OTSE POSTIMEHEST ⟩ Lauri Läänemets: pole välistatud, et ka Eesti peab ühel hetkel piiripunktid sulgema

Siseminister Lauri Läänemets (SDE) ütles Postimehe otsesaates, et kui Venemaa korraldatud rändesurve peaks tabama ka Eestit, tuleb meilgi piiripunktid sulgeda. Piiripunktide ennetavat sulgemist minister mõistlikuks ei pea, samas ei välista ta, et piiriületajate lõuna poole liikudes võib kinni minna kogu Euroopa idapiir.

Rändesurve tõttu pani Soome kinni neli riigi kaguosa piiripunkti. Kas seetõttu võidakse hakata Euroopa Liitu sisenemiseks kasutama meie piiripunkte?

Soomlased on lisaks nelja piiripunkti sulgemisele muutnud ka teiste piiripunktide lahtioleku aegu. Piiripunktid ei ole enam nii pikalt avatud nagu varem, et poleks võimalik neid ära kasutada ja veel rohkem ebaseaduslikke piiriületuskatseid teha. 

On selge, et sellise rände korraldamisega tegelevad otseselt Venemaa ametivõimud, kes toovad inimesi piirile. Kolmandate riikide kodanikud lubatakse Euroopa Liidu poole läbi, kuigi neil pole siia sisenemiseks mingit seaduslikku alust. Kui oktoobris oli Soomes migrantide arv 32, siis novembris on see tõusnud üle 700. Ei saa juhtuda lihtsalt niisama, et ühe kuuga ilmub kusagilt välja nii palju inimesi, kes kõik tahavad Soome pääseda. 

Eesti piiri püüdis eelmisel nädalal ületada 19 inimest, kõik nad saadeti tagasi. Eile (esmaspäeval – toim) oli Eesti-Vene piiril 11 inimest, kes soovisid Eestisse tulla. Meil oli info, et need 11 Süüria põgenikku seisid tunde Venemaa poolel piiripunkti juures. Ühel hetkel toodi välja kaamera, et piiriületust filmida, ja siis saadeti need inimesed Eesti poolele.

Meie politsei kontrollis neid ja saatis nad tagasi. Kuna aga venelased filmisid seda, on kõik juba internetiavarustes ja uudistes olemas. Nii et mitte midagi ei ole juhuslikku. Kõike kasutatakse infooperatsioonina ja sellega kujundatakse Vene ühiskonnas meelsust. Sellise pildimaterjali abil saab näidata Eestit riigina, kus ei austata inimõigusi.

Kõige taga on muidugi Ukraina sõda, sest sõnum ongi, et vaadake, ukrainlastesse suhtutakse ühtmoodi ja kõigi teiste puhul käitutakse teistmoodi.

Soome puhul on tegu ilmselt juba tõsise rünnakuga, Soome peaminister on ka öelnud, et nad on valmis sulgema kõik piiripunktid.

Venemaa kindlasti testib, kuidas Soome reageerib ja kas neil on otsustavust tegutseda. Praegu on näha, et Soomel seda otsustavust on. Nüüd liigutab Venemaa migrante põhja, kuna lõunasse enam ei saa. Enamik piiriületajaid on noored mehed ja pole kahtlustki, milleks neid kasutatakse.

Kui Soome on sunnitud millalgi kõik piiripunktid kinni panema, siis võime eeldada, et kui Moskval on tahtmist, tuuakse need inimesed Eesti piirile. Seni oleme suutnud toimida nii, et meil pole olnud vaja piiripunkte sulgeda. Loodan, et suudame ka edasi, aga kui need inimesed hakkavad külma tõttu siiski lõuna poole liikuma, peame võib-olla ühel hetkel ka oma piiripunktid sulgema. Kui piiriületajad liiguvad veel lõuna poole, võib see kaasa tuua olukorra, kus terve Euroopa idapiir läheb kinni.

Erinevalt naabritest on Eesti seni sellistest piirirünnakutest puutumata jäänud. Kuna ründed on Soomes ning meie lõunanaabrite juures olnud erinevad, kas peame kartma, et meid võiks tabada mingi kolmas piiriületuse variant?

Me ei tea täpselt, mida teisel pool piiri mõeldakse, aga valmistume kõigeks. See on ka põhjus, miks oleme nii politsei kui ka ministrite tasandil suhtluses Soome poolega ja ka oma Poola kolleegidega.

Meie politsei- ja piirivalveameti töötajad on käinud abiks Läti ja Leedu piiril ning samuti Poolas, et saada kogemust. Seal on olnud mitmesuguseid olukordi – vägivaldsemaid ja vähem vägivaldseid. Nii et kogemused on meil olemas. Oleme pidanud arutelusid ka naaberriikide ministritega, kuidas oma tegevusi kooskõlastada. Nii et mida rohkem rünnatakse, seda rohkem ka valmistutakse.

Piire ilmselt ennetavalt kinni panna pole mõtet, sest piiri sulgemine toob samuti kaasa probleeme ja siis ei pääse üle piiri ju ka meie oma inimesed?

Isegi kui peaksime kõik piiripunktid sulgema või kui seda peaks tegema Soome, tuleb üks auk jätta. Eesti kodanik peab alati saama ka ida poolt Eestisse siseneda. Täiesti kinni piiripunkti panna pole võimalik.

Seal on mitu muud loogikat veel. Loomulikult võib kinni panna ka ennetavalt, aga kui võtame näiteks Ida-Virumaa, kus paljud väikese sissetulekuga inimesed käivad üle piiri vorsti ostmas ja teevad seda, hoolimata soovitusest Venemaale mitte minna. Nad käivad ikka, ja nüüd on mõnes mõttes valikute küsimus, kas meie paneme piiri kinni ja nad on meie peale pahased või tingib Venemaa tegevus selle olukorra ja me anname neile võimaluse olla pahased Venemaa peale.

Luhamaa on oluline transiidikanal eurooplastele. On strateegia küsimus, kas Eesti paneb selle kinni ennetavalt või reaktsioonina Venemaa tegevusele. Arvan, et teine variant on parem – niisama piiripunkti kinnipanemisest ei pruugi eriti palju võita, pigem peame siis hakkama tegelema uute muredega.

Kui Soomes survestatakse piiripunkte, siis meie lõunanaabrite juures trügiti suvalistes kohtades üle piiri. Kas see variant on kindlasti hullem, kuna võib algul märkamatuks jääda?

Lõpuks märkame ikka ja piiritara ei hoia piirületust ära, vaid pidurdab. Selliseid näiteid on nii Lätist, Leedust ja Poolast kui ka Ameerika Ühendriikide ning Mehhiko vaheliselt piirilt. Piiritara küll pidurdab liikumist, aga tullakse ikka üle. Vahendid, millega piiritakistusest läbi murda, antakse piiriületajatele kätte.

Tähtis on, et piirivalve suudaks reageerida. Läti puhul kogesime, et kaamerad ja seireseadmed võimaldavad kindlaks teha, kust üle tullakse. Seal on teedevõrgustik, mis paneb loogiliselt paika, kuhu liikuma hakatakse, ja lõpuks saadakse piiriületaja ikka kätte, võib-olla mõne kilomeetri kaugusel piirist. Oleme käinud seda harjutamas ja oleme selleks valmis. Probleemiks ei ole piiripunkt ega roheline piir.

Kui piiriületusi peaks olema tõesti nii massiliselt, nagu meie naabritel on olnud, siis on appi tulnud ka kaitsevägi. Oleme harjutanud koostööd Kaitseliiduga ning samuti päästeameti ja isegi kohtunikega – et kui tulevad rahvusvahelise kaitse taotlused, siis saab neid kiiresti menetleda. Kohtunik läheb piirile ja kui vaja, saame nad kohe piiri pealt tagasi saata.

