AASTA 2023 ⟩ Peeter Koppel: siiani läks meil hästi, nüüd on küsimus, mis meist edasi saab

Majandusanalüütik Peeter Koppel rääkis Postimehe aastalõpuintervjuus, et praeguses majandusolukorras võiks rahandusminister olla ükskõik kes, ta ei meeldiks ikka mitte kellelegi. Koppel lausus, et oleme situatsioonis, kus ressurss on piiratud, majanduses on keerulised ajad, vajadused kasvavad ja soovid on piiramatud. 

• Meil läheb halvasti nii kaua, kui läheb halvasti meie ekspordipartneritel
• Klassikaline kalevipoeglus on läbi saanud
• Inimeste ootused riigi suhtes on kasvanud

Majandusanalüütik Peeter Koppeli arvates võiks praeguses majandusolukorras olla rahandusminister ükskõik kes, ta ei meeldiks ikka mitte kellelegi. Koppel lausus, et oleme situatsioonis, kus ressurss on piiratud, majanduses on keerulised ajad, vajadused kasvavad ja soovid on piiramatud.

Oleme saanud ka jõulueelsel nädalal Eesti majanduse kohta järjest süngemaid uudiseid. Kas kõik on halvasti või on midagi ka hästi?

Kõik ei ole päris kindlasti halvasti. Meil on olnud tõepoolest päris mitu kvartalit majanduslangust ja see on tingitud peamiselt sellest, et meie peamistel kaubanduspartneritel ei lähe hästi. Oleme väike ekspordile orienteeritud majandus ja kui meie peamistel ekspordipartneritel ei lähe hästi, ei saa ka meil hästi minna.

Hea on see, et meie tööturg on vastu pidanud ehk siis tööpuudus ei ole märkimisväärselt kasvanud. See on midagi sellist, mis on tavalise inimese jaoks kõige tajutavam. Ma kahjuks ei saa olla optimistlik selles suhtes, mis saab kevadeni.

Kas meil on palju halvem kui mujal maailmas?

Ma ei saa öelda, et oleksime nii-öelda hirmus halvas olukorras, me lihtsalt sõltume liiga palju sellest, mis toimub meie ümber. See on objektiivselt paratamatu, sest meil ei ole siin lihtsalt eriti palju inimesi. Kui me mõtleme sellele, kaua need probleemid jätkuda võivad, siis kahjuks kipub olema nii, et Euroopa on majanduse mõttes kõikidest rongidest maha jäänud – majanduskasvuga või raha teenimise või väärtuse loomisega. Need on sellised asjad, mis Euroopa kontekstis ei ole tähtsad ja kui need ei ole tähtsad, siis ühel hetkel on vaesus käes.

Euroopast on saanud muuseum ja muuseumid teatavasti eriti ei kasva.

Midagi ei ole parata, USA on läinud sõna otseses mõttes eest ära, kuigi Euroopa Liidu loomise üks eesmärke oli tekitada konkurentsi Ameerika Ühendriikidele. Millegipärast ei ole seda konkurentsi tekkinud, millegipärast ei mõeldud Facebooki ega Google'it välja Euroopas. Nüüd küll prantslased tegelevad natukene rohkem tehisintellektiga, aga väärtusi luuakse siiski kuskil mujal. Euroopast on saanud muuseum ja muuseumid teatavasti eriti ei kasva.

Mis meil siis viga on? Oleme liiga mugavad?

Meil Eestis on tegelikult läinud kogu aeg paremaks. Kui mõtleme, millisest positsioonist me alustasime ja kuhu me 30 aastaga jõudnud oleme, siis oleme mõnest vanast Euroopa riigist juba rikkamad. Eriti kui vaatame sisemajanduse kogutoodangut inimese kohta. Nii et meil on läinud tegelikult väga hästi.

Nüüd on lihtsalt küsimus selles, mis meist edasi saab. Oleme end avastanud olukorrast, kus meil on ekspordipõhine majandus ja meie peamistel ekspordipartneritel ei lähe hästi. Nüüd tuleks mõelda, millised võiksid olla need ekspordipartnerid, kel läheb hästi.

Teine mõte on see, et kuna oleme Soome ja Rootsi kinnisvaraturu küljes, aga kinnisvaraturg sõltub raha hinnast, siis raha hinna suhtes on vähemalt ootused, et see läheb veidike alla. Kui see läheb veidike alla, siis annab see meile ka veidike lohutust.

Kas 2023 oli ka see aasta, kus need inimesed, kes läksid Soome ehitajaks, hakkasid sealt tagasi tulema?

Selline klassikaline kalevipoeglus võib omadega läbi olla.

