SÕJASTUUDIO ⟩ Rainer Saks: venelased ei uskunud, et Ukraina armee suudab jõe ületada, ja jätsid Dnepri vasakkalda kindlustamata

Julgeolekuekspert Rainer Saks rääkis Postimehe «Sõjastuudios», et kui ukrainlased suudaksid jõuda suuremate jõududega Dnepri vasakkaldale, oleks neil edasi minna suhteliselt lihtne, sest venelaste kaitseliine seal pole. 

Juba mõnda aega tuleb uudiseid, et ukrainlased liiguvad Dnepri idakaldal edasi, samal ajal teatas Venemaa kaitseministeerium, et nende sõjavägi otsustas asuda selles paikkonnas soodsamatele positsioonidele. Õige pea venelaste teade eemaldati. Mis Dnepri idakaldal toimub?

Venelaste puhul oli see kindlasti valeuudis. Me küll ei tea, miks selline valeuudis tekkis, kas see oli nii-öelda näpukas või keegi panigi valeuudise välja. Tegelikult ei ole seal näha mingit sellist liikumist ja ma ei usu, et Venemaa ka plaaniks selles piirkonnas vägesid tagasi tõmmata.

Põhjus on väga lihtne: jõe ääres on taskud, kus Ukraina armee on suutnud üle jõe tulla, juba väga suurel alal. Oluline on, et seal on maantee, mis viib Melitopoli peale, ja kui Ukraina suudab selle läbi lõigata, läheb Vene vägede varustamine piirkonnas väga keeruliseks.

Dnepri jõega võrreldavat looduslikku takistust kuni Mariupolini seal ei ole ja Venemaa ei ole just seetõttu sinna kaitseliine loonud. Nii et kui ukrainlased saaksid suurema väega üle jõe, oleks neil suhteliselt lihtne edasi minna, sest kõik Vene kaitseliinid põhjast lõunasse on rajatud arvestusega, et Ukraina ei suuda suuremat väekontingenti üle jõe tuua.

Just seetõttu ei saa Vene väejuhatusel olla isegi mõtet, et nad taanduksid sealt kuhugi ja looksid uued positsioonid. See ei ole võimalik. Sellisel juhul kukuks kogu nende lõunarinne kokku ja Krimm oleks sisuliselt ära lõigatud. Kui Krimmi sild puruks lasta, saabki Krimmist saar. Seetõttu arvan, et on mingi teine põhjus, miks ilmus uudis taandumisest. Kas see on tahtlik provokatsioon või luuretegevuse tulemusena tekkinud infooperatsioon. Võib-olla kunagi saame teada, aga Vene väejuhatus ei plaani seal kindlasti taanduda.

Kui sügisel rääkisime, et ukrainlased on üle jõe tulnud vaid erioperatsioonides, sest Dnepri idakaldale pääseda on suhteliselt keerukas, siis kas viimaste uudiste valguses on põhjust arvata, et jõge on ületanud juba suuremad Ukraina armee üksused, isegi rasketehnikast on räägitud?

Võrreldes augusti ja septembriga, kui jõe idakaldal tegutsesid tõesti üksikud grupid, on see arv kasvanud. Keegi ei tea küll täpselt, kui palju neid seal on, aga kindlasti on neid sadades ja on ka mõni ühik tehnikat. Tehnika kohta liiguvad versioonid, et see on kaitset korraldanud venelastelt jõuga ära võetud. Mäletatavasti hävisid Kahhovka tammi purustamise käigus ka venelaste jõe äärde rajatud kaitseliinid ja see on veel üks kinnitus, et võib-olla Venemaa ei lõhkunud seda tammi tahtlikult.

Samas võib Ukraina tuua Dnepri vasakkaldale veel mõned tuhanded mehed, aga kuni need on jalamehed, ei pääse nad sealt kaugele liikuma. Üle jõe tuleks rajada sillad, kuid praeguses olukorras oleks see väga keeruline ja riskantne operatsioon, sest Venemaal on õhus ülekaal. Kui tuua üle jõe sellele kitsale ribale, mida Ukraina kontrollib, suuremas koguses rasketehnikat, siis lastakse see tõenäoliselt üsna kiiresti katki. Nii et ma ei usu, et lähiajal võiks oodata suuremat üle jõe tungimist. Pigem on see praegu veel erioperatsiooni moodi ettevõtmine.

Kas isegi siis, kui ukrainlased veel väga suurte üksustega üle jõe ei tule, pole venelastel aega sinna uusi kindlustusi rajada?

Nad ei saa seda teha peamiselt seetõttu, et Ukraina suurtükivägi ja droonid on olnud piirkonnas väga tõhusad. Teine ning mitte vähem oluline moment on, et Venemaal näikse selles piirkonnas nappivat vägesid Ukraina armee vastu võitlemiseks ja ka positsioonide kindlustamiseks. Kaldun arvama, et Vene väejuhatus on kindlasti väga närvis selle pärast, et Ukraina seal niimoodi opereerib. Nad saavad aru, et võib-olla ei tule veel suurt jõe ületamist, aga kui sillapea kasvab liiga suureks, on juba väga keeruline hakata jõe ületamist takistama. Selle tõttu üritavad nad praegu tõenäoliselt mingite täiendavate vägedega ukrainlasi sealt tagasi suruda. Hämmastaval kombel ei ole see neil viimased kolm kuud õnnestunud.

Kui nädal tagasi tundus korraks, et ukrainlased tõmbuvad ümberpiiramise ohu tõttu Avdijivkast välja, siis seni pole seda venelaste kohati väga aktiivsetest rünnakutest hoolimata juhtunud.

Seni pole seda juhtunud, aga rindelt tulebki väga vastuolulist infot. Kuna Ukraina pool ei avalda eriti operatiivset infot, põhineb enamik infot Vene allikatel. Põhiline põhjus, miks on sellest infost väga raske aru saada, on see, et olukord rindel muutub pidevalt. Ei ole nii, et ainult Venemaa pressib edasi, ka Ukraina taastab oma positsioone. Kohati on ukrainlased olnud isegi aktiivsemad kui Vene pool. Olukord ei ole seal selline, et ukrainlased on totaalse surve all. Ma ei ole nõus nendega, kes ütlevad, et Venemaa on haaranud kogu Bahmuti ja Donetski piirkonnas initsiatiivi. Nad küll püüavad seda teha, aga see ei ole neil päriselt õnnestunud. Ukraina korraldab ikkagi vasturünnakuid ja tegelikult ei ole Venemaa positsioonid seal oluliselt edasi nihkunud. Viimase nelja nädala jooksul on Vene väed edenenud vaid Avdijivkast põhja pool. Möönan ka seda, et ukrainlaste kommunikatsioon on läinud natuke närvilisemaks, kui see oli, aga ega see olukord neile seal kerge ega mugav ole.