Kas kõige hullem ongi olukord, kus ebaseaduslikel piiriületajatel on õnnestunud riiki siseneda?

Me teeme kõik selleks, et nad riiki sisse ei pääseks. Seni on see õnnestunud.

Räägime poliitikast ka. Kuidas on võimuliidu tervis? Olete valitsuses küll eelarve kokku leppinud, aga nüüd soovib Eesti 200 õpetajatele lisaraha ja teie olete juhtinud tähelepanu päästjate palkadele.

Aus on öelda, et seadus ei luba järgmise aasta riigieelarvet muuta. Kui räägime palgatõusust, siis ikka aastatel 2025, 2026, 2027. Meil on aega sellest rääkida kuni järgmise eelarve tegemiseni ehk tuleva aasta augustini. Kui tegime viimast eelarvet ja eelarvestrateegiat, siis ütlesime meie nii avalikult kui ka koalitsioonis, et palgad peavad tõusma aastatel 2025, 2026 ja 2027, ning seda meelt oleme ka praegu. Meie ei ole oma positsioonilt taganenud.

Olen teavitanud koalitsioonipartnereid, et päästjad ja politseinikud soovivad ka palgatõusu. Kuidas me selles arutelus edasi liigume, eks paistab. Mul oli täna (teisipäeval – toim) kohtumine ametiühingutega, arutasime nende nägemust ja nüüd tuleb arvutada, enne kui valitsuses saab arutada ja otsustada.

Rääkides õpetajate palkadest, tuleb samuti möönda, et seadus ei luba lihtsalt 2024. aasta eelarvet muuta, aga arvan, et 2025. ja 2026. aastal peavad õpetajate palgad tõusma. Loodan, et saame õpetajate puhul lõpuks kokkuleppele sel viisil, et haridusminister saab minna valitsuse mandaadiga, mida tal praegu ei ole. Siis on võimalik õpetajatega ka kokku leppida.

Kui me nagunii näeme ette, et 2025., 2026. ja 2027. aastal peaksid palgad tõusma, siis ei ole mingit põhjust, miks peaksime sellest augustis rääkima, me võime sellest rääkida ju ka praegu. Lõpuks jõuame täpselt sama tulemuseni.

Keegi ei tea, mis juhtub kevadel. Spekuleeritakse, et Reformierakond vahetab välja peaministri, aga see tähendab ka valitsuse tagasiastumist. Kas Reformierakond on sellest teiega rääkinud?

Meile pole öeldud, mida Reformierakond teha kavatseb. Meie oleme selles valitsuses ainus vasakpoolne erakond ja meil on sotsiaal-majanduslikes küsimustes väga palju erinevaid nägemusi. Oleme maailmavaateliselt eri nurkades ja loomulikult debateerime ega ole alati kõigega nõus, aga see ei tähenda, et me kakleme. Moodustasime valitsuse teadmisega, et suudame ka kokku leppida. Ütlesime juba valitsusse minnes, et meie ülesanne on olla tasakaalustaja rollis, ja seda tasakaalu oleme ka hoidnud.

Ma ei taha isegi mõelda olukorrale, kus meid selles valitsuses ei oleks. Siis oleks seal mõni teine parempoolne partei, kes oleks täpselt samamoodi mingeid maksumuudatusi teinud, aga ühistranspordi reformist või alampalga tõstmisest ei räägiks keegi.

Kui sõbralik on õhkkond valitsuses? Kas teil on üksmeel selles, et õpetajate streik tuleks ära hoida?

Õhkkond on kindlasti sõbralik, aga nõudlik. Kõik partnerid on üksteise suhtes nõudlikud ja ootused on suured. Esmaspäevane koalitsiooninõukogu näitas, et ka Reformierakond mõtleb kaasa, kust leida lahendus. Haridusminister ja rahandusminister suhtlevad nüüd sel teemal edasi.