OTSE POSTIMEHEST ⟩ Anvar Salomets: Rail Baltica ehitamine on kõige keerukam Tallinnas Ülemistel, Pärnu linnas ja Rääma rabas

Rail Baltic Estonia juht Anvar Salomets rääkis Postimehe otsesaates, et kui lätlaste jaoks on kõige keerukam ehitada raudteed Riia linnas, siis meil on rasked kohad Tallinnas Ülemistel, Pärnu linnas ning Rääma rabas. 

Sel kevadel läheb lõpuks lahti Rail Baltica raudteetrassi ehitus, kas 2030. aastaks jõutakse valmis?

See on kindel, seda me ise usume ja selle nimel ka iga päev tööd tehakse. Mõningane tagasilöök, mis siin vahepeal oli, on tänaseks asendunud väga konkreetse asjade käiguga. Hanked jõuavad lepingutesse ja tööd saavad juba varakevadel alguse.

Tegelikult pidanuks see raudtee olema valmis juba aastal 2026, nüüd me räägime aastast 2030, ja mitte nii täielikult valmis ehitatud trassist, nagu algul plaanis oli. Mis võrreldes esialgse kavaga tegemata jääb?

Õigem oleks vast öelda, et kõik, mis lubatud, saab tehtud. Aastaks 2030 peab olema olemas põhiliini ühendus läbi Baltikumi. See viib ka ratsionaalsete valikuteni, et vastavalt nõudluse kasvule teha neid vaheotsuseid. Täna oleme välja pakkunud lahenduse, kus näiteks 2030. aastal ei ole vaja kogu Baltikumi ulatuses ehitada välja kahte peateed, piisab ühest või lõiguti kahest. Need on sellised tavapärased investeerimisotsused, mis tehakse lähtuvalt sellest, kuidas nõudlus parasjagu kasvab.

Miks kõike valmis ei ehitata, kas ei jõua või on küsimus rahas?

Null ja üks ei ole kindlasti valikud, et kas teha või mitte teha. Vahepeal on palju valikuid ja üks nendest võimalikest valikutest on see, et täna väga suure eelarvesurve tingimustes sihtida neid investeeringuid täpselt. Teha täpselt siis, kui vajadus tekib.

Täna on teada, et see projekt läheb oluliselt kallimaks, kui algul kavandati. Kui palju ta kallimaks läheb?

Eestis me räägime suurusjärgust 3 miljardit eurot, senise 1,8 miljardi asemel. See on siis 70–80 protsenti kallinemist.

Kui suur osa sellest rahast on meil kindlalt olemas?

Rahastamise mudel on paigas. Euroopa ühendamise rahastu on see, mida RB rahastamisel kasutatakse. Kasutati eelmisel finantsperioodil, käimasoleval ja ka tulevasel. Mudeli mõttes selgelt sellisel viisil ka jätkatakse. Nüüd on küsimus selles, et uue eelarveperioodi täpseid numbreid keegi ei tea. Selles ei ole küll mingisugust saladust ega sensatsiooni, aga nii nagu iga asja puhul elus, teatud asjaoludest tuleb lähtuda. Eesti riik lähtub täna sellest, et samas mahus finantseerimist jätkatakse ka tuleval finantsperioodil.

Kas see kindlus on olemas, et Eesti riigil on olemas see raha, mille tema peab projekti panema? Kas Eesti riik praeguses suures rahapuuduses leiab selle?

See oleks vast õigem küsimus poliitikutele, meie lähtume omaniku suunisest. Omanik ütleb oma suunises, et aastal 2030 peab raudtee olema valmis, mis teistpidi eeldabki, et rahastamine on tagatud.

Kui palju me saame kaasa rääkida selles, mida teevad meie naabrid? Lätlaste puhul on vist peaaegu kindel, et Riia linna see trass ei läbi.

Hästi oluline on vahet teha sellel, mis peab olema, ehk mis on vältimatu, ja mis võib olla. Kui me räägime sellest, mis on vältimatu, siis põhikoridor 2030. aastaks on kohustus. See on õigusaktidest tulenev kohustus ja kõik riigid peavad seda tagama. Kui sa sellesse ei investeeri, siis võid jääda ilma ka tulevastest investeeringutest või finantsvahenditest.

See aga ei tähenda, et kõik muu peaks ära jääma. See, et Riia saaks ühendatud, on meie huvi samamoodi, kui lätlaste huvi. Me kõik oleme huvitatud, et ta saaks ühendatud võimalikult kiiresti. See võib lihtsalt tehnilise keerukuse tõttu võtta aasta või kaks kauem. Riia igal juhul ühendatakse.

Kas tehniline keerukus tuleneb sellest, et linnas ehitamine on keerulisem ja see trass läbib päris palju Riia linna?

Just nimelt. Riia ühendamine ei ole ju mitte ainult üks punkt Riia kesklinnas. See on terve kolmnurk, kuidas seda Riia linna läbida, minna üle jõe, minna altpoolt olemasolevat elukeskkonda. Keerukuse astmeid on seal mitu korda rohkem, võrreldes mingisuguse põllu või metsamaastiku läbimisega.

Nii et Eesti puhul seda probleemi ei ole, meie hakkame trassiga minema Ülemistelt ja Tallinna linna see väga palju ei puuduta?

Eks meil on oma keerukusastmed. Riia linnaga võrreldes samaväärseid keerukaid lõike on ka meil, aga need on lühemad. Meil on Ülemiste ja Pärnu läbimine samuti keeruline ja lisaks linnalistele keskkondadele on keerukad kohad rabad. Nii et kõige keerukam kooslus Pärnusse sisenemisel on Rääma raba, seda võiks võrrelda keerukuse astmelt ka linnakeskkonnas ehitamisega.

Kas leedukad on ka korrektiive teinud?

Kõik riigid peavad tegema korrektiive, kuivõrd kõigil on seesama tähtaja surve, eelarve surve ja kohustus teha põhiliin aastaks 2030 valmis. Leedu puhul on sama lugu, põhiliin ehk ühendus Poola ja Läti piiriga peab valmis saama aastaks 2030. Kui nad jõuavad, valmib ka Vilnius.

Kust ehitus Eestis algab?

Me alustame Ülemiste terminaliga külgneval ehituslõigul, suunaga lõuna poole. Järgmised ehituslepingud sõlmime Raplamaal. Hanked, mis me kuulutasime välja juba eelmise aasta lõpus kogumahus 55 kilomeetri ulatuses, sõlmivad siis kokku need vahepealsed lõigud Harjumaa ja Raplamaa vahel.

Kas esialgu lubatud kiirused, et Pärnusse jõuab 45 minutiga ja Riiga sõidab alla kahe tunni, jäävad püsima, arvestades, et paralleelset rööpapaari ei ole?

See, et paralleelset rööpapaari osaliselt ei ole, kiirust ei mõjuta. Kui me oleme välja lubanud, et rahvusvahelised kiirrongid sõidavad kuni 249 kilomeetrit tunnis, siis nii see on juba esimesest päevast. Regionaalrongid sõidavad veidikene aeglasemalt, kuivõrd neil on peatused, mis saavad samuti esimeses etapis valmis. Kaubarongid sõidavad veel aeglasemalt.

Kui rong Riiat ei läbi, siis ilmselt alla kahetunnise reisiga Riiga ei saa?

Täna ma saan kinnitada vaid seda, et Läti kolleegid pingutavad selleks, et Riia ühendus saaks selleks samaks kuupäevaks valmis. See loomulikult eeldab nutikaid valikuid, eeldab veel mitmekordset läbimõtlemist, et kuidas seda tehnilist ehitamise keerukust seal leevendada. Nii et töö selle nimel käib, et samal päeval oleks olemas ka Riia ühendus. Kuivõrd see on suur projekt, siis eks me hoiame kätt pulsil ja iga päev saame selles osas täpsemalt teada.