AASTA 2023 ⟩ Tarmo Soomere: see, et loodus veel vastu peab, on ajutine

Teaduste akadeemia president Tarmo Soomere ütles aastalõpuintervjuus, et üks kuum suvi ei anna veel alust öelda, mis on muutunud. Samas on ta veendunud, et oleme juba sisenenud täiesti teistsuguse kliimaga ajajärku.

• Üsna varsti tekib olukord, kus paljudes kohtades pole inimesel võimalik ilma abivahenditeta ellu jääda
• Me pole oma planeeti meelega ära rikkunud
• Valeteadmistega ei saa võidelda

Teaduste akadeemia president Tarmo Soomere ütles aastalõpuintervjuus, et üks kuum suvi ei anna veel alust öelda, mis on muutunud. Samas on ta veendunud, et oleme juba sisenenud täiesti teistsuguse kliimaga ajajärku.

Kas teil on kodus jõulukuusk juba olemas?

Meil on komme, et me toome jõulukuuse jõululaupäevaeelsel päeval jahtuma metsast ja paneme ta üles jõululaupäeva hommikul.

Aga ikka metsast?

No ütleme, sellisest väikesest kuusemetsa tükist, mis on aiaga piiratud ja kus on kuuskedel hinnalipikud peal.

Vahepeal arutleti selle üle, et äkki ei peakski kuuske metsast tooma. Arvati, et plastmassist kuusega oleme keskkonnasõbralikumad. Nüüd on suhtumine plastikusse muutunud.

Plastmassi suhtumine tasapisi muutub. Kui rehkendada plastmassist kuuse mõju loodusele, siis on see palju suurem kui kümnekonna metsast võetud kuusekese võtmise kaudu tekitatud mõju. Nii et oleme ikka realistid. Matemaatikuna ei saa ma midagi parata. Tahaks ikkagi teada, mis on mõju aegade algusest aegade lõpuni. Kuigi me ei tea, millal aeg algas ja millal ta lõppeb.

Kui räägime mööduvast aastast, siis viimane suvi oli ju erakordselt kuum, oli see märk kliimamuutusest?

Üks konkreetne kuumalaine, üks konkreetne kuum suvi ja üks konkreetne kuum aasta ei anna alust lõplikult öelda, mis on muutunud. Kliimateadus on õnnetuseks paljudele matemaatilise statistika kategooria. Seetõttu me saame rääkida tõenäosusest, et on läinud soojemaks, me saame rääkida sellest, kui sageli on soojalained ja nende tõenäosus on radikaalselt suurenenud. Oleme sisenenud täiesti teise kliimaga ajajärku. See, et loodus veel vastu peab, et kõik asjad pole veel katki läinud ja et Hispaanias on veel võimalik elada, on osalt ajutine. Üsna varsti näeme situatsiooni, kus Hispaania teatavates kohtades ei olegi võimalik inimesel ilma abivahenditeta ellu jääda.

On ju öeldud, et me pole saanud oma planeeti mitte päranduseks vanematelt, vaid laenuks lastelt. Inimeste tegutsemist vaadates tundub aga sageli, nagu oleksime selle tõesti päranduseks saanud ja see on ainult meie endi asi, mida oma pärandiga teeme.

See on tõesti tsitaat ühest kuulast indiaanipealiku kõnest. Aga ega keegi ei tee ju midagi meelega valesti. Meil on ju nii palju inimesi, kes kõik tahavad süüa. Kõik nad tahavad peavarju, tahavad, et tuba oleks soe. Kõik nad tahavad, et oleks ka piisavalt puhast vett. Paraku oleme selle kaudu kulutanud planeeti rohkem, kui õigus oleks. Ma tahan siiski veel kord rõhutada, et see ei ole tahtlik, see kukub nii välja. Me muidugi teame, et põrgutee on ju ikka sillutatud heade kavatsustega, nii on ka planeedi hoidmise puhul. Aga nüüd on vähemalt selge, et oleme planeeti ekspluateerinud rohkem, kui oleksime tohtinud. Inimkond on ikkagi piisavalt taibukas, et saada täiskasvanuks ja pärandada planeet lastele ja lastelastele vähemalt sama heas korras, kui meie tema saime.

Kas me Eestis teeme planeedi hoidmiseks selliseid asju, mida on vaja teha?

Kõige rohelisem energia on see, mis on jäänud tootmata.

See, mida täpselt oleks tarvis teha, selgub aegade lõpul. Me pole võimelised vaatama praegusse olukorda tagasi aegade lõpust, me lähtume nendest faktidest, mis meil teada on ja püüame saavutada parimat. Eesti teeb väga õigesti vähemalt kahes aspektis, püüdes tasapisi loobuda energia saamiseks fossiilsetest energiaallikatest ja mis veel olulisem, soojustades oma majad. Kõige rohelisem tegevus ongi olemasolevate majade ja hoonete soojustamine. Selle kaudu me saavutame selle, et energia jääb üldse tootmata. Kõige rohelisem energia on see, mis on jäänud tootmata ja selle kaudu me parandame ka hoonete mikrokliimat. Meil on lihtsalt parem olla.

Valeteadmiste levimine ei peatunud ka mööduval aastal. Miks see nii on? Meil on ju targad inimesed, meil on maailma kõige targemad lapsed, aga kuidagi see hookuspookus ikkagi levib.

Inimestel tundub olevat sees soov lihtsate ja ilusate lahenduste järele. Tavaliselt ei ole need õiged lahendused. Selle kohta on juba Winston Churchill kenasti märkinud, et inimesed komistavad sageli tõe otsa, kukuvad maha, aga siis ajavad ennast püsti ja jätkavad häirimatult oma teed.

Kas valeteadmistega on võimalik võidelda? Teadlased ei hakka ju sotsiaalmeedia gruppides valeväidete laviini ümber lükkama?

Juba alates lasteaias tuleks selgitada, mis on faktide ja arvamuste vahe.

Kindlasti mitte, sellel puudub igasugune mõte, meemidega ei saa võidelda. Meemidega võitlemise käigus anname neile lihtsalt rohkem eluruumi. See, mida tuleks teha, on täiesti teine asi. Juba alates lasteaias tuleks selgitada, mis on faktide ja arvamuste vahe ning kuidas saadakse fakte ja kuidas tekivad arvamused. Täiskasvanute maailmas on märksa olulisem võidelda selle ruumi eest, kus tõde ja faktid levida saavad. Nii et mitte võideldes meemidega, vaid hõivates sotsiaalmeediat ja klassikalist meediat korralike tõestatud faktidega ja nende adekvaatsete interpretatsioonidega. See on see, mida teadlased kogu aeg teevad ja järjest rohkem. Seda nimetatakse teaduse populariseerimiseks ja teaduse kommunikatsiooniks.

Kui mõni aasta tagasi oli koroona, oli teadlasi väga vaja. Kas teaduskommunikatsioon käibki läbi kriiside? Headel aegadel unustatakse teadlased ära?

Kui on head ajad, pole üldse tarvis mitte millegi üle mõelda. Siis saab ka mõtlemata läbi.

Kui on head ajad, pole üldse tarvis mitte millegi üle mõelda. Siis saab ka mõtlemata läbi. Nagu te teate, on ajas rändamine äärmiselt lihtne – tuleb võtta üks hea tass kohvi või teed või piima, visata ennast diivanile pikali ja rännata. Koroona tõi esile midagi märksa olulisemat. Koroona tõi esile selle, et teadus muutub väga kiiresti. See, mis on täna õige, võib homme olla mitte küll päris vale, aga peaaegu vale. Sellega, et teadmised muutuvad, on väga raske kohaneda. Teine aspekt, mis on seotud koroonaga, on vaktsineerimisvastasus. Väga paljud täiesti targad ja haritud inimesed arvasid, et vaktsineerimisel ei ole mitte mingit mõtet. Kummaline küll, aga see ei peegelda mitte niivõrd inimeste mõttemaailma, kuivõrd usaldust riigi struktuuride vastu. Vaktsineerimisvastasus on otsene peegeldus ühiskonna usaldusest riigi toimimise vastu.

Teaduste akadeemia presidendi Tarmo Soomere hinnangul näitab vaktsiinivastasus usaldamatust riigi vastu. Foto: Konstantin Sednev

Praegu meil ongi vaja just ühiskonnateadlaste ja riigiõiguse spetsialistide abi, et saada jagu riigikogus tekkinud patiseisust. Kas teadlaste poole vaadatakse?

Vaadatakse väga ootusrikkalt. Siin on vaja riigiõigusteadust. Teaduste Akadeemia on võtnud selle väga oma südame asjaks. Justiitsministeeriumi toel on akadeemia juurde loodud riigiõiguse sihtkapital, mille peamine ülesanne ongi taoliste asjade üle mõelda. Ma ei ütleks, et me selle mõtlemisega oleme väga kaugele jõudnud, pigem on selle sihtkapitali töö tulemusena osa asju juba struktureeritud. Osa asju on natuke teistmoodi formuleeritud ja mõne asja kohta on ka arvatud, et neid võiks teistmoodi teha kui praegu. Aga kuhu see mõtlemine välja jõuab, on praegu võrdlemisi raske prognoosida. Küll on mul aga heameel inimestele teada anda, et selline mõttekoda on olemas ja see töötab väga intensiivselt.

