SÕJASTUUDIO ⟩ Indrek Kannik: võimalik, et venelased ootavad külmemaid ilmu või pole neil enam piisavalt rakette

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juht Indrek Kannik meenutas Postimehe «Sõjastuudios,» et eelmisel aastal algasid venelaste massiivsed rünnakud Ukraina energiataristu pihta juba oktoobris. Tema hinnangul on võimalik, et venelased ootavad raketirünnakutega külmemate ilmade saabumiseni või pole neil enam piisavalt rakette. 

Venelased tegid Bahmuti juures üllatusrünnaku. Kui palju nad edasi liikusid?

On teatud märke venelaste edasiliikumisest Bahmutist põhja pool, kus Ukraina suutis mingid territooriumid suve jooksul tagasi võita. Nüüd on venelased omakorda sellest midagi tagasi võitnud. Aga see ei ole midagi sellist, mis oleks strateegilise või taktikalise tähendusega, pigem on see kõik operatiivse tähendusega.

Venelased ründavad ka Avdijivkas, ometi ei ole praegu märke, et ukrainlased hakkaksid sealt ära tulema?

Neid märke ei ole, aga tuleb möönda, et alates oktoobri algusest, kui venelased seal rünnakut alustasid, on see kotisuu, mis ukrainlasi ida poole Avdijivka linnani viib, ikkagi kitsenenud. Kui varem oli see üle kümne kilomeetri pikk, siis nüüd on väidetavalt kuue ja poole kandis. Nii et venelased on suutnud seda ikkagi vähendada. Kui vahemaa jõuab mingi kriitilise piirini, siis ei jää ukrainlasetel midagi muud üle, kui Avdijivkast välja tõmbuda, kuna nad kindlasti ei soovi, et nende üksused seal ümber piiratakse. Kas see nii läheb, ei oska praegu ennustada. Viimastel nädalatel pole venelased oluliselt edasi liikunud, suuremat edu saavutasid nad seal oktoobri esimeste nädalate jooksul, rünnaku alustamise ajal. Kuigi väga suured ja pingelised lahingud jätkuvad, on see põhiliselt jalaväeüksuste lahing. Venelased üritavad edasi tungida väikesearvuliste jalaväeüksustega, millest enamiku suudab Ukraina armee hävitada. Inimkaotused on venelaste poolel väga suured.

Kas rasketehnika kasutamine on nüüd juba keeruline? 

Nüüd on juba ikka igal pool väga keeruline. Novembris oli see lõunarindel veel võimalik, idarindel oli ka siis keeruline, aga praegu on ilm seal ikkagi selline vahelduv. Ei ole läinud pidevalt külmaks, nii et maa ära külmuks, vaid kord on 7–8 miinuskraadi ja siis 4–5 kraadi plussi. See aga tähendab, et maa muutub pehmeks ja poriseks.

Ka möödunud ööpäev tõi kaasa õhurünnakud? Kui edukalt venelased neid sooritavad?

Sõltub, millega venelased ründavad. Nende rünnakute puhul, mis toimuvad otse piiri ääres ja mis tehakse enamasti S-300 relvastusega, siis neid rakette nad alla tulistada ei suuda. Nende rünnakute puhul, kus on lahingkontakt ja kus venelased on lähedal, lähevad nad läbi. Enamikus teevad venelased siiski selliseid inimeste terroriseerimise rünnakuid, millel pole tõsiseid eesmärke ei sõjalises ega isegi tsiviilinfrastruktuuri hävitamise mõttes. Kui aga rääkida Shaheedide ja raketirünnakutest, siis seal on Ukraina suutnud viimasel ajal 75–80protsendiliselt kõik Vene raketid või droonid alla lasta.  Ka need, mida nad ei suuda alla lasta, ei taba kaugeltki alati planeeritud sihtmärki, vaid võivad kukkuda alla üsna suvalises kohas. Täna öösel oli üle pika aja tõsisem raketirünnak, paraku ei kasutatud Venemaa uuemaid rakette Iskandere, vaid X numbrimärkidega erinevaid raketitüüpe ja nendest enamiku lasi Ukraina alla. Rünnak läks kahes suunas, osa rakette oli suunatud Kiievile ja teised raketid rindele lähemale Dnipro kanti ja Pavlovgradi ning seal oli ka tabamusi. Kui viimaste nädalate rünnakutest rääkida, siis on need suunatud eelkõige Kesk-Ukrainasse, kus on Ukraina lennuväljad, mida on üritatud tabada, aga teadaolevalt tulemusi seal olnud ei ole.

Suuri rünnakuid Ukraina energiataristu vastu pole veel olnud, paar päeva tagasi sai küll pihta üks piiriäärne soojuselektrijaam, mille tõttu palus Ukraina energiaministeerium inimestel vähem elektrit tarbida.

Kui vaatame, millal venelased eelmisel aastal rünnakuid energiataristule alustasid, siis see oli ajalises mõttes juba palju varem. Rünnakutega alustati oktoobri lõpus. Nüüd on juba poolteist kuud sellest mööda läinud, nii et tegelikult võime öelda, et umbes kolmandik külmast perioodist on venelased maha maganud. On võimalik, et venelased koguvad teadlikult rakette mingiks külmemaks perioodiks. Ma siiski pigem arvan, et peamine põhjus on selles, et rakette ei ole nii palju nagu eelmisel aastal. Kui eelmisel aastal alustasid venelased 80–90 raketiga, rünnakud toimusid iga nädal ning oli kordi, kus kasutati üle 100 raketi, siis praegu neil ikkagi nii palju rakette ei ole. Nad vaatavad väga hoolega, kuhu rünnata, kuna teatud varu tuleb säilitada ka muudeks operatsioonideks. Venelased küll räägivad, et nad on oma sõjalise võimekuse taastanud, paraku on selles ka palju bluffi. Ma ei usu, et nad oleksid oma raketivõimekuse eelmise aastaga võrdsel tasemel taastanud.  Lisaks on Ukraina õhukaitse palju parem ja suudab neid tõhusamalt alla lasta.

Kui suur on oht, et tänu nääklemisele USA kongressis jääb Ukraina ilma ameeriklaste abist?

See nääklemine on kõige halvem. Ukraina ei saavutanud tõesti suveks püstitatud eesmärke rindel, aga selles ei ole midagi katastroofilist, sest ka Venemaa ei ole edasi liikunud. Kui aga peaks tekkima olukord, et Ukraina toetajad ei toeta Ukrainat enam sisepoliitilistel põhjustel, siis toob see üsna kiiresti kaasa olukorra täieliku muutumise. Mitte küll nädalate ja kuudega, aga poole aasta perspektiivis kindlasti. Patiseis USA kongressis on kestnud juba peaaegu kaks kuud, on peetud arutelusid, kuidas seda paketti menetleda ja nüüd on jõutud selleni, et kongressi vabariiklased tahavad, et kaasneks ka kokkulepe USA lõunapiiri immigratsiooniküsimuses. Läbirääkimised on liikunud esindajatekojast senatisse, mis on mõnevõrra parem variant, kuna esindajatekoja vabariiklased on tuntud oma äärmuslike seisukohtade poolest nendes küsimustes. Teadmata nüansse on väga raske ennustada, kas läbirääkimistel püütakse jõuda kompromissini või käib läbirääkimiste mängimine. Ajalooliselt on olnud nii, et kui USAs on käinud läbirääkimised eelarve üle, siis on lõpuks ikka kokkuleppele jõutud. Pragmaatilisi kokkuleppeid on kergem teha, aga kui asi läheb ideoloogiliste küsimusteni, siis muutub olukord keerukamaks.