OTSE POSTIMEHEST Kristina Kallas: kui streik jääb kestma kuudeks, pole mõeldav, et koalitsioon saab jätkata (15)

Ulla Länts
, ajakirjanik
Copy

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) ütles, et loodab täna siiski jõuda koalitsioonis kokkuleppele, mis rahuldaks haridustöötajaid ja laseks lastel homme kooli minna. Ta lisas, et kui streik jääb kestma kuudeks, pole mõeldav, et koalitsioon samadel tingimustel saab jätkata. 

Hommikusel kõnekoosolekul Toompeal andsid õpetajad mõista, et nemad alla ei anna. Millal võiks streik lõppeda ja mis tingimustel?

Ma tunnistan ausalt, et mul täna enam seda tunnetust ei ole. Meil on olnud erimeelsused koalitsioonis just selles, et kas peaks minema selleni, et laseme streigi peale või me peaksime ikkagi otsima õpetajatega kokkulepet.

Mina olen seda kokkulepet läbi rääkinud juba septembrist alates ja detsembri lõpus me leppeni ka jõudsime. Selle vormistamine jäi aga valitsuse taha. Valitsuse sees ei ole üksmeelt. Ma ütlesin valitsuses detsembri lõpus, et nüüd on jäänud kokkulepe 10 miljoni taha.

Juunikuus alustasid õpetajad oma palganõudmisi 77 miljonist. Streik on haridussüsteemile väga halb asi, nüüd on streik juba alanud ja tuleb teha pingutusi, et see kestaks ainult ühe päeva, et me jõuaksime täna kokkuleppele ja homsest streik enam ei jätku.

Nii et kui te täna kell üks istute koalitsioonipartneriga laua taha ja see 10 miljonit leitakse, võivad lapsed homme kooli minna?

Siis on mul kell kaks haridustöötajate liiduga läbirääkimised, kus me peaksime kokku leppima, kas see on see kompromissettepanek, mis täna peab.

Rahandusminister viitas sellele, et teil on haridusministeeriumi eelarves raha, mida tõstetakse aastast aastasse kasutamata edasi, et võtke see raha.

See ettepanek, millele rahandusministeerium viitab, on teaduse raha. Et võtta see raha teaduse rahast, nendest ülekantavatest vahenditest. Mitte kanda neid 2024. aastasse üle, vaid suunata need õpetajate palkadesse. See tähendab, et me võtame raha ära teadusest. Me oleme sealt tegelikult juba kaks miljonit võtnud ja see ei ole tühi raha, see on teaduse jaoks planeeritud raha.

Teine pakutud variant on, et ärge makske preemiaid.

Muidugi on see võimalik ja seda on haridusministeerium ju teinud. Haridusministeerium ei maksnud preemiaid, meil pole palgatõuse, oleme oma tegevuskuludest raha tagasi tõmmanud, oleme inimesi koondanud. Ma arvan et seda peaksid tegema kõik ministeeriumid.

Minu jaoks oli tegelikult isegi üllatav, kui ma sain teada, et ministeeriumid ikkagi maksavad preemiaid, vaatamata sellele, et olime terve suve pingutanud kärbete nimel. Paraku ei lahenda me sellega siiski õpetajate palgatõusu küsimust, kui jätame 2024. aastal preemiad maksmata. Preemiate hulk on natuke alla viie miljoni ja sellest ei jätku.

Mis saab, kui streik jääb kuudeks püsima?

Ma ei usu, et Reformierakond ütleb, et las streigivad ja neid see ei huvita, see ei ole päris nii. Aga meil on koalitsioonipartneriga see erinevus, et kas oleks pidanud iga hinna eest streigi ära hoidma või mitte, ja milles me peame haridusreformis kokku leppima. Räägime selle siis selgeks. Ei ole nii, et me küsime 10 miljonit ja rohkem ei tegele nende pärisprobleemidega.

Reformierakond üksi ei saa seda probleemi lõpuni eirata. Kui kaua te olete nõus selles koalitsioonis olema, kui streik jääbki kestma?

Kui töötüli jääb kuudeks kestma, ei ole tõenäoline, et see koalitsioon saab edasi kesta sellise kokkuleppega. See töötüli halvab kogu Eesti haridussüsteemi ja omab väga pikaajalist mõju. Eesti 200 ei saa olla nõus sellega, et me poliitikutena ei võta vastutust sellises olukorras. Me peame kokkuleppe saavutama.

Kommentaarid (15)
Copy
Tagasi üles