JULGEOLEK TÄNA ⟩ Kas sõja lõpetamise võti on Elon Muski käes?

Otsesaates «Julgeolek täna» arutavad julgeolekueksperdid Meelis Oidsalu ja Erkki Koort Eesti julgeolekut mõjutavate aktuaalsete tegurite üle.

Selle saate peamised teemad on Elon Muski mõju sõjategevusele ja olukord Ukraina vastu peetavas Venemaa Föderatsiooni agressioonisõjas.

Miljardär Elon Muskil on olnud Ukrainas toimuvale väga suur mõju. Magnaat on võtnud enesele kohati rahuingli rolli, hoidmaks ära kolmandat maailmasõda. Vähemasti paistab selliselt tema avaldustest ning meedias ilmunud taustalugudest.

Elon Musk on väga rikas, mõjukas ja edev mees. Tesla, Spacex ja X (varasem Twitter) on vaid väike osa tema äridest. Kõik need platvormid on ka vahendid enese mõju suurendamiseks ja seda kunsti Musk valdab.

Kui Venemaa ründas 24. veebruaril 2022 Ukrainat, andis Elon Musk Ukrainale kasutamiseks StrarLinki tehnoloogia. Kosmoseside võimaldas Ukrainal pidada edukalt sidet väeüksustega ja relvasüsteemide vahel, mis muidu olnuks ülimalt keerukas. Samal ajal vaevles Venemaa sõjaväele loodud ülikalli sidesüsteemi tõrgete käes.

See oli julge samm, aga andis Muskile ka suurepärase võimaluse tehnoloogiat testida äärmuslikes oludes. Testimine eeldab mõistagi süsteemi toimimise jälgimist ja andmete kogumist. Milliseid andmeid täpselt koguti, on teadmata.

Kainenemine saabus, kui Musk tembutama hakkas ning väidetavalt oluliste rünnakute tegemise käigus süsteemi välja lülitas. Kolmanda maailmasõja vältimiseks, nagu ta ise põhjendas. Esines veel hetki, kus Musk ähvardas teenuse üldse katkestada, kuid USA ametnikega toimunud kohtumiste järel nõustus seda jätkama. Milline oli tema tegelik eesmärk, võib vaid aimata.

Musk on ostnud ära ka ühe olulise sotsiaalmeedia platvormi, mille nimetas kiiresti ümber Twitterist Xiks. Sõjast kiire info jagamisel on see platvorm maininud suurt rolli.

Viimase uudisena tuli Muski võimalik Venemaa külastamine 22.–24. novembril tehisintellekti käsitleva konverentsi raames. Konverents toimub Moskvas ning kui Musk seal tõesti osaleb, toimub selle raames nähtavasti ka muid olulisi kohtumisi.

Teise teemana vaatleme muutusi Venemaa agressioonisõjas. Ukraina kaitseväe ülem kindral Valeri Zalužnõi avaldatud kiri tasavägisest seisust rinnetel tekitas Ukraina toetajate hulgas furoori. Kiri ei toonud esile suurt midagi uut, kuid oli kompaktne olukorra kaardistus. See sai tähelepanu ka Venemaal, kus selline olukord inimestele üldse pähe ei mahtunud. Venemaalt vaadates ei oleks sellise kirja ilmumine olnud võimalik.

Mõlemad pooled on ennast praeguses hetkes kindlustanud. Liitlaste abi saabumine Ukrainasse on olnud aeglane ning võimaldanud Venemaal võtta vastumeetmeid. Viimane uudis Saksamaa antava 25 Leopard 1 tanki kohta võib tunduda positiivne, kuid on kaugel sellest, et saavutada tehnoloogilist ülekaalu.

Praegune olukord näitab pigem, et Venemaa on teatud määral toibunud osaks saanud alandusest ning saanud sõjamasina paremini käima. Tootmine, sanktsioonidest möödahiilimine ning ka ukrainlastelt õppimine on toonud kaasa praeguse rindejoone suhtelise püsimise. Tõsi, Venemaa jätkab ka oma vägede arutut kulutamist, kuid näib, et süsteemis on toimunud ümberkorraldused, mis tagavad parema võitlusvõime.

Veel tuleb juttu Eesti veetud miljoni mürsu algatusest, Iisraeli sõjast Hamasi vastu ja paljust muust.

Üle nädala eetris olev «Julgeolek täna» pakub parimat julgeolekubriifingut avalikkusele teemades, mida tavaliselt analüüsitakse vaid suletud uste taga. Meie huvi on pakkuda avalikkusele süstemaatilist kõrgetasemelist teavet julgeolekut mõjutavate tegurite, taustainfo ja seoste kohta.

Erkki Koort on endine siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler, Meelis Oidsalu on töötanud kaitseministeeriumi erinevate valdkondade asekantslerina.

Varasemad saated «Julgeolek täna» on järelvaadatavad Postimees TVst.