AASTA 2023 ⟩ Harri Tiido: üks erakond üritab korraldada riigipööret

Ajakirjaniku ja endise diplomaadi Harri Tiido hinnangul üritas üks erakond mööduval aastal Eestis riigipööret korraldada, kuna nad soovisid sisuliselt poolvägivaldselt kutsuda esile valimisi. 

• Aasta 2023 kiskus pidevalt viletsamas suunas
• Isamaasse läksid üle poliitikud, kes otsivad uut tooli
• Kaja Kallas on olnud rahvusvahelisel areenil väga hea

Ajakirjaniku ja endise diplomaadi Harri Tiido hinnangul üritas üks erakond mööduval aastal Eestis riigipööret korraldada, kuna nad soovisid sisuliselt poolvägivaldselt kutsuda esile valimisi.

Siiani on arvatud, et kui sa oled sündinud 21. sajandil Euroopas, siis oledki juba võitnud jackpot'i. Nüüd on Euroopas sõda, kas see arvamus võib muutuda?

Võib muutuda, kuid hetkel ei ole veel põhjust. Arvan, et sõltub sellest, kuidas asjad edasi lähevad. Minule jäi lõppev aasta meelde just sõdade poolest, mitte ainsuses vaid mitmuses. Ukraina sõda on – tulenevalt paljuski lääneriikide laiskusest või soovimatusest piisavalt relvi anda – venima jäänud. Sellele lisandus veel Lähis-Ida, mis võttis ära osa ameeriklaste tähelepanust ja see tähendab, et osa abist läheb sinna.

Ukraina sõda on – tulenevalt paljuski lääneriikide laiskusest või soovimatusest piisavalt relvi anda – venima jäänud.

Päris aasta lõpus tekkis potentsiaalne konfliktikolle Ladina-Ameerikas, kus Venezuela tahab annekteerida kõrval olevalt Guyanalt kaks kolmandikku territooriumist. USA on juba teatanud, et nad toetavad Guyanat ja ei taha näha mingit invasiooni, mis tähendab, et seal võib USA jaoks tekkida kolmas tähelepanuobjekt. Õhus ripuvad ka Lõuna-Hiina meri, Taiwan, nii et tegelikult kiskus aasta pidevalt viletsama suuna poole.

Kui ausalt vaatas Euroopa sellel aastal peeglisse ja küsis, mis saab, kui me peame enda kaitsmisega hakkama saama ilma ameeriklasteta?

Arvan, nad ei ole veel tõsiselt vaadanud, kuid trend on juba olemas. Trend tuleneb hirmust, mida mõneti kütavad ka analüütikud, kes ennustavad, et kui Ukraina sõda lõpeb, on venelased valmis uuesti ründama. Ühed ütlevad, et kolme aasta pärast, teised, et viie pärast. Saksamaa välissuhete nõukogu raport näiteks märgib, et Venemaa on valmis uuesti ründama kuue kuni kümne aasta pärast, ja sedapuhku juba NATO riike, see tähendab Euroopat.

Venemaa putinliku režiimi eksistentsi alus ongi sõda. Ilma sõjata tekivad neil võimu juures probleemid, aga sõda võimaldab kirjutada kõik sõja arvele. Seetõttu võib alati elanikkonnale öelda, et isamaa on hädaohus ja peame ennast kokku võtma. Lõppude lõpuks on Vene inimene sellega harjunud, ta on läbi aastasadade ennast kokku võtnud ja sellepärast viletsalt elanud.

Kas selle aasta jooksul said lääneriigid lõplikult üle oma naiivsusest Putini ja Venemaa suhtes?

Ei saanud. Ühed, tundub, et said. Teised vahepeal said, kuid kui sõda venima jäi, tekkis sellest väsimus ja sõda muutus millekski ilmateate sarnaseks. Kui ta on meil iga päev uudistes, lülitab inimene lihtsalt tähelepanu välja ja ei pööra sellele enam nii palju tähelepanu. Just seetõttu on sellised analüütikute esitatud ehmatused kindlasti kasulikud.