Teist oleks ju ka saanud peaaegu Eesti president ja siis oleks pidanud teie selle olukorra lahendama.

Ma arvan, et see valik, mille austatud riigikogu tegi, oli väga õige valik. Hea kolleeg Alar Karis on olnud kadestusväärselt hea riigipea, nii et mul on südamest hea meel, et tema valiti ja mitte mind.

Kuidas teile peaminister Kaja Kallas meeldib?

Väga.

Teie ei ühine tema kritiseerijatega?

Igal inimesel, eriti kõrgel ametikohal oleval, on asju, mille eest tuleks kõvasti kritiseerida. Kaja Kallase raudne loogika, selline protsessi advokaadi koolitus, argumentide vaagimise ja ritta panemise oskus ja õigete küsimuste küsimise oskus on peaaegu fenomenaalne. Seda aspekti meie ühiskond suurelt jaolt ei näe. Seda aspekti näevad need, kes on sattunud temaga koos töötama või temale nõu andma. Ta küsib alati, et mis on see probleem, mida me lahendame, kus on see juur, mille kallale me peame minema, mitte see pealisehitus, mida me peame natuke peenhäälestama.

Kas streiki organiseerivate õpetajate muret mõistate?

Täiesti ja rohkemgi veel. Umbes 10 aastat ja veidi rohkem on õpetajate töökoormust vaikival moel suurendatud, selle eest reaalset kompensatsiooni pakkumata. Võib-olla veel olulisem on aga see, et õpetajad tunnevad, nagu poleks nende arvamusel kaalu. Et nende arvamus on täpselt sama kaaluga kui nende laste arvamus, keda nad õpetavad. See on põhimõtteliselt vale. Me peame ikkagi ühiskonnana aru saama, et haritud ning väga hea väljaõppega tarkade ja kogenud inimeste arvamus on vähemalt natukenegi rohkem väärt kui täiesti juhusliku inimese arvamus. Praegu on ju asi nii kaugel, et nii mõneski koolis peavad õpetajad tegelema rohkem lastevanemate kui lastega. See ei ole põhimõtteliselt õige. See on see, mille kohta me võime öelda, et õpetajate tööd ja pingutusi ei väärtustata. Nende arvamustele, nende kogemustele ja teadmistele ei anta rohkemat kaalu kui juhuslikele arvamustele.

Tarmo Soomere arvates peaks tarkade ja kogenud inimeste arvamus olema vähemalt natukenegi rohkem väärt, kui täiesti juhusliku inimese arvamus. Foto: Konstantin Sednev

Kui me vaatame, mida teadusmaailm lõppeval aastal saavutas, siis missuguseid kõige geniaalsemaid saavutusi mööduvast aastast meelde jääb?

Ajakiri Nature on praeguseks pannud nii-öelda arutuse alla üle 250 teadussaavutuse. Mõned asjad on seal täiesti kummalised, mingid pealtnäha pisiasjad. Näiteks, et väga kaua aega tagasi olid ka meessääsed võimelised verd imema, nüüd enam ei ole. Otsitakse ka musta aine eriomadusi, et varajane must energia oli see, mis universumi käiku võis mõjutada selliseks, nagu ta praegu on. Samuti, et mingid linnud tunduvad olevat intelligentsemad kui inimesed, delfiinid on suutelised tajuma elektrivälja. See skaala, kuhu ulatub inimmõistus ja millest me oleme selle aasta jooksul aru saanud, on täiesti fenomenaalne. Praegu on veel raske tulemusi kokku võtta, eks jaanuar jääb selleks kuuks, kui vaatame tegelikult möödunud aastale tagasi. Natuke peab settimiseks ka aega jääma.

Praegu me valmistume jõuludeks. Kuidas seletada jõule läbi teaduse või kas seda on üldse vaja teha?

Kindlasti on seda vaja teha. Mõned asjad on inimestes lihtsalt geneetiliselt, mõned asjad on konstruktsioonid, aga nagu ütlevad sakslased, siis aitäh ütlemiseks peab alati aega leidma. Jõulude aeg on just aitäh ütlemise aeg, ka enesesse vaatamise aeg ja patareide laadimise aeg, aga selleks peab alati aega võtma ja miks ei või seda teha üheskoos!

Tarmo Soomere sõnul on jõulud tänamise aeg ja tänamiseks tuleb alati aega leida. Foto: Konstantin Sednev

Tarmo Soomere jõululuuletus pärineb Atticuselt

Ma teadsin kord neidu.

Kes siis,

kui me oleksime jäänud lumetormi kätte,

kitsukeses telgis,

ohtlikul mäenõlval,

ja kui asjad oleksid olnud päris hapud,

oleks ta lihtsalt naeratanud.

Hästi rahulikult

ja öelnud,

et laulame ühte jõululaulu.