OTSE POSTIMEHEST ⟩ Ain Hanschmidt: erakondade toetamine võib su lõpuks kohtu alla viia (3)

Ulla Länts
, ajakirjanik
Copy

Infortari juht ja suuromanik Ain Hanschmidt rääkis Postimehe otsesaates, et kui majandus on seitsmendat kvartalit languses, ei ole maksutõusud otstarbekad. Ta lausus, et ei ole kunagi toetanud ühtegi erakonda, kuna elu on näidanud, et lõpuks viib see su ikka kohtu alla. 

Infortari IPO ehk aktsiate esmase avaliku pakkumise lõpuni on jäänud mõned päevad, kuidas kõhutunne ütleb, milline tulemus tuleb?

Praegu on meil väga töine aeg, märkimise lõpuni on jäänud veel neli päeva. Mina ja minu meeskond kohtume erinevate investorite gruppidega, meil on keskmiselt viis-kuus kohtumist päevas, kuni hilja õhtuni välja. Iga kohtumine võtab kaks tundi ja selle jooksul me siis selgitame, mida Infortar endast kujutab. Kui tagasisidet vaadata, siis ongi enamasti kolm küsimust. Kõigepealt, kas me oleme kasumi osas jätkusuutlikud, kuna meil oli sellel aastal erakorraline kasum 270 miljonit, selline tavapärane kasum on 100 kuni 110 miljoni juures. Meie oleme näinud, et me oleme jätkusuutlikud. Teine põhiline küsimus on, kas me ikka dividende maksame ja mis on see dividendi määr. Oleme kogu aeg öeldud, et dividendi miinimum on üks euro aktsia kohta, aga kui Tallink kavatseb dividende maksta, tuleb täiendavalt juurde, nii et see tõstab dividendi määra. Kolmas suund on, et kas me suudame ikkagi rahvusvaheliselt edasi kasvada. Paraku just IPO aitabki meie rahvusvahelisele kasvule kaasa. Kui ajalooliselt vaadata, siis 2015 hakkasime gaasi müüma Eestis, 2016 Lätis, 2017 Leedus, 2019 Soomes, nii et me kasvame päris jõudsalt.

Eesti majandusel ei lähe praegu hästi, analüütikud küll prognoosisid, et meil peaks juba hakkama paremini minema, aga numbrid näitavad, et see pole nii, mis meil viga on?

Meil on väga tõsine probleem. Seitse kvartalit on majandus olnud languses ja kui vaadata, mis meil viga on, tuleb üles otsida põhjused. Põhjused on tegelikult väga lihtsad. Esiteks eelmisel kümnendil ju Euroopa Keskpank trükkis raha juurde, näiteks  aastatel 2016-2017 keskmiselt 60 miljardit eurot kuus. Kui tuli Covid, siis avati kõik rahakraanid, mille tulemusena tuli hästi suur inflatsioon. Teine põhjus on sõjaolukord. Kui me enne 2022. aastat olime lääne ja ida vahel, tundsime mõlemat kultuuri ja püüdsime sellest kasu saada, siis nüüd oleme jäänud ääremaaks ja meil tuleb mõelda, miks peaksid välisinvestorid siia investeerima või miks välisturistid peaksid siia tulema. Me tegelikult peame ikkagi hullult pingutama selle nimel, et oma majandus atraktiivsemaks teha. 

Valitsus on ilmselt natuke paanikas suure eelarveaugu ja kalli laenuraha pärast, kas see, mida nad teevad, on mõistlik? Mõtlen siin eelkõige maksutõuse.

Hetkel, kui majandus on olnud seitse kvartalit languses, ei ole maksutõusud otstarbekad. Mis see majandus siis on, see on ju tegelikult kõikide ettevõtjate töö summa ja ettevõtjad on praegu ikkagi haamri ja alasi vahel. Ühelt poolt on Euroopa Keskpanga poolt väga kõrged intressid. Euribor on ligi neli protsenti ja kui paneme sinna kohaliku panga marginaalid juurde, mis on kolm kuni viis protsenti, siis seitsme kuni üheks protsendiga keegi laenu ei võta. Nii ei majanda end keegi ära. Kui ettevõtja võtab juba üheksa protsendiga laenu, siis see ettevõte pikas perspektiivis ellu ei jää. Teisalt tõstab valitsus makse. Tegelikult peaks valitsus tegutsema hoopis kontratsükliliselt. Ajaloos on seda mitu korda kasutatud, see on väga lihtne meetod. Kui on ikka rasked ajad, siis valitsus võtab laenu ja hakkab investeerima infrastruktuuri. Näiteks Tallinn-Pärnu maantee, kui juba  aastal 2000 oleks Tallinn-Pärnu maanteesse investeeritud, oleks neljarealine tee valmis ja laen tänaseks ammu tagasi makstud. Nähes, kuidas euro väärtus on langenud, oleksime maksnud tagasi tühiseid summasid. Nii et tegelikkuses oleks vaja investeerida infrastruktuuri, mis annaks tööd meie ettevõtetele ja oleks ka meie majandusele väga kasulik. Meil oleks vaja ka pikka plaani. Olles vaadanud kuidas tegutsevad teised riigid, siis ka meie peaksime soodustama, et ettevõtted läheksid rahvusvaheliseks. Ainult Eestis äri ajades me kaugele ei jõua. Meil peavad olema rahvusvahelised ettevõtted, mille peakontorid oleksid siin.

Ärikeskkonna kujundavad ka valitsused oma otsustega, Covidi ajal me ju nägime, kuidas kõik valitsused läksid kollektiivselt hulluks ja kuna nad ei teadnud, mida teha, keelasid igaks juhuks kõik ära.

Kõik valitsused siiski ei läinud hulluks, näiteks Rootsi valitsus ei läinud hulluks. Aga Covidi üleelamine oli väga keeruline. Olen ise näinud nelja majanduskriisi ja kui kolmes eelmises me saime haavata, siis see oli esimene kriis, mille Infortar elas edukalt üle tänu sellele, et meil on nii mitmekesine portfell.

Soomes tõmbavad ehitusettevõtted end koomale, kas Tallinkit mõjutab Soomes tööl käivate inimeste arvu vähenemine?

Kindlasti mõjutab, aga positiivne on see, et Covidi ajal tegi Paavo Nõgene koos oma juhatusega väga tublit tööd ja tõmbas Tallinki piisavalt õhukeseks. Tänu sellele on Tallink praegu väga efektiivne. Kuigi reisijate arv on oluliselt kukkunud, siis kasumlikkus on kasvanud. Kus me näeme probleeme, on see, kui rohepööre tuleb väga agressiivne. Rohepööre peaks olema tasakaalustatud. Rohepööret ei saa läbi viia nii, et maksustame kõik ära. Paraku me elame ju laiuskraadil, kus on vaja sooja saada. Meil peab olema juhitavat energiat, mingil hetkel ju päike ei paista ja tuul ei puhu. Me oleme poolsaare peal ja peame kuidagi laevaga Rootsi saama. Praegu on veel LNG ja merekütused, ei ole veel vesinikku ega uusi tehnoloogiaid. Kuni ei ole uusi tehnoloogiaid, ei tohiks kõike kõvasti maksustada. Rohepööre peaks olema jätkusuutlik ja tasakaalustatud.

Kas Balticconnectori lõhkumine mõjutas ka teie ettevõtet?

Kindlasti mõjutas. Ühelt poolt mõjutas see halvasti seetõttu, et Infortar on kõige suurem gaasi müüja Soomes. Meil olid Soome jaoks varud olemas. Õnneks on Eesti Gaas ainuke gaasifirma kes kasutab nii Inkoo kui Klaipeda terminali. Me saame Soomet varustada, nii et me täidame oma kohustused klientide ees ära. Meie  turuosa Soomes on 50-60 protsenti, aga vaadake kui suur on Soome majandus, selles mõttes on see võimas, mida Eesti Gaas on saavutanud.

Millise tundega te vaatate täna neid arutelusid, mis käivad Tallinnas ümber linnahalli, viimane enam vähem tõsiselt võetav linnahalli projekt oli ju seotud ka Tallinkiga?

Esimest korda me tahtsime Tallinna linnahalli investeerida juba aastal 2006 ja teist korda oli enne Covidit. Kogu selle äri idee oli, et me teeme uue sadama. Konkureeriva sadama Tallinna Sadama kõrvale. Nii oleksime toonud sellesse kanti väga palju inimesi luues kaubanduskeskusi ja meelelahutuskohti. Peamine mure ongi, et kui sinna midagi teha, siis kuidas saada sinna inimesi. Tallinn on siiski väike linn ja kui palju me neid keskusi siis vaja on. Nägime, et sadamat sinna teha ei saa. Kuidas seda teistmoodi lahendada, ma äriliselt ei oska öelda.

Kas linnahalli peaks lammutama?

Minu isiklik arvamus on, et ei peaks. Selle peaks korda tegema. Ma ei tahaks küll kusagile poliitilisse võitlusse sattuda, aga arvan, et ta on ikkagi oma ajastu märk. Paraku peab linnahalli korda tegemiseks siiski väga palju raha olema.

Poliitikast rääkides, kas te toetate mõnd erakonda?

Ei. Siin on mitu põhjust, minu arvates on kõik need suuremad erakondade toetajad mingil määral üht- või teistpidi kohtu alla läinud. Eestimaa on ikkagi nii väike, et kui sa toetad kedagi ja siis pärast paneb keegi mingi toetuse ja su äri kuidagi kokku, siis võibki kohtuasi tulla. Paljudega on nii juhtunud, Hillar Teder toetas väga massiliselt ja läks kohtu alla. Pruunsild samuti. Parem on sellest eelmale hoida.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles