ERISAADE ⟩ Ajakirjanikul on president Zelenskõi jutule saada pea võimatu

Postimehe ajakirjaniku Margus Martini ja strateegilise kommunikatsiooni eksperdi Peeter Tali hinnangul on ajakirjanikul pea võimatu saada Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi jutule. Ukraina presidenti turvatakse kodumaal isegi rohkem kui välisvisiitidel ja kõigist tema tegemistest teavitatakse avalikkust alles hiljem.

Avalikkus sai Ukraina presidendi visiidist teada üsna viimasel hetkel, põhjuseks ilmselt Ukraina presidendi väga tugevad turvameetmed?

Peeter Tali: Turvameetmed on väga olulised, et kellelgi ei tuleks pähe teha siin mingisuguseid provokatsioone. Mingisse suuremasse rünnakusse ma ei usu. Eesti politsei, eriteenistused ja kaitseväe erioperatsioonide väejuhatus on sellised professionaalid, et midagi väga hullu ei saa juhtuda. Olen näinud igasuguste visiitide korraldamist ja mõne visiidi korraldamisel ka kaasa löönud, nii et võin inimesi rahustada, seda on varemgi tehtud ja ega need turvameetmed nüüd nii erakordsed ka ole.

Kui palju teatakse Ukrainas, kus president riigis liigub?

Margus Martin: Eks see olukord on tegelikult üsna sarnane käimasoleva visiidiga. Ukraina on sõdiv riik ja ega seal samuti keegi presidendi liikumiste kohta infot tilgutama hakka. Sõjas olevas riigis on ju vaja ekstra tugevaid turvameetmeid.

Sellest, kui president käib rindel, saadakse ilmselt teada hiljem?

Margus Martin: Uudised nendest kohtumistest tulevad ikkagi väga korraliku viitega, sest tänapäevases sõjapidamises on ülimalt lihtne selgitada välja asukoht, kus president viibib, ja see on siis minutite küsimus, et tekitada reaalne oht tema elule.

Peeter Tali: Tegelikult ongi kombeks, et kui sõjalise missiooni piirkonda lähevad näiteks ka Eesti poliitikud või kõrged sõjaväelased, räägitakse sellest tagantjärele. See on standardprotseduur.

Kuidas on Ukraina president muutunud alates sellest ajast, kui ta sai presidendiks ja kuidas suhtuvad temasse inimesed Ukrainas?

Margus Martin: Inimesed suhtuvad erinevalt, sõltub sellest, millised on nende kokkupuuted presidendi või presidendi tegevusega. Rohkem kriitilisi noote olen mina kuulnud sõjaväelaste poolt, kes osalevad reaalselt lahingutegevuses. Eks see on ilmselt nii, nagu igal pool mujalgi, on poolehoidjaid ja on neid, kes võib-olla kõikidele tegudele väga hea pilguga ei vaata.

Peeter Tali: Kui ta presidendiks sai, ma küsisin ukrainlastelt, kas tõesti saab näitleja ning koomik presidendiks. Ukrainlased ütlesid, et anname talle võimaluse, miks mitte. Proovime, oleme juba kõike proovinud ning miski pole hästi töötanud. Kahtlemata on Zelenskõi viimase kahe aasta jooksul märksa tõsisem ja ta on ka silmaga nähtavalt vanemaks jäänud. Ukrainlastel on metsikult vedanud, et neil on selline president. Tal on hämmastav oskus suhelda inimestega sotsiaalmeedia vahendusel. Näiteks kui sõja algul teatas venelaste propaganda, et Ukraina juhtkond on Kiievist lahkunud, siis postitas Zelenskõi video, kus ta ütles, et näete, me oleme kõik siin. Siin olen mina ja siin on ülemjuhataja.

Kui üllatav oli see, et pressikonverentsil küsisid Eesti ajakirjanikud temalt võimaliku vaherahu kohta, samas kui kõik analüütikud ütlevad, et vaherahu oleks Ukrainale väga halb?

Margus Martin: mina oleksin küsinud ilmselt teistsuguseid asju ja see võimalus mul ka tuleb.

Mina küsiksin Zelenskõi käest, mis on tema jaoks võit.

Pollitik ja ekspert Peeter Tali

Peeter Tali: Mina küsiksin Zelenskõi käest, mis on tema jaoks võit. Mida te tahate saavutada ja kui palju olete valmis võitlema ning kui palju suudab Ukraina rahvas veel kaotusi kannatada.

President Zelenskõi on küll otse ütlemisega, samas ta ei näita välja kannatamatust, et läänemaailma abistamisotsused on nii-öelda mahamolutamise ääre peal. Kas inimesed Ukrainas on kannatamatumad ja ütlevad otse välja, mida nad sellest arvavad?

Margus Martin: Ma pean ühendust küll valdavalt sõjaväelastega ja tean, et umbes kaks kuud tagasi on tekkinud ikkagi päris tõsine frustratsioon, kui ohvitser mitte kõige kuumemal rindelõigul ütleb, et meil on kõik miinipilduja miinid loetud. Meile antakse päevaks viis miini. Aga mis on viis miini, see on vähem kui minut välja tulistada. Kuumematel rindelõikudel on varustatus ilmselt parem. Paraku seal, kus on võimalik kokkuhoidu tekitada, on olukord kehvem ja seda nad ka peegeldavad tagasi.

Huvitav, mida räägitakse selliste visiitide puhul kinniste uste taga?

Margus Martin: Raske ette kujutada.

Peeter Tali: Ma olen mõnikord nendel kinniste uste taga toimunud kohtumistel olnud, aga paraku ei saa sellest rääkida. Sedapuhku ilmselt siiski räägitakse sellest, mida Ukrainal kõige rohkem vaja on. Ilmselt Ukraina president ka tänab, kuna kõik NATO piiririigid on tema kõige suuremad toetajad. Samuti sellest, kuidas Ukraina ise praegust olukorda tunnetab ja milline võiks olla keskpikk ja pikk perspektiiv ning kuidas meie saame neid selles toetada ja seda ühist rinnet hoida.

See oli väga tore žest, et meie president andis Ukraina sõdurile mõõkadega Kotkaristi esimese klassi teenetemärgi.

Margus Martin: See oli presidendilt väga kena samm. Alati ei ole ju vaja anda autasu konkreetsetele persoonidele, selline sümboolne käik on palju mõjusam. Iga Ukraina sõdur tunneb, et teda on väärtustatud

Peeter Tali: Seda mõõkadega Kotkaristi esimese klassi teenetemärki anti sedapuhku välja esimest korda pärast Teist maailmasõda. See on väga erakordne samm ja väga leidlik samm presidendi ja tema meeskonna poolt. Ma ei näe, et seda nähtavas tulevikus võidakse veel anda, siis peab midagi ülimalt erakordset olema.

Kui raske on ajakirjanikul pääseda Ukraina presidendi jutule?

Intervjuu saamine Ukraina presidendilt on suhteliselt lootusetu.

Postimehe ajakirjanik Margus Martin

Margus Martin: Olen paaril korral üritanud pääseda pressikonverentsile Ukrainas, aga ei ole õnnestunud. Intervjuu saamine Ukraina presidendilt on minu jaoks suhteliselt lootusetu üritus. Selleks et pääseda sellisel ajahetkel sellise kaliibriga riigijuhi jutule, on vaja natuke enamat kui ilusat palvet.

Peeter Tali: Sidemeid ja õnne on vaja ja seda õiget hetke.