Arvan, et see protsess võis tegelikult alata juba mõnevõrra varem, sest kui hinnatasemed ühtlustuvad Euroopa Liidu keskmisega, siis tegelikult ühtlustuvad ka sissetulekud. Soome on meist siiski veel mõnevõrra kallim riik ja nii võibki juhtuda, et tehes siin sama palju tööd kui Soomes, saavutatakse Eestis elades juba veidikene parem elustandard. See on täiesti realistlik. Nii et jah, selline klassikaline kalevipoeglus võib omadega läbi olla.

Uutele eksporditurgudele sisenemine on keeruline. Kuhu meie ettevõtja siis peaks minema?

Erakordselt keeruline küsimus, sest sissetöötatud rajad ja suhted meie praeguste peamiste ekspordipartneritega on olnud pikaajalised. Meil on olnud asjadest sarnased arusaamad ja sarnane kultuur. Kui me nüüd hakkame maailmas vaatama, et kuhu minna, siis kipub see olema ikkagi veidike kaugemal. Minu meelest tasuks vaadata selliseid riike, kus praegu ollakse veel meiega võrreldes selgelt vaesemad ja kus inimesed on suhteliselt noored.

Kui head majandusotsused tulid lõppeval aastal valitsuselt?

See on alati erakordselt keeruline küsimus. Tegelikult on majanduses võimalik leida kas või ajaloost toimivaid näiteid, väga selgeid tehnilisi seaduspärasusi: tehes asja A, juhtub asi B praktiliselt alati. Poliitikaga ei kipu need seaduspärasused eriti palju kokku käima. Poliitikas unustatakse ära, et kuigi vajadused on suhteliselt suured ja soovid on piiramatud, on ressurss on alati piiratud.

Poliitikas unustatakse ära, et kuigi vajadused on suhteliselt suured ja soovid on piiramatud, on ressurss on alati piiratud.

Kui puututakse reaalsusega kokku ja selgub, et ressurss ongi piiratud, vajadused kasvavad ning soovid on hiiglaslikud või lõputud, siis satubki valitsus sellisesse olukorda, kus ta kindlasti kellelegi ei meeldi. Mida väiksem on see ressurss, mida siis jagada – ja majanduslanguse tingimustes on see problemaatiline –, seda vähematele nad meeldivad.

Kui ma siin viitan sellisele sümboolsele tegelasele nagu rahandusminister, siis selle positsiooni peal võiks praeguses olukorras olla ka keegi, kes absoluutselt kõigile meeldib, näiteks Ivo Linna. Mina ei tea mitte ühtegi inimest, kellele Ivo Linna ei meeldiks, aga ta saaks täpselt samamoodi puid alla – kui ennast vallatult väljendada. Lihtsalt sellepärast, et ressurss on piiratud, majandus on keerulises olukorras, vajadused kasvavad ja soovid on piiramatud.

2023. aasta läheb ajalukku sellega, et võeti vastu mitu otsust, mis toovad meile tulevikus uued maksud. Me ei ole pidanud Eestis tükk aega üle elama seda, et maksumaksja hakkab rohkem maksma.

Inimeste ootused riigi suhtes on kasvanud, inimeste arusaam sellest, mida riik neile pakkuma peaks, on selgelt kasvanud. Seda ei ole võimalik praeguse maksukoormusega saavutada, see on suhteliselt selge.

Kui me aga vaatame seda üldist majanduskeskkonda, siis on see praegu keeruline ning õpikutarkus ütleb, et sellises keerulises majanduskeskkonnas ei kipu maksutõusud olema õige mõte. Hetkesignaalid siiski viitavad sellele, et võib-olla hakatakse olukorra keerukusest siiski aru saama ning mõningaid mõtteid veidikene ka tagasi tõmbama.

Kas me nii Eestis kui Euroopas katkestasime mööduval aastal lõplikult ärisidemed Venemaaga, me ei ole enam Vene majandusega seotud?

Väga palju sidemed katkestati juba 2022. aastal. Kui aga rääkida sellest, kuidas Venemaa majanduslikult toime tuleb ja miks ta siis sanktsioonide tõttu põlvili surutud ei ole, siis siin on kaks aspekti. Esimene aspekt on see, et ega nad ka enne eriti hästi elanud. Teine asi on nafta hind, mis on suhteliselt kallis ja venelased suudavad seda läbi erinevate meetodite ka maailmaturul müüa.

Euroopa majandussuhteid Venemaaga võiks loomulikult olla veelgi vähem, aga seda, et taolise nafta hinna puhul venelased omadega toime ei tuleks, paraku ei ole.

Peeter Koppeli arvates võiks Euroopal majandussuhteid Venemaaga olla veelgi vähem. Foto: Mihkel Maripuu

Tänu tublisti kasvanud intressidele oli mööduv aasta pankadele hea. Kas intressid võiksid hakata nüüd alla tulema?

