Paaril korral nädalas kell 11 algavas otsesaates kohtume tuntud Eesti nägudega, kellega arutleme selle hetke suurimate klikimagnetite ja tähtsaimate uudiste üle. Uudiseid enda maailmast jagab sel korral kirjanik, ajakirjanik ja filmirežissöör Kadri Kõusaar.
MIS UUDIST? ⟩ Kadri Kõusaar: Ukrainas ei ole kõik nii õnnis kui paistab. Eriti suhtumises Zelenskõisse (1)
Kõusaar on juba pikalt töötanud Tallinna linnavolikogus. «Ma olen väga tundliku sotsiaalse närviga. See on selline loomulik asjade kulg olnud,» rääkis Kõusaar.
Tallinna linnavolikogus on samas aga väga tormilised ajad. Erakond Eesti 200 algatas möödunud nädalal portaalis rahvaalgatus.ee kollektiivse pöördumise «Avaldame umbusaldust Tallinna linnapea Mihhail Kõlvartile!», mille raames saavad inimesed avaldada meelt Keskerakondliku linnavõimu vastu ning toetada ajaloolist võimupööret.
«Meie sotsiaaldemokraadid võtame asja rahulikult!» rääkis Kõusaar. Ta lisas, et sotsid on saanud ühtteist ära teha koalitsioonis Keskerakonnaga.
Täna kirjutas Postimees, et Ukraina presidendil on keerulised ajad. Ukrainas terendab uue suure probleemina kriis parlamendis. President Volodõmõr Zelenskõi võib juba tänavu seista valiku ees, kus ta peab looma rahvusliku ühtsuse koalitsiooni koos oma vanade rivaalide Petro Porošenko ja Julia Tõmošenkoga.
«Ma ei ole üllatunud selle uudise üle, sest neid signaale, et kõik ei ole nii õnnis Ukrainas, eriti, mis puudutab suhtumist Zelenskõisse – alternatiivmeedias on olnud sellest ammu juttu... Oli Time’i artikkel, kus siis lähimad nõunikud on suhteliselt skeptilised tema suhtes, kas see sõja taktika on õige: vasturünnak ei õnnestunud, hoolimata suurest propaganda kisast selle ümber. Kahtlemata tal on raske. Inimesed on sõjast väsinud ja ei tule piisavalt rahastust. Aga me unustame ära, et ka Ukrainas ollakse väsinud,» rääkis Kõusaar.
Ta luges Masha Gesseni hiljutist artiklit, mis rääkis Ukraina demokraatiast. «Kogu meedia on riigimeedia. See on kui kõik oleks sul Pravda. Ta ei luba opositsioonilisi hääli eetrisse,» selgitas Kõusaar. Normeti sõnul on riik ju sõjas. «Aga ukrainlastel endal on õigus teada sõja kohta tõde. Suur udu on selle kohta, et kui palju on tegelikult hukkunuid. Ma nägin hiljuti klippi Twitteris, kus sõjaväetegelane rääkis, et kuna mehi ei saada sõjaväkke – nii paljud on sõjas surma saanud, haavatud või riigist ära läinud –, siis peetakse autosid kinni ja kui autos on mees, siis tiritakse ta sõjaväekomissariaati ning kui põikled vastu, siis tulistatakse jalga. Kommentaar oli üks juures, et siis ei ole venelasi vajagi, kui ise lased inimesi sodiks. Kurb on see olukord! Üks asi on see, et mis me tahame, et oleks ja teine on see, et mis on reaalsus. Mulle tundub, et neid aetaksegi segi,» ohkas Kõusaar.
Kui Ukraina arstid käisid Eestis, siis neid üllatas ja ka rõõmustas see, et Eestis on nii palju Ukraina lipuvärve igal pool. Normet rääkis, et alles hiljuti käis Tartus ning ka seal olid ilusti lipuvärvid näha. «Siin on solidaarsus! Londonis sa ei näe enam ühtegi Ukraina lippu. Eelmise aasta jõuludel oli neid ja rohkem uudistes. Praegu on uudistes näiteks nädala kokkuvõte. Rohkem on Gaza ja Iisraeli sõda rohkem uudistes. Ukraina ei ole neil enam esikaane uudis,» kirjeldas Kõusaar.
Kas nüüd Zelenskõil läheb nüüd aina keerulisemaks, kui suured riigid enam ei keskendu Ukrainale nii palju? «Tuleb ka mõista, et kõik riigid, – ma ei ütle, et see on õige, – aga nad lähtuvad oma huvidest. Praegu on juba USA militaar-instrustaalkompleks suhteliselt täisnuumanud ja nad ei jõua toota enam nii palju. Fookus kahjuks nihkub mujale. Lisaks USAs tulevad presidendivalimised ning rahva meelsus on see, et nad ei taha, et USA oleks sõjas nii paljude riikidega. Mingi hetk ongi see, et sõjad on lõppenud eelkõige diplomaatiaga või kasvõi vaherahuga – sa ei saa lõpuni sõdida,» vastas Kõusaar.
Paari päeva pärast tuleb tuumaenergia konverents, kus üks päevajuhtidest on Kõusaar. «Ka sotside sees ei ole tuumaenergia osas kõik nii must-valge,» lausus Kõusaar ja lisas, et see teadlikkus nii poliitikutel kui ka valijatel on tõusnud.
«Näiteks Helsingis, mis puudutab keskkütet, siis plaanitakse akudesarnaseid. Hiinlased mõtlesid välja mündisuuruse tuumapatarei, millega võid terve elu olla ühe telefoniga ja ei peagi laadima, sest tuuma on ääretult energiatihe,» rääkis ta.
Teda erutab tuumaeneriga teema, sest kliimakriis on käimas ning sellega toimetulekuks tuleb rakendada kõiki olemasolevaid meetodeid. «Eestil ei ole hüdroenergiat. Kui me võtame elektrikaardi, siis tuleb välja ilusti see, et rohelised on need riigid, kus on üks kahest olemas – hüdroenergia või tuumaenergia,» rääkis Kõusaar.
Ta tõi välja, et Saksamaa energia ei ole rohelisem kui Prantsusmaal, sest Prantsusmaal 74 protsenti on tuumaenergia. Saksamaal tuleb aasta lõikes ca 25 protsenti energiast kivisöest.
Kas Kõusaar oleks nõus sellega, kui tema hoovi ehitatakse tuumajaam? «Muidugi oleks! Riik saab esiteks palju targemaks, sest see toob kvaliteeditõusu,» vastas Kõusaar. Tema sõnul on väga hea, et Eesti on NATOs. «Aga kui me saaksime tuumaenergiaga riigiks, siis see näitab, et siin on väga haritud inimestega, kes oskavad ja saavad aru sellest, oskavad seda ka hallata,» rääkis Kõusaar ja selgitas, et riigilt eeldab see seda, et oleks ka regulaator ja kõikide rahvusvaheliste reeglitega kooskõlas.
Tuumajaama puhul tundub, et arvamuste sõda alles algab ning sellega võib ju veel kauem aega minna kui tuulikutega. «Ma ei usu seda. Oli COP28, kus oli avaldus, et tuumaenergiat tuleb kolmekordistada. Et hädaoht on uksel ja ka riik hakkab liigutama,» rääkis Kõusaar.
Normeti sõnul on tuumaenergia põhilisi probleeme on see, et ta ei ole reguleeritav. Kõusaar lisas, et see on müüt: «Tuumaenergia on juhitav energia!» Ta selgitas, et lihtsalt nii kiiresti ei saa kui gaasijaama puhul.
Vaata või kuula lähemalt Kõusaare hinnangut tuumaenergiast saatest!