Keskerakonna endise esimehe Jüri Ratase sõnul on erakonnast lahkutud ka varem, kuid kunagi ei ole lahkumised erakonda nii palju mõjutanud. Ratas ise pidas varasematel kordadel nõu oma isa Rein Ratase ja erakonnakaaslase Kadri Simsoniga, nüüd aga isa enam pole ja Kadri Simson on Brüsselis.
Ratas ise pidas varasematel kordadel nõu oma isa Rein Ratase ja erakonnakaaslase Kadri Simsoniga, nüüd aga isa enam pole ja Simson on Brüsselis.
Kui palju te teadsite sellest reedesest lahkumisest ja millist nõu te lahkujatele andsite?
Ma teadsin, et nad selle pressikonverentsi teevad ja sellise sammu astuvad. Ma ei teadnud seda, kas kõik lähevad sotsiaaldemokraatidesse või mitte. Neid otsuseid peab aga tegema iga inimene ise. Kui ma kuulasin, kuidas Jaak Aab rääkis pressikonverentsil, et ta on olnud Keskerakonnas 29 aastat ja neli kuud, siis see ikkagi võtab jala värisema küll. Ta on andnud nii palju sellele erakonnale ja läbi erakonna Eesti poliitikale. Nii et selliseid otsuseid saavad inimesed teha oma peas, keegi teine neid ette kirjutada ei saa.
Mis võis olla kõige olulisem ajend, mis sellise suure lahkumise põhjustas?
Ma arvan, et usu kadumine, et Keskerakond võib ka homme mängida olulist rolli oma platvormi realiseerimisel.
Teie olete täna Keskerakonnas alles, millesse teie usute?
No eks minu olukord ole ju teistest erinev. Lisaks tänasele erakonna juhile on Keskerakonda juhtinud Edgar Savisaar, väga lühikest aega Andra Veidemann ja mina. Kui oled viimased seitse aastat pannud kõik oma teadmised ja oskused sellesse erakonda, siis on otsust ikkagi väga keeruline teha.
Keskerakonnas on ka varem olnud suuri nimekate poliitikute lahkumisi, kui erinevad need olukorrad on?
Arvan, et praegune olukord on erinev. Nii tõsiselt ei ole erakonna liikmed kunagi varem homsele päevale mõelnud. 2004 ja 2012 olid mõlemad erakonnale valusad. Erakond küll kaotas tookordsete minekute tõttu, aga siis oli usk, et me suudame homme vankri uuesti tee peale tõmmata ja edasi minna.
Nii tõsiselt ei ole erakonna liikmed kunagi varem homsele päevale mõelnud.
Minu jaoks on olnud nendel mõlemal korral kõrval ühelt poolt minu isa, keda enam ei ole, ja teiselt poolt Kadri Simson, kes täna on oma tööde ja toimetamistega väga tugevalt Euroopa Komisjonis hõivatud. Nii et sel korral on erakonna tuleviku mõttes palju keerulisem, palju raskem.
Te pole teinud täna kumbagi otsust – seda, kas erakonnast lahkuda ega seda, et jääda?
Lühidalt kokku võttes nii see on. Soovin tõesti erakonnakaaslastega kohtuda. Olen olnud erakonnas 23 aastat ja ma tahan päris paljude erakonnakaaslastega lähinädalatel asju arutada. Olen öelnud välja, et ma ei taha Eesti poliitikast ära minna. Tahan olla Eesti poliitikas aktiivselt edasi.
Ma ei kujuta ette, et kandideeriksin ühes nimekirjas Yana Toomiga, kes toetab tegelast, kelle kaitsepolitseiamet on riigist välja saatnud.
Sel aastal tulevad Euroopa Parlamendi valimised ja need on iga poliitiku jaoks olulised. Arvan, et minu kogemus on suur, aga ma ei kujuta ette, et kandideeriksin ühes nimekirjas Yana Toomiga, kes toetab tegelast, kelle kaitsepolitseiamet on riigist välja saatnud. Ma ei näe, et me saaksime ühes nimekirjas kandideerida.
/nginx/o/2024/01/08/15820094t1h9672.jpg)
Kas te olete viimastel päevadel ka erakonna juhi Mihhail Kõlvartiga rääkinud?
Meil ei ole olnud vestlusi juba üle pooleteise kuu.
Nii et Kõlvart pole üldse huvi tundnud, mida teie edasi teete?
Neid vestlusi ei ole olnud.
Keskerakonna fraktsioon riigikogus on jäänud poole väiksemaks. Kuidas seal edasi töötatakse, teil pole täna ju fraktsioonil juhtigi?
Kui sul on alla kümne liikme, siis ei saa sa enam kõigis alalistes komisjonides erakonnana kaasa rääkida.
Saan aru, uus juht on plaanis valida neljapäeval, kuna Lauri Laatsi täna (eile – U. L.) ei olnud, ja soovitakse, et kogu seitsmeliikmeline fraktsioon oleks koos. Keskfraktsioon ei ole nii väike vist kunagi olnudki. See tähendab aga, et kui sul on alla kümne liikme, siis ei saa sa enam kõigis alalistes komisjonides erakonnana kaasa rääkida. Riigikogu kord on selline, et riigikogu liige saab kuuluda ühte alalisse komisjoni, erandiks on vaid Euroopa Liidu asjade komisjon. Seega jäävad meil osad komisjonid katmata.
Kes võiks saada uueks fraktsiooni juhiks?
Ma ei oska seda prognoosida, tavaliselt on selle ettepaneku teinud erakonna juhatus. Täna on kaks aseesimeest Andrei Korobeinik ja Vadim Belobrovtsev, võib-olla siis üks nendest.
Kui palju mängib selle otsuse tegemisel rolli erakonna juht Kõlvart, kes ise küll riigikogu liige ei ole?
Kindlasti mängib. Kui mõelda korraks seitsmele liikmele, siis tuleb ju ausalt öelda, et keskfraktsiooni liikmed on ka erakonna jaoks väga uued tegelased. Laats, Belobrovtsev, Anastassia Kovalenko-Kõlvart on üle tulnud sotsiaaldemokraatidest. Mõni neist vähem kui aasta tagasi, mõni natuke varem. Korobeinik on tulnud Reformierakonnast ja nii [Aleksandr] Tšaplõgin kui [Aleksei] Jevgrafov on ju väga uued liikmed.
Kõik need aastad, kui Keskerakond oli parlamendis opositsioonis, oldi siiski võimul Tallinnas, järgmistel kohalikel valimistel võib see muutuda.
Ei saa unustada, et siis oli Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Kui võrdleme Savisaart ja Kõlvartit, siis Savisaar oli ikkagi Eesti poliitikas väga kandev jõud juba 1980ndate aastate lõpust. Selge on see, et ta ei olnud ainult Tallinna linnapea, ta oli üks Eesti taasiseseisvuse arhitekte ja Eesti peaminister. Nii et neid olukordi väga võrrelda ei saa. Toona oli fraktsioonis siiski 26 liiget. Eks lahkumisi oli ka siis, aga paljud inimesed jäid fraktsiooni edasi.
Keskerakonda pole kunagi rahuldanud olla ühe, kahe või kolme omavalitsuse põhine erakond. Keskerakond on soovinud ikka kõnetada kogu Eestimaad. Piltlikult öeldes, me tahame nii Hiiumaal, Narvas, Tallinnas, Põlvas, Võrumaal kui Valgas olla tugevad. Rääkida asjadele kaasa ka Pärnus. Kui Keskerakond seda enam ei suuda, siis tuleb tõdeda, et selle erakonna positsioon on ühiskonnas muutunud. Ka see erakond on muutunud.
Kuna Tanel Kiik koos mitmete teiste fraktsioonikaaslastega lahkus eelmisel nädalal Keskerakonnast, vajavad nad oma parlamendiesindusele uut esimeest.
Keskfraktsiooni uus juht selgub neljapäeval, kinnitas erakonna kommunikatsioonijuht Andres Kalvik Postimehele.
Nimelt peab fraktsioonijuhi eelnevalt heaks kiitma erakonna juhatus. Millal lähipäevadel juhatus täpsemalt koguneb, pole erakonna peasekretäri Anneli Oti sõnul veel täpselt selge.
Keskerakonna esialgu 16-liikmeline riigikogu fraktsioon on kahanenud seitsmele saadikule: fraktsiooni aseesimehed Andrei Korobeinik ning Vadim Belobrovtsev, samuti Aleksei Jevgrafov, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Lauri Laats, Jüri Ratas ja Aleksandr Tšaplõgin.
Suure tõenäosusega üks kahest esimehest – Korobeinik, Belobrovtsev – uueks esimeheks ka saab.
Samaväärselt räsitud on ka erakonna juhatus. Juba eelmise aasta sees lahkusid juhatuse liikmetest erakonnast Maria Jufereva-Skuratovski ja Taavi Aas, neile lisandusid nüüd Kiik, Jaak Aab, Enn Eesmaa ja Andre Hanimägi. Kui vahepeal on juhatusse lisandunud Ester Tuiksoo ja peasekretärina Anneli Ott, siis nüüd on varunimekirjas järgmisena võtta septembrikuisel kongressil 36 häält saanud Ülle Juht ja 22 häält saanud Gert-Üprus Tarn.
Kui Juht ja Tarn soovivad juhatusse astuda, peab selle kinnitama erakonna volikogu, mis koguneb eeldatavasti veebruarikuus. Kui pärast septembrikuist kongressi oli juhatuses 17 inimest, siis praegu vaid 13.
Mis saab riigikogu juhatuse valimistel, teie tõenäoliselt juhatuses ei jätka?
Need valimised toimuvad alles aprilli alguses, nii et seda on täna väga raske prognoosida. Selge on see, et kui fraktsioonis on seitse liiget, siis oleme me kõige väiksem opositsioonierakond. Nii Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal kui Isamaal on liikmeid rohkem. Nii et riigikogu juhatuse valimistel pole see kindlasti väga hea stardipositsioon.
Kes on praegu Keskerakonnas need poliitikud, kellele te toetuda saate?
Mingil hetkel saad sa erakonnas ja poliitikas mingite inimestega nii lähedaseks, et võid neid sõbraks pidada. Üks on Simson, kellega me nüüd suhtleme Keskerakonna tuleviku teemadel tihedamini kui veel paar aastat tagasi. On ka mõningad omavalitsustes tegutsevad poliitikud, inimesed kohalikes volikogudes, kes on ka meie asutajaliikmed. Tõsi on see, et paljud, kellega me oleme väga kaua ühtset teed käinud, on tänaseks erakonnast lahkunud.
Simson töötab ju veel järgmise sügiseni Euroopa Komisjoni volinikuna, kui palju suudab ta panustada sellesse, mis erakonnas praegu toimub?
Arvan, et suhtluses inimestega, minuga, päris palju. Kadri on selles erakonnas olnud veel pikemalt kui mina ja tunneb ju samuti erakonda. Eks tal ole sama mure mis minul. See protsess ei alanud ju 10. septembril eelmisel aastal, kui oli erakonna kongress Paides. See sai tegelikult alguse 2022. aasta kevadel, kui hakati ette valmistama Tartu kongressi ning oli juba näha, et oli tekkinud lõhe Kõlvarti ja minu vahel. Kõlvart oli siis erakonna aseesimees ja me olime töötanud koos ja päris hästi viis-kuus aastat. Aga siis ma nägin, et tema soov on midagi muud, oli näha, et ta ei tööta enam ühtse meeskonna tarbeks.
/nginx/o/2024/01/08/15820101t1h1b06.jpg)
Millal te oma lõpliku otsuse teete – sest kui te teete otsuse jääda erakonda, ootab teid ees väga suur töö?
Ma ei ole tööd kunagi kartnud, nii et selle taha asi ei jää. Küsimus on ikkagi selles, kas erakonna liikmetel on usk homsesse, et tõmmata erakond taas tee peale ja edasi minna või seda usku ei ole. See on minu kohtumiste peamine eesmärk. Nii et jaanuarikuu jooksul peab sündima ka minu otsus.
/nginx/o/2024/01/08/15819982t1h99b3.jpg)
Sotsiaaldemokraadid ei kavatse hakata Tallinna võimukoalitsiooni lammutama, kinnitas sotside vastne piirkonnajuht ja abilinnapea Madle Lippus.
Linnavolikogu Eesti 200 fraktsiooni esimees Joel Jesse ütles laupäeval, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond võiks mugavustsoonist väljuda, sest pealinna võimuliit on võimalik kokku panna ka ilma Keskerakonnata. «Kui Keskerakonnas jätkub pereheitmine ning nende positsioon nõrgeneb veelgi, siis peaksid sotsiaaldemokraadid tulema linnavõimu ja ametikohtade mugavustsoonist välja. Mõtlema, kuidas tuua päriselt muutus pealinna juhtimisse,» teatas Jesse.
Sotsiaaldemokraadid omakorda ei ole Eesti 200 ettepanekust vaimustuses. Lippuse sõnul on neil Tallinnas Keskerakonnaga toimiv koalitsioon ning sotsid peavad oluliseks 2024. aasta eelarvega seotud eesmärkide täitmist. Muu hulgas on kavas ehitada uusi lasteaedu ning trammiliine. «See on meie jaoks äärmiselt oluline,» toonitas Lippus. «Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale oleks vastuvõetamatu moodustada koalitsioon, kuhu kuuluks ka Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, ja seepärast me uue võimuliidu moodustamist ei kaalu.»
Ka sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets on öelnud, et vaatamata mitme juhtiva keskerakondlase liitumisele sotsidega pole põhjust öelda, et peaks kuidagi koalitsiooni muutma: «Tallinnas on liikumine ju koalitsioonisisene ehk jõuvahekord säilib.»
Läänemetsa sõnul on Keskerakonnal väga hea tunnetus Eesti elust ja nad on kindlasti ka väga head linnajuhid.
/nginx/o/2021/11/02/14178643t1hf8ee.jpg)