Turu arusaam on praegu selline, et intressimäärad võiksid järgmisel aasta alaneda. Ma ei saa küll öelda, et märkimisväärselt, aga nad tulevad alla. Viimaste nädalate jooksul tundub, et nende allatulemine on justkui varasemaks ja varasemaks nihkunud. Nii et praeguse seisuga tundub, et teatud leevendus on selles suhtes tulekul.

Mis puudutab seda, kuidas võiks minna pankadel, siis kindlasti on neil olnud suhteliselt hea meel teenida sellist netointressi marginaali sellises hästi kiiresti tõusvate intressidega keskkonnas. Kui me aga räägime nõrgast majandusest, siis nõrgas majanduses üldiselt ei ole eriti hea pankur olla, sest ühel hetkel avastatakse, et võib-olla üks või teine klient ei suuda oma laenu teenindada või ei suuda seda teenindada vähemalt sellistel tingimustel, nagu esialgu kokku lepiti.

Sellist asja ei kipu üldiselt olema, et majandusel läheb hirmus halvasti ja pankadel sellel ajal hirmus hästi.

Nii et sellist asja ei kipu üldiselt olema, et majandusel läheb hirmus halvasti ja pankadel sellel ajal hirmus hästi. Kui majandus langeb, tulevad ühel hetkel ka laenukahjumid.

Eestlase kõige tavalisem investeerimisotsus on, et võtan raha pensionifondist välja ja teen sellest korteri sissemakse. Sa ise ehmatasid väljaütlemisega, et harjakapisuurune korter maksab üle mõistuse palju. Nii et sellist korterit ei peaks ikka ostma?

Konkreetne väljend oli, et harjakapp Kalamajas maksab veerand miljonit ja see põhines ikkagi päris näitel. Mis puudutab korterit kui kodu või kodulaenu kui investeerimisotsust, siis mina nihutaksin selle mõistest «investeerimine» siiski eemale. Pigem on see laenuga tarbimine.

Paraku on piisavalt palju inimesi, kes arvavad, et nende finantsvabadus saabub sellega, kui nad ostavad laenuga korteri. Usutakse, et laekuv üür on suurem kui laenumakse ja korteri hind kogu aeg kasvab. Siis tuleb aga üllatus, et laenumakse on kõrgem kui üürimakse ja korteri hind ei lähe ka kallimaks.

Julgen väita, et kinnisvara on hea mõte väga pikas perspektiivis. Lühikestes perspektiivides tasuks võib-olla mõelda investeerimise mõistes siiski instrumentidele, mis on lihtsamalt kättesaadavamad, arusaadavamad ja likviidsemad.

Meil on majanduses pikka aega kehvasti läinud. Millal meil paremaks minema hakkab?

Paremaks hakkab meil minema siis, kui meie peamistel ekspordipartneritel hakkab paremaks minema. Nii lihtne ongi. Kui tahta teada seda, kuidas Eesti majandusel läheb, tuleb vaadata, millised on meie ekspordipartnerite majanduskasvu prognoosid. Ja võib-olla vaadata veidikene ka seda, kes selle prognoosi on teinud. Minu kogemus ütleb, et majandustõusude prognoosimisega saadakse suhteliselt hästi hakkama, paraku langustega nii hästi ei lähe.

Peeter Koppel rääkis, et meil hakkab hästi minema siis, kui meie eksporditurgudel hakkab hästi minema. Foto: Mihkel Maripuu

Kui vähegi raha on, siis jõulude eel me seda ikka kulutame. Kas sina kulutad palju?

Minu jaoks on see jõulude kommertsialiseerumine oma tipp-punkti juba läbinud, nii et minu jõulude ümbruses tehtavad kulutused on suhteliselt mõõdukad. Ma üritan absoluutselt igal võimalusel vältida seda, et peaksin minema alates detsembri teisest nädalast kuhugi kaubanduskeskusesse. Mul on piisavalt stressirikas amet, nii et ainuüksi parkimiskoha otsimisel ma ennast autos klassikalise muusikaga enam maha ei rahusta.

Siis pole muud teha kui panustada jõuluvanale.

Minu probleem on, et ma üldiselt igasugustesse asjadesse liiga sügavalt ei usu. Ma ei usu sellistesse asjadesse nagu poliitikute lubadused, võib-olla mõne keskpankuri prognoosid, jõuluvana ja sotsialism. 

Peeter Koppel ei usu poliitikutelubadusi, keskpankurite prognoose ja jõuluvana. Foto: Mihkel Maripuu

Peeter Koppeli jõulusoov

Kõhu peale

vähem rasva

ja et see majandus

ikka kasvaks.