OTSE POSTIMEHEST ⟩ Tsahkna: meie juhi valimise kõrval tuleb jälgida ka seda, mis toimub peaministriparteis päev varem

Eesti 200 juhiks pürgiv Margus Tsahkna ütles Postimehe otsesaates, et kindlasti on nende uue juhi valimine tähtis sündmus, aga jälgida tuleks ka seda, mis toimub peaministriparteis päev varem. Tema sõnul on just uus Reformierakonna juhatus see, kes määrab Kaja Kallase lahkumise korral uue valitsusjuhi. 

Erakonna üks suurrahastajaid Joakim Helenius on kutsunud üles boikoteerima erakonna juhi valimisi ja öelnud, et Eesti 200 on valinud Putini Venemaa tee, see on ikka väga karm väljaütlemine?

Joakim Helenius on ettevõtja ja kindlasti on tal palju raha, aga ma arvan, et Eesti ühiskonnas laiemalt ja eriti Eesti 200-s, mis on noor ja väga avatud ning demokraatlik erakond, ei ole kohta sellisel arusaamisel, et raha eest saab osta endale kas ametikoha või sobiva erakonna esimehe. Selline oligarhiline lähenemine lihtsalt ei sobi meie ühiskonda. Sama probleem on viimastel aastatel olnud ka ühel teisel erakonnal, kus samuti taheti osta raha eest endale sobivat poliitikat  ja tegelikult sellel erakonnal tollel ajal hästi ei läinud. Mina olen väga selgelt seisukohad, et erakondi tuleb toetada maailmavaate pärast, aga ei saa panna hinnalipikut külge, et mulle üks inimene sobib ja teine ei sobi või mulle üks poliitika sobib ja teine ei sobi või et ma tahan saada oma raha eest mingit ametikohta. Sellisel arusaamisel ei ole Eesti 200-s kohta. Kindlasti ei saa mitte ühtegi Eesti erakonda võrrelda täna, kus Putini Venemaa tapab sadu tuhandeid inimesi, küüditab lapsi ja viib läbi agressiooni Ukrainas, Putini erakonnaga. See näitab, et väärtushinnangud on valed või ei saa ta lihtsalt aru, mis toimub.

Kas üleskutse boikoteerida erakonna juhi valimisi, kuna pole olnud piisavalt aega, et teie kõrvale kerkiks mõni teine tõsiselt võetav kandidaat, võiks leida kõlapinda, kas erakonna juht siiski valitakse sel nädalavahetusel?

Erakonna juhatus on ju kokku kutsunud üldkoosoleku vastavalt erakonna põhikirjale. Mitte midagi muud erakorralist ei toimu, kui see, et meie esimees Lauri Hussar astus erakorraliselt tagasi. Kõigil on ju võimalik kandideerida erakonna esimeheks ja peale minu on veel üks kandidaat. Lisaks on erakond omavahel arutanud nii fraktsioonis, erakonna liikmete vahel ja ka mina olen arutanud, kas ma kandideerin. Mul endal ei ole olnud erakonna asutajana ja väga suure kogemusega poliitikas, seda erakonna esimehe ambitsiooni. Täna oleme lihtsalt olukorras, kus minu kogemust läheb vaja. Eestis on väga keeruline poliitiline olukord ja valitsuskoalitsioon seisab silmitsi suurte väljakutsetega. Kuna ma olen olnud ju erakonna valitsusdelegatsiooni juht, koalitsiooniläbirääkimiste pidaja, siis see on see põhjus, miks ma võtsin ettepaneku vastu. Meie asi on Eesti 200-ga viia ellu seda poliitikat, mida me oleme inimestele lubanud ja seda me saame teha valitsuse olles. Samas mulle pigem tundub, et need süüdistused on erakonda elavdanud. Eile õhtul oli mul kohtumine erakonna kontoris ja veebi vahendusel kõigiga, kes soovisid asju arutada, nii et pigem see aktiivsus suurem. Eriti pärast tänast väljaütlemist Joakim Heleniuse poolt, kus ta võrdles meie erakonda Putini erakonnaga. Seda on paljud erakonna liikmed võtnud isikliku rünnakuna mitte ainult erakonna vastu, vaid see solvab inimesi.

Erakonna liikmed küsivad teilt kindlasti, mida teha, et erakonna reiting taastuks?

