Kõik need aastad, kui Keskerakond oli parlamendis opositsioonis, oldi siiski võimul Tallinnas, järgmistel kohalikel valimistel võib see muutuda.
Ei saa unustada, et siis oli Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Kui võrdleme Savisaart ja Kõlvartit, siis Savisaar oli ikkagi Eesti poliitikas väga kandev jõud juba 1980ndate aastate lõpust. Selge on see, et ta ei olnud ainult Tallinna linnapea, ta oli üks Eesti taasiseseisvuse arhitekte ja Eesti peaminister. Nii et neid olukordi väga võrrelda ei saa. Toona oli fraktsioonis siiski 26 liiget. Eks lahkumisi oli ka siis, aga paljud inimesed jäid fraktsiooni edasi.
Keskerakonda pole kunagi rahuldanud olla ühe, kahe või kolme omavalitsuse põhine erakond. Keskerakond on soovinud ikka kõnetada kogu Eestimaad. Piltlikult öeldes, me tahame nii Hiiumaal, Narvas, Tallinnas, Põlvas, Võrumaal kui Valgas olla tugevad. Rääkida asjadele kaasa ka Pärnus. Kui Keskerakond seda enam ei suuda, siis tuleb tõdeda, et selle erakonna positsioon on ühiskonnas muutunud. Ka see erakond on muutunud.
Tillukeseks kahanenud keskfraktsioon saab uue juhi neljapäeval
Kuna Tanel Kiik koos mitmete teiste fraktsioonikaaslastega lahkus eelmisel nädalal Keskerakonnast, vajavad nad oma parlamendiesindusele uut esimeest.
Keskfraktsiooni uus juht selgub neljapäeval, kinnitas erakonna kommunikatsioonijuht Andres Kalvik Postimehele.
Nimelt peab fraktsioonijuhi eelnevalt heaks kiitma erakonna juhatus. Millal lähipäevadel juhatus täpsemalt koguneb, pole erakonna peasekretäri Anneli Oti sõnul veel täpselt selge.
Keskerakonna esialgu 16-liikmeline riigikogu fraktsioon on kahanenud seitsmele saadikule: fraktsiooni aseesimehed Andrei Korobeinik ning Vadim Belobrovtsev, samuti Aleksei Jevgrafov, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Lauri Laats, Jüri Ratas ja Aleksandr Tšaplõgin.
Suure tõenäosusega üks kahest esimehest – Korobeinik, Belobrovtsev – uueks esimeheks ka saab.
Samaväärselt räsitud on ka erakonna juhatus. Juba eelmise aasta sees lahkusid juhatuse liikmetest erakonnast Maria Jufereva-Skuratovski ja Taavi Aas, neile lisandusid nüüd Kiik, Jaak Aab, Enn Eesmaa ja Andre Hanimägi. Kui vahepeal on juhatusse lisandunud Ester Tuiksoo ja peasekretärina Anneli Ott, siis nüüd on varunimekirjas järgmisena võtta septembrikuisel kongressil 36 häält saanud Ülle Juht ja 22 häält saanud Gert-Üprus Tarn.
Kui Juht ja Tarn soovivad juhatusse astuda, peab selle kinnitama erakonna volikogu, mis koguneb eeldatavasti veebruarikuus. Kui pärast septembrikuist kongressi oli juhatuses 17 inimest, siis praegu vaid 13.