SÕJASTUUDIO ⟩ Indrek Kannik: Avdijivka puhul kardetakse venelaste kolmandat suurt rünnakulainet

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juht Indrek Kannik rääkis Postimehe «Sõjastuudios», et Avdijivka puhul võib tulla ka venelaste kolmas suur rünnakulaine. Ta avaldas arvamust, et kuigi ukrainlased lõikasid Dnepri idakaldal Kahhovka maantee läbi, vaevalt nad suuremat jõe forsseerimist kavandavad. 

Ühel hetkel tundus, et venelased võtavad Avdijivka ära, aga seni pole seda juhtunud. On neil üldse võimalik seda teha?

Avdijivka on äärelinn Donetski põhjatiival. See on koht, kus ukrainlased on kõige lähemal Donetski kesklinnale. Kui venelased umbes kuu aega tagasi Avdijivka juures suuremat rünnakut alustasid, oli esimestel päevadel ukrainlaste olukord väga raske. Rünnak ei tulnud neile üllatusena, nad tõenäoliselt aimasid seda, aga pealetung ise oli ikkagi väga ulatuslik. Tuldi väga suure hulga soomustehnikaga.

Ukraina suutis pealetungi tagasi tõrjuda, venelased saavutasid edu vaid väikesel territooriumil linnast põhja pool. Sellele järgnes venelaste teine rünnakulaviin, kus soomustehnikat kasutati juba natuke vähem, aga inimjõudu oli väga palju ja nendes rünnakutes ulatusid venelaste kaotused tuhandeteni.

Rünnakud on jätkunud, aga nende intensiivsus on selgelt vähenenud ja nüüd oodatakse suurt kolmandat lainet. Ukrainlaste olukord on seal endiselt ebamugav. See on üsna kitsas hammas Vene kaitseliini sees, kus on olemas teoreetiline oht ümberpiiramiseks, kui venelased kas põhjast või lõunast Ukraina kaitseliinist läbi murravad. Seni seda juhtunud ei ole ja vabatahtlikult ukrainlased linna ära ei anna. Nad võiksid sealt lahkuda vaid siis, kui tekib reaalne ümberpiiramise oht.

Isegi kui venelased suudaksid Avdijivka ümber piirata, kas on sel sõja üldise käigu mõttes olulist tähtsust?

Üldises mõttes väga suurt tähtsust ei ole, aga kuna Ukraina ei ole saanud suve jooksul territoriaalses mõttes suuri võite, oleksid sellised kaotused psühholoogiliselt halvad. Seetõttu arvan, et Ukraina teeb kõik, et vältida Avdijivka kaotust.

Kuidas on praegu olukord Bahmuti piirkonnas?

Venelased said Bahmuti kätte aprilli lõpus, mai alguses ning üsna kohe algasid ukrainlaste vasturünnakud. Esmajoones linnast lõunas, aga teatud määral ka põhja pool. Ukraina on suutnud seal suve ja sügise jooksul täiesti arvestatavalt territooriumi tagasi võita.

Venelastel ei ole olukord küll nii kriitiline kui ukrainlastel Avdijivka juures, aga neil on seal siiski oht osutuda Bahmuti kesklinnas ümberpiiratuks. Praegu üritavad venelased teha pingutusi, et suvel kaotatud alad tagasi saada.

Esialgu ei ole mingit märki, et nad oleksid midagi saavutanud. Eriti linnast lõunas, kus venelaste kaotused on olnud suuremad. Põhja pool on nad väga pisikest edu saavutanud, aga me räägime kümnetest meetritest, mitte rohkem.

Dnepri idakaldal on viimaste uudiste järgi suutnud ukrainlased isegi maantee läbi lõigata.

See on tee, mis läheb Oleškõst Novo Kahhovka poole. Ukrainlased on suutnud seal viimastel nädalatel kogu aeg oma kohalolekut suurendada, samas on ekspertide hinnangul tegu pigem olukorraga, kus üritatakse segada venelaste tegevust lõunas. Seda, et üritataks ulatuslikult Dnepri jõge forsseerida ja tuua väga suured üksused üle teisele kaldale, peetakse ebatõenäoliseks.

Ukraina on oma positsioone siiski tugevdanud ja venelased ei ole sellesse paika suunatud küllaltki suurtest üksustest hoolimata suutnud neid alasid tagasi võita. Siin on venelastele probleem ilmselt seegi, et ala on veel lagedam kui Zaporižžja rindel. Kui venelaste mingi tehnika rindele läheneb, näevad Ukraina droonid selle kaugelt ära ja hävitavad. Venelased ei jõua oma tehnikaga lahingutegevusele liiga lähedale.

Kui tugevalt on venelased suutnud end Dnepri idakaldal kindlustada?

Üldine hinnang on, et venelaste kindlustused ei ole seal kaugeltki nii tugevad nagu lõunarinde põhiosas Melitopoli suunal, kus on maa-ala väga suurelt ära mineeritud. Venelased mineerisid eelmisel kevadel ja hilissügisel ka seda ala, aga probleemiks sai Kahhovka tammi purunemine.

See ala ujutati ju täielikult üle, mille tõttu sai suur hulk Vene kindlustustest kannatada. Venelased on küll proovinud neid suve jooksul uuesti rajada, samas on seda praegu üsna keeruline teha, sest teiselt poolt jõge ulatub nendeni Ukraina suurtükituli.

On tekkinud kuuldused Ukraina presidendi ja relvajõudude ülema lahkhelidest. Presidendi kantselei on need küll ümber lükanud, aga ilmselt on paratamatu, et nii pikk sõda tekitab ühiskonnas pingeid.

Tekitab, ja eriti kui ei ole nii häid tulemusi, nagu loodeti. On selge, et Ukraina lootis selle suvega vabastada Lõuna-Ukrainas ikkagi arvestatavaid territooriume. Alad, mida on suudetud vabastada, on jäänud väga väikeseks. See tekitab väsimust, frustratsiooni ja pingeid. See on paratamatu, sellega ei olegi midagi teha, inimesed väsivad.

Kaitseväe juhataja Valeri Zalužnõi intervjuu tekitas pingeid ja ilmselt ei olnud sõnumite tonaalsust poliitilise juhtkonnaga kooskõlastatud. President Volodõmõr Zelenskõi reageeris küll rahulikumalt, aga siiski distantseerivalt, samas tuli tema ümbruskonnast Zalužnõi kohta ka avalikku kriitikat.

Tundub, et praegu on hoog maha võetud, aga eks seal mingid pinged on.