotodega, on tegelikult tehisaru looming.  

Roonemaa rääkis eelmise nädala uudisest, kus Samsungi tippjuht teatas, et sellist asja, nagu fotol kujutatud reaalsus, ei ole olemas. «Sellest tõusis päris suur tüli, sest me kõik vaatame silmadega ja tundub, et on päris. Aga tema mõte oli see, et kui sa telefoniga teed pildi, siis pärast seda tehakse pildiga nii palju töötlust, et seda, kas see oli päris või mitte, ongi raske öelda,» selgitas Roonemaa. 

Ta meenutas lugu, kus üks telefonifirma keeras perepildil inimeste näod naerule. «Isegi kui perekondlik kokkutulek ei olnud kõige õnnestunum, siis pildil kõik naeratasid. Selliseid näiteid on veel. Näiteks Samsungil läks vesimärk nurka ning mingid tüübid avastasid, et selle sama tehnoloogiaga, millega saab inimesi ära kustutada, saab ka selle vesimärgi ära võtta,» lausus Roonemaa. 

Tema arvates, mida paremaks AI läheb, seda raskem on hiljem mõista erinevust, kas asi on tehtud AIga või mitte. «Kui ma kasutan Facebooki AId ja laen selle sinna, siis see on Facebookil teada. Aga kui ma kasutan mingit muud AId, siis kust Facebook seda teab,» lausus Roonemaa. 

Kas saame öelda, et tänu AI-le saame ka photoshop'i nimetada pahatahtlikuks? Roonemaa sõnul tuleb vaadata seda, et seda saab kasutada pahatahtlikult. 

Tegelikult on häiriv see, et AId käsitletakse kui maailmalõppu, tunnistas Roonemaa. «Tasuks endale aru anda, et me oleme inimkonnana väga suure tehnoloogilise läbimurde lävel. Sellel on potentsiaali muuta seda, mida me teeme ja kes me oleme,» rõhutas Roonemaa. Ta lisas, et kogu AI-mäng tehakse ära koos kõige hea ja halvaga. 

Normeti sõnul kardetakse kõige rohkem seda, et AI võtab ära töökohad. «Kui temast on kasu ja ta teeb seda, mida me tahame, et ta teeks. Kui me leiutame trellpuuri, siis ei ole mõtet käia vingumas, et miks te kasutate seda,» rääkis Roonemaa. 

Kas kirjandusõpetajad võiksid rõõmsamad olla, et leiutati AI? «Eile käis koos haridusministeeriumi AI töögrupp. See toob kaasa muutuseid. Meie asi on lihtsalt kogu ühiskonnana natuke rohkem kallistada AId. Ma ei taha, et kogu see debatt läheks sinna, et mingi õudne asi on ning tulevad kokku inimesed, kes valdavalt ei ole seda kunagi kasutanud, kes pole seda ChatGPT akent lahti teinud ning täidavad päevi ja konverentse muretsemisega, et mida see meie laste ja töökohaga teeb. Mine vaata siis!» lausus Roonemaa. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles