SÕJASTUUDIO ⟩ Indrek Kannik: Zelenskõi on varasemalt mõned visiidid tühistanud just info väljalekkimise tõttu

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhi Indrek Kanniku sõnul kaasneb Ukraina presidendi visiidiga väga palju tõsiseid turvanõudeid. Ta rääkis, et Zelenskõi varasemalt mõned visiidid tühistanud just info väljalekkimise tõttu.

Tundub isegi natuke üllatav, et Ukraina president pole sõja ajal Balti riike külastanud.

Ta on küll külastanud Leedut, aga see oli NATO tippkohtumise raames, see ei olnud kahepoolne visiit Leetu. Nii palju kui mina tean, on neid visiite planeeritud küll mitmel korral varemgi, aga viimasel hetkel on nad ära jäänud, kas sõjaolukorra tõttu või mingitel muudel põhjustel. Me peame arvestama, et tegu on sõjas oleva riigiga ja presidendi liikumine ei ole nii, et ma lähen täna lennuki peale ja sõidan minema. See on palju keerulisem logistiline operatsioon ja seal on vastu võtvate riikide jaoks päris tõsised turvanõuded. Zelenskõi on näiteks mõned visiidid tühistanud, kui asi on enne avalikkuses välja lekkinud. Iga riigi esmane ülesenne on tagada, et tema territooriumil oleksid tema külalised turvatud ja kaitstud. Seetõttu on loomulik, et sellise visiidiga kaasneb väga palju julgeolekumeetmeid.

Ilmselt ei tule Ukraina president meid veenma, et tarvis on Ukrainat aidata, meie teame seda niigi.

Ma ei usu, et mingeid suuri üllatusi homselt visiidilt tuleb. Kinnitatakse üle seda, mida me teame, et Ukraina võitleb kogu Euroopa vabaduse eest ja et Euroopal ning läänemaailmal on kohustus Ukrainat toetada.

Kui palju julgeb Ukraina president olla väljaspool Ukrainat?

Sõja esimesel poolele aastal oli tema välisvisiitide hulk väga piiratud. Hiljem on see tempo tasapisi tõusnud, visiite on olnud rohkem. Väljaspool Ukrainat olek ei ole suur julgeolekurisk, aga muidugi peab valima, kuhu minna. Liitlaste juures olemine, ei ole suur julgeolekurisk. Ta on käinud ju isegi sellises riigis nagu Argentiina, kui ta käis uue presidendi ametisse astumise tseremoonial. Nii et see ei ole täiendav julgeolekurisk, aga julgeolekumeetmed peavad olema suured. Ukrainas on mõnes mõttes riskid ju suuremadki, kuna on teada mitmeid kordi, kus venelased on üritanud Zelenskõid tappa. Välisriikide territooriumidel on need võimalused venelastel ikkagi piiratumad.

Samas on teiste riikide külastamine siiski vajalik?

See on kindlasti väga oluline, et kõigile neile, kes tahavad abiga viivitada või natuke vähem anda, muutuks see jälle pisut keerulisemaks. Kui nähakse seda inimest, kelle kodumaa on tõsises hädas ja kus president ise on elanud viimased kaks aastat suure hulga ajast varjendites ja turvakodudes. Vaadates, milline nägi Zelenskõi välja kaks aastat tagasi ja milline ta näeb välja praegu, siis kindlasti on ta selle aja jooksul vananenud rohkem kui kaks aastat. Arvan, et see ikkagi tekitab ka emotsionaalse sideme vastuvõtjatele ja kinnitab, et me peame jätkama.

Ukrainas jätkuvad õhurünnakud, rünnatakse ka Ukraina keskosa, kas see on seotud Ukraina lennuväljadega?

See on üsna üheselt seotud Ukraina lennuväljadega ja see trend ei ole väga uus. See on toimunud ikkagi viimased kolm-neli kuud, kus kõige tihedamad rünnakud toimvad just Hmelnenskõi ja Vinnõtsja juures. Mõlemad on suured Ukraina sõjaväelennuväljad, Vinnõtsja on Ukraina õhujõudude keskus. Nii et nendesse kohtadesse on rünnakud kontsentreeritud. Venelaste eesmärk pole ilmselt mitte niivõrd tabada lennukeid, kui viia lennuväljad tehniliselt töökorrast välja. Tabada maandumisradu, tabada lennujuhtimise seadmeid või midagi sellist. Aga tundub, et nad ei ole selles väga edukad olnud. Ukraina lennuvägi opereerib edasi ja ei ole märke, et venelased oleks oma eesmärke saavutanud. Oletan, et see on ka üks nendest regioonidest, kuhu Ukraina on paigutanud ka oma parima õhutõrje relvastuse. Samuti on see olemas Kiievis. Oleme ju näinud, kuidas on üritatud tabada Kiievit, aga Kiievi õhutõrjesüsteem on suutnud võtta alla ka Kinžallid. Arvan, et see süsteem on tekkimas ka Odessa ja sadamate ümbrusesse, midagi on kindlasti ka Dnipro linna juures, mis on rindele oluline logistikabaas. Nendes kohtades on venelastel raskem saavutada raketirünnakutega edu. Selles mõttes oli see viimane raketirünnak ikkagi teistmoodi. Ei keskendatud enam nendele kohtadele, kus raketid on enamikus alla lastud, vaid mindi nendesse kohtadesse, kus teati, et Ukrainal õhutõrjet ei ole.

Venelased on ise teatanud uudistes, et Harkivi kandis valmistutakse suuremaks rünnakuks, kas sellel võib tõsi taga olla, või on tegemist pelgalt infooperatsiooniga?

Ida osast on venelased Kupjanski suunas üritanud tegelikult suve keskpaigast alates rünnata, seni praktiliselt olematu tulemusega. Ka ukrainlased ise ütlevad, et Belgorodi oblastis ei ole venelastel piisavalt vägesid, et võtta Harkivi suunas tõsist operatsiooni ette. Ainult ühelt poolt see rünnak toimuda ei saa, see peaks ikkagi toimuma mitmelt poolt, nii et pigem loeme selle praegu infooperatsiooniks.