Ma pean ütlema, et kuigi me oleme teinud mitu erinevat kohtumist, siis seda küsimust ei ole küsitud ja see oli ka mulle üllatus. Kui me kunagi selle erakonna lõime, siis oli põhjuseks just asjaolu, et inimesed, kes ei ole olnud poliitikas, kes on oma valdkonna eksperdid, leidsid, et me peame tegema mingeid suuri muutusi, aga need nõuavad kindlasti pühendumist ja ei ole populaarsed otsused. Täna me olemegi paratamatult seal, kus me viime seda programmi ellu. Oleme ka valitsuses, nii öelda valgusvihus ja kõik erinevad skandaalid, kas need on seotud meie või kellegi teisega võimuliidus, tabavad ka meid. Kui sa võtad valimistel nii palju kohti, nagu me võtsime, siis paratamatult on ootused kõrged, aga me tulime tegema raskeid asju. Tegelikult on meil on vaja langetada veel ebapopulaarsemaid otsuseid kui need, mis tänaseks langetatud on. Teeme need otsused ära ja eks siis kolme ja poole aasta pärast antakse hinnang, kuidas me hakkama saime.

Üks suur probleem, mis võimuliidus lahendada tuleb, on õpetajate palgaküsimus.

Arutasime valitsuskabinetis seda teemat eile väga pikalt. Haridusminister Kristina Kallase poolt välja käidud ettepanek ei ole seotud ainult õpetajate palkadega. See on pikaajaline plaan, kuidas oleks korraldatud koolivõrk, õpetajate töökorraldus ja samuti kvaliteedi pool. Kui täna on see hetk, et õpetajad tahavad istuda laua taha ja pidada läbirääkimisi, tuleb pidada neid pidada pikemat plaani silmas pidades. See ei ole nii, et Kristina Kallas tuleb streigiähvarduse tõttu valitsusse ja ütleb, et andke raha. Niipalju kui mina tean, siis õpetajate streik tuleb ja valitsus ei pääse selle teema arutelust.

Kas järgmine kord tuleb see valitsuskabinetis teemaks siis, kui lapsed pärast jõuluvaheaega enam kooli tagasi ei lähe, sest õpetajad streigivad?

Kuna käimas on tegelikult esimest korda ametlik lepitusprotsess ja lähiajal peab riiklik lepitaja omapoolse pakkumise tegema, siis seda pakkumist peab valitsus uuesti arutama. Mul on kogemus ajast, kui toimus arstide ja õdede streik, siis oli ka seisukoht, et las nad streigivad, meil raha ei ole. Pärast siiski istuti laua taha ja leiti lahendus. Kristina Kallase soov oli ennetada streiki.

Kaugel me oleme valitsuskriisist, Lauri Läänemets on kohe välja tulemas päästjate palgaprobleemidega?

Meie eesmärk ei ole kindlasti valitsuskriis, sest ega palgatõusud pole ainuke suur probleem, millega me peame tegelema. Meil on haigutamas 2025. aastal üüratu eelarveauk, meil ei ole aega passida, peame leidma lahenduse ka sellele. Otsused peavad langema järgmise aasta esimeses pooles ja sellest ei saa me kuidagi mööda.

Praegu ju räägitakse, et kevadel võib lahkuda peaminister ja see loob päris uue olukorra.

On selge, et selles valitsuses on peaministripartei Reformierakond ehk see, kes on peaminister, sõltub eelkõige Reformierakonnast. Kaja Kallas ei ole tulnud minu juurde ja öelnud, et tead Margus, mul on plaan lahkuda. Niimoodi ei saagi ju teha, sest ta on täna peaminister ja ta peab olema pühendunud Eesti riigiasjade ajamisele, sest see on tema töökohustus. See, et Reformierakonnas arutelu käib ja pinged on üleval, seda me ju teame, siin ei ole mingit saladust. Sellest räägivad Reformierakonna enda liikmed. Kui me räägime poliitilistest protsessidest, siis Eesti 200 valib endale uut esimeest, kuna oli erakorraline tagasiastumine Lauri Hussari poolt, aga me ei muuda oma poliitikat. Meeskond on samuti sama. Samas toimuvad Reformierakonnas väga olulised muutused, mis puudutavad juhatuse valimisi, sest juhatus on Reformierakonnas see, kes määrab järgmise peaministri, juhul kui Kaja Kallas peaks minema mõnele kõrgemale töökohale ja see on tegelikult päris suure kaaluga. Nii et tuleb jälgida mitte ainult seda, mis Eesti 200-s toimub, aga ka seda, mis toimub peaministriparteis päev varem.