SÕJASTUUDIO ⟩ Raivo Vare: lääne abi takerdumise tõttu munetakse ilmselt ka sel aastal parim pealetungi aeg maha

Vaatleja Raivo Vare rääkis Postimehe «Sõjastuudios,» et kuna lääne abi on takerdunud, munetakse ilmselt ka sellel aastal pealetungiks parim aeg maha. Tema sõnul sobib see Venemaale, kes loodab venitada sõjaga sügiseni, lootuses, et USAs tuleb võimule Trump, kes Ukraina abistamise lõpetab. 

Venemaa tulistas viimase viie päevaga Ukraina pihta 500 raketti ja drooni, Ukraina presidendi sõnul ei ole ükski riik pidanud selliseid raketirünnakuid tõrjuma. Nii et see oli ikka päris hull?

Oligi, sest venelased valmistusid selleks ja kogusid varusid. Eesmärgiks oligi tekitada võimalikult palju kahju, sest kui korraga lastakse välja hästi suur hulk rakette, siis väheneb tõenäosus, et nad kõik suudetakse ükskõik kui hea õhutõrjega alla tuua. 

Ilmselt oli plaanis alustada siiski aastavahetusel ja see, et alustati 29. detsembril, oli seotud dessantlaeva Novotšerkassk hävitamisega. See on siiski sõjapidamise mõttes täiesti uus asi, et ukrainlased, omamata praktilisel sõjalist merelaevastikku, suutsid seda teha. Nad ongi ju uusi tehnilisi vahendeid, meredroone ja rakette kasutades suutnud tõrjuda venelaste laevastiku nende igipõlisest ja kõige ihaldatumast baasist Sevastopolist välja, surudes nad idarannikule.

Kui uputati ka Novotšerkassk, tekitas see ilmselt sellist vahkviha, et Kreml andis käsu, et makske kätte. Mille peale alustatigi 29. detsembril rakettide ja droonide massiivse rünnakuga. Prooviti ka Kiievit, aga tulistati paljusid teisigi linnu, kus on teada, et Ukraina õhutõrje efektiivsus ei ole nii kõrge kui Kiievi ümbruses. Need rünnakud, mis uuel aastal järgnesid, olid juba selgelt orienteeritud sellele, et teha võimalikult suurt kahju Kiievile. 

Kui kaua venelased veel nii intensiivseid õhurünnakuid teha suudavad?

Ega nad iga päev saagi neid teha, iga päev nad kasutavad pigem droone. Rakettide kasutamiseks on neil vaja neid aeg-ajalt koguda. Paraku piisab hirmuõhkkonna loomiseks sellest, kui seda teha kord kuus või kolme nädala tagant. Kindžal rakette venelastel liiga palju ei ole, samuti napib lennukikandjaid, kes neid kanda suudavad. See aga tähendab, et nad peavad väga timmima, kui palju neid kasutada. Eriti kui need kõik võtavad ukrainlased alla. Parku teisi rakette on neil päris palju. Kõige suurem probleem on õhutõrjerakettidega ja laevavastaste rakettidega, mis ei suuda küll olla piisavalt efektiivsed õhutõrjes, aga on väga efektiivsed maismaa sihtmärkide ründamises, sest nende kiirused on nii suured ja neid on praktiliselt võimalu õhutõrjega alla võtta. See teeb asja väga keeruliseks eriti rindelähedases või Venemaa piiri lähedases tsoonis, kus neid tulistatakse Venemaa territooriumilt. 

Ja siis muidugi droonid. See on esimene suur droonide sõda, kus mõlemal poolel on droone meeletutes kogustes.

Sõda on kestnud peaaegu kaks aastat, kui palju mõjutanud Venemaad majandussanktsioonid?

Ega selle kohta väga palju head öelda ole. Ei saa väita, et sanktsioonid üldse ei mõju, aga nende mõju on oodatust oluliselt väiksem. Üks põhjus on see, et Euroopa ei ole siiamaani saanud lahti mõttest, et teeme veel natuke äri ja siis sanktsioneerime. Teiseks ei kontrollita väga seda äri, mis toimub kolmandate riikide kaudu. Läänest Kasahstani ja Armeeniaasse viidava toodangu, mida saab kasutada ka sõja jaoks, kogused on kasvanud kordades. Kasahstani saadetavad kaubakogused kasvasid aastaga isegi 800 protsenti. Samas on ju selge, et see ei lähe Kasahstani, vaid Venemaale. Sellega peaks tegelema.

Eelmise aasta algul uskusid kõik, et sõda lõpeb 2023. aasta jooksul, praegu me ei usu, et sõda 2024. aastal läbi saab.

Kahjuks on see nii. Eelmine kord muneti aeg maha. Venelastele anti üheksa kuud hingetõmbeaega ja nad võtsid kaitsepositsioonid sisse. Ehitati kolmekordsed kaitseliinid koos miiniväljadega ja see takistas väga tugevalt Ukraina pealetungi. Me nägime seda suve hakul. Nii et põhiline probleem oli halb varustus ja aja venitamine.

Venelastele anti üheksa kuud aega kohenemiseks, mitte ei kasutatud ära seda edu, mis oli möödunud aasta lõpus. Kahjuks jätkub see ka praegu. Me teame, et lääne abi on takerdunud. Ma ei kahtle selles, et see saadakse ükskord lahti, aga seda hakatakse alles veebruari algul Euroopa tippkohtumisel arutama. Ka ameeriklased leiavad lahenduse veebruari alguses, kui üldse.

Tulemus on selline, et see kõik jõuab reaalselt lahinguväljale ukrainlaste kätte parimal juhul pooles kevadel või suve hakul, nii et jälle munetakse hea pealetungi aeg sisuliselt maha. Ukraina saab sellest aru ja on ametlikult teatanud, et nad asuvad praegu kaitsele, sest abi viibimise tõttu ei ole jõudu pealetungiks. Venelastele see sobib, sest Kremli taktika on suunatud sellele, et venitada sõjaga sügiseni, lootuses, et USA valimised võidab Trump, kes on lubanud Ukraina abistamise lõpetada.