Näiteks ütles hiljuti üks Saksa relvajõudude kõrgemaid juhte, et Bundeswehr ei ole kaitseks valmis. Nii et kui peaks tekkima sõjaline konflikt, ei ole Saksa relvajõud  selleks valmis. See tähendab, et tegelikult tuleb siiski jalad tagumiku alt välja võtta ja siblima hakata, sest igasugune relvastuse ning laskemoona tootmine nõuab pikemaajalist planeerimist, kuna see on eraettevõtlus.

Demokraatlikes riikides teatab eraettevõtlus valitsusele, et me võime küll panna uue liini, aga see on investeering. Öelge meile, kui mitu aastat te ostate seda kogust laskemoona, sellisel juhul me paneme liini püsti. Kui ütlete, et ainult aasta, siis me ei hakka seda tegema.

Kui Soome sulges oma piiri pagulastele, ei protestinud selle vastu isegi inimõigusorganisatsioonid. Kas Euroopas on aru saadud, et meile vaenulikud riigid kasutavadki ära meie ääretult kaastundlikku suhtumist pagulastesse?

Üks on see, mis oli Soome piiril. See on põhimõtteliselt hübriidoperatsioon. Aga teine asi on migratsioon kui selline. Kui me võtame kliimamuutusi, muutub kliima kõige rohkem ekvaatorist mõlemale poole, nii et need alad võivad muutuda lähitulevikus elamiskõlbmatuks. Kui vaadata, kus sünnib kõige rohkem lapsi, on see Niger, mis on Aafrikas. Aafrika on see koht, kus elanikkond jätkuvalt kasvab ja kui neil ei ole enam eluruumi, lähevad nad liikvele.

Interneti kaudu on kõigil teada, et Euroopas on parem. Kliima on parem, riigid on rikkamad ja antakse toetusi. Mistõttu on loomulik, et inimene mõtleb iseendale, mõtleb oma perekonnale ja tema eesmärk on jõuda sinna, kus on parem. Me ei saa seda neile ette heita. Teine küsimus on, mida hakkab Euroopa tegema.

Harri Tiido ütles, et kui sõda on iga päev uudistes, lülitab inimene lihtsalt tähelepanu välja. Foto: Konstantin Sednev

Moslemiriikidest tulevad pagulased toovad endaga kaasa omad reeglid. Nii, nagu on välismaale läinud venelastest paljud endiselt õigeusu ja Vene impeeriumi poolt, nii on ka need inimesed endiselt moslemi usku ja nad ei taha kohalikke kombeid omaks võtta. Nad tahavad peale suruda oma kombeid, eriti kui nad elavad eraldi kogukondades. Meil moslemeid eriti ei ole ja paljud neist on viina joovad moslemid ehk nõuka ajal kusagilt Kesk-Aasiast tulnud, ja nendega on vähem probleeme.

Aga seda peavad riigid arvestama ja arvestavadki, sest praegu on isegi Taani, kes oli äärmiselt liberaalne, muutnud oma immigratsioonireeglid väga rangeks. See on paratamatus, sest ka jänes näitab hambaid, kui ta nurka suruda. Ja järelikult ka needsamad vasakliberaalid, kes toetasid immigratsiooni, hakkavad mõtlema, et pagulased tekitavad rohkem probleeme kui rahuldust, et me oleme täitnud oma humaanset kohust.

Mööduval aastal anti Ukrainale lubadus, et neist võib saada Euroopa Liidu ja NATO liige. Ilmselt juhtub see siiski üsna kauges tulevikus?

Raske öelda, sest tegelikult on see poliitiline otsus. Ukraina teeb reforme päris usinalt. Ukraina puhul räägitakse küll kõige rohkem korruptsioonist, aga tegelikult on neil juba praegu tulenevalt sõjast hoopis suurem probleem kvalifitseeritud tööjõu puudus.

Paraku on korruptsioon selline, mida on hea näidata. Meenutagem kas või Ungari peaministrit Viktor Orbánit, kes on öelnud, et Ukraina on maailma kõige korrumpeerunum riik ja seetõttu me ei saa teda Euroopa Liitu kutsuda. Enne seda rääkis ta, et Ukrainas diskrimineeritakse vähemusi ehk siis ungarlasi. Kuna aga ukrainlased muutsid seadust, lõppes see argument otsa ja järgmisena võttis Orbán ette korruptsiooni.

Harri Tiido sõnul oli 2023 sõdade aasta. Foto: Konstantin Sednev

Me peame arvestama, et Ungari on nii Euroopa Liidu kui NATO liikmesriik. Slovakkia on läinud sama teed ja võib-olla mõni riik veel. Me ei tea, milline saab olema hiljutiste valimiste tulemusena olukord Hollandis. Nii et meil on laua taga partnerid, kes võivad olla põhimõtteliselt mõningatele asjadele vastu. Ungari puhul ma küll ütleksin, et nad täidavad täielikult Venemaa agendat. Kas nad teevad seda teadlikult, alateadlikult või kogemata, ma ei tea.

Mis näitabki tõenäoliselt, et lääne demokraatia ei ole kõigile siiski päriselt jõukohane?

Venemaal on nii, et nagu punkritaat ütleb, nii ka juhtub.

Kõik nad räägivad, et nad on demokraatlikud. See tähendab, et demokraatia on parim, mis on seni välja mõeldud. Aga demokraatia viga ongi see, et näiteks lääneriikidel on paljusid otsuseid palju raskem teha kui Venemaal. Venemaal on nii, et punkritaat ütleb ja nii ka juhtub. Aga läänes hakatakse vaatama, kuidas seadused on ette on näinud, rahvusvahelised kohustused, särgid-värgid, nii et ühesõnaga, kõik see võtab aega ja paljusid asju ei saagi teha.

Meil Eestis püüab opositsioon parlamendis tõestada, et nemad juhivad riiki, see juhtimine neil küll väga hästi ei õnnestu, aga nad ei lase seda ka teistel teha.

Mis puudutab seda siseriiklikku sõud, siis ma ütleksin, et tegelikult püüab üks erakond korraldada riigipööret, kuna nad tahavad sisuliselt poolvägivaldselt kutsuda esile valimisi. See tähendab, et nad tahavad kukutada praegust võimu ja nad on selle ka otse välja öelnud. Minu arvates võib seda tõlgendada kui riigipöördekatset

Me oleme osa läänest. Loomulikult tulevad ka meil aeg-ajalt välja igasugused demokraatia haigusilmingud. Mina näiteks pooldan liberaalset demokraatiat, samas ma pooldan ka mõningaid konservatiivseid vaateid, ehk tegelikult ei ole selliseid puhtaid jaotusi.

Inimkond ilmselt peab kohanema sellega, mis neil on, ja seda ka kliima mõttes. Nii et kõige parem on kohaneda ja mitte karjuda, et nüüd on kõik kohe umbes, nüüd on kõik läbi, kollaps, apokalüpsis ja nii edasi. Apokalüpsiseid on maailma ajaloos olnud palju, aga pärast on elu taas sündinud. Lõppude lõpuks, kui nii lõpuni minna, siis võib öelda, et ega emake Maa kaota midagi, kui inimkond kaob.

Miks toetus Isamaa erakonnale niimoodi tõuseb?

Sellega ei väljendata mitte poolehoidu Isamaale, kuivõrd väljendatakse vastuseisu mingitele muudele jõududele. See tähendab, et teatud erakondade tagant tuli toetus ära ja ta peab kuhugi kanaliseeruma. Kui vaatame, millised on ülejäänud variandid, siis paljud Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) ei taha.

Lääneriikides on teooria, et eliiti on tekkinud liiga palju, on eliidi ületoodang. See tähendab, et inimesed, kes on lõpetanud ülikoolid, kellel on jõukad vanemad ja kes on ka ise jõukad, ei pääse võimu juurde, kuna võimu juures on piiratud arv kohti. Seetõttu nad frustreeruvad ja leiavad toetajaid enam mitte eliidi hulgast, vaid vaesemast keskklassist. Kuna ühiskonnas kasvab kihistumine, rikkad inimesed teenivad üha rohkem, keskklass ja vaesemad inimesed jäävad üha vaesemaks, on see väga hea koht, kust toetust otsida. Seal on palju inimesi, kes on tigedad ja kes ei ole tinglikult öeldes mitte niivõrd EKRE poolt, kuivõrd vastu praegusele olukorrale, sest nad ei ole saanud ennast teostada. Nad ei teeni piisavalt palju, neil ei ole piisavalt omandit, nad ei ole eluga rahul. Nii nad kanaliseerivadki oma rahulolematuse ühe partei toetuseks, kuna see partei on öelnud, et lammutame kõik ära. Tekitame kaose ja siis vaatame, mis tuleb.

No põhimõtteliselt on kaos hea, kuna kaoses on võimalused, aga need võimalused on väga erinevad ja me ei tea, mis sealt välja tuleb. Nii et võib-olla Isamaa toetajaskond on just need, kes ei taha EKRE taha minna. Kes ei taha ka väga mitmel põhjusel – mulle tundub, et eelkõige rahvuslikel põhjustel – olla Keskerakonna poolt. Valitsuskoalitsioon on out, järelikult jääb üks erakond, jääb Isamaa. Sinna lähevad siis hääled Reformierakonnast ja kindlasti ka osa Keskerakonnast. Samuti lähevad sinna poliitikud, kes otsivad järgmist tooli, otsivad uut võimalust küna juurde trügida. 

Kas peaminister Kaja Kallas (RE) teeb kõike valesti või teeb ta midagi ka hästi?

Kui positiivse poole pealt vaadata, siis on Kaja Kallas olnud meile väga hea hääl rahvusvahelisel areenil. Ta on tegelikult viinud Eesti päris tugevalt kaardile ja selle eest tuleb talle au anda. Samas mulle tundub, et Reformierakond oli valimistel liiga edukas ja see hakkas natuke pähe. Kui aga midagi pähe hakkab, on sellest raske lahti saada. Nii et võimalik, et see on üks põhjus, miks nad arvavad, et riigisiseselt võib kõike teha. Umbes nii, et ma teen, sest ma pean seda tegema; ma arvan, et mul on õigus, järelikult ma teen. Ja see, mida nemad praegu mögisevad, las mögisevad, aga mina teen oma asja.

Kui aga vaadata riigikogus tekkinud obstruktsiooni valija aspektist, siis mille kuradi eest nad palka saavad.

Kui aga vaadata riigikogus tekkinud obstruktsiooni valija aspektist, siis mille kuradi eest nad palka saavad. Selle eest, et nad töllerdavad seal öö läbi. Miks me peaksime neile maksma, kui nad midagi ei tooda. Nende toodang peaks ju olema seaduseelnõud, arutelud, seaduseelnõude parandamine ja nii edasi.

Harri Tiido ütles, et Reformierakond oli valimistel liiga edukas ja see hakkas neile pähe. Foto: Konstantin Sednev

Aasta 2023 peaks olema kõva ettevalmistus selleks, et minna üle ühtsele eestikeelsele koolile, kas te usute sellesse?

Arvan, et vahepeal saab olema üks segane periood, eriti kui tulevad segakoolid. Mina olen õppinud mõne aasta sellises koolis, kui ma elasin lapsena Kallaveres, mis on täiesti venekeelne punker. Kallavere koolis olid koos eestlased ja venelased. No tapelusi oli päris palju, mul on sealt nii mõnedki vigastused. Üks näiteks on selgroovigastus, mille ma sain koolist, kuna mind visati natuke ebamugavalt. Ma kardan, et sellised asjad võivad korduda, aga ma loodan, et ei kordu.

Tegelikult oleks pidanud sellega tegelema varem ja natuke teistmoodi. Arvan, et kõige parem meede on alustada lasteaiast. Miskipärast räägitakse, et laps ei ole võimeline kahte keelt õppima, et siis on nagu taandareng. Mul on tütar, kelle esimene keel oli aastaid prantsuse keel, sest ta on sündinud Brüsselis ja ta on õppinud kümme aastat prantsuse keeles. Nüüd on tema esimeseks keeleks saanud inglise keel. Ta oskab ka eesti keelt, räägib ka vene keelt, natuke saksa keelt ning kui me elasime Poolas, õppis ta poola keelt. Ma ei ütleks, et ta oleks taandarengu all kannatanud, tal on väga head hinded. Nii et tegelikult, kui panna väike inimene keskkonda, kus on teine keel, ta lihtsalt võtab selle omaks.