OTSE POSTIMEHEST ⟩ Annely Akkermann: EKRE tegi riigieelarvele 745 muudatust, ülejäänud tuhanded muudatused puudutavad teisi eelnõusid

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (RE) rääkis Postimehe otsesaates, et riigieelarve eelnõule tegi EKRE tegelikult 745 muudatusettepanekut, ülejäänud tuhanded muudatused puudutavad teisi eelnõusid. Rahanduskomisjoni aseesimehe Jaan Aabi (KE) sõnul ei puuduta osa EKRE muudatusettepanekuid üldse eelarvet.

Kas keegi suudab üldse kõiki neid muudatusettepanekuid läbi lugeda?

Annely Akkermann: Komisjoni esimees ikkagi peab nad kõik läbi lugema, vähemasti diagonaalis. Riigieelarvega saab opositsioon töötada mitmel erineval moel ja tänuväärselt esitas Keskerakond 30 muudatusettepanekut, mis on sisulised ja mida saab arutada ning mõistlikes määrades ka kokku leppida. Eelarvemenetluse käigus on alati midagi kokku lepitud ka koalitsiooni ja opositsiooni vahel. Mis puudutab Isamaad, siis Isamaa on võib-olla veidi suureliselt nimetanud oma seitsmelehelist dokumenti alternatiivseks eelarveks, aga seda on põhimõtteliselt võimalik kokku liita kaheks muudatusettepanekuks. Need on samuti arutatavad ja läbiräägitavad. EKRE paraku on läinud sellisesse lahendamatusse või läbirääkimatusse obstruktsiooni. Nende muudatusettepanekutest 745 on tehtud riigieelarve seadusele ning ülejäänud sajad ja tuhanded teistele seadustele, mis tuleb võtta vastu enne riigieelarve seadust, näiteks riigilõivude tõstmised ja keskkonnatasud.

Jaak Aab: Tegelikult on seal niimoodi, et neid muudatusi on esitatud erinevate komisjonide menetluses olevatele eelnõudele, kus esimesed lugemised on juba toimunud ja ka sellistele, mis otseselt eelarvet ei puuduta. Nii et nad on üritanud üle välja teha võimalikult palju muudatusettepanekuid ja kui eelarve teisel lugemisel saali tuleb, siis on võimalik võtta 10-minutilisi vaheaegu ja pidurdada menetlemist. Samas ei suudeta sellisel moel siiski eelarve vastuvõtmist takistada, sest ka koalitsioonil on teatud instrumendid, kuidas saab riigieelarve siiski vastu võtta. See ei ole ka hea, kui valitsus peab kogu aeg seadusi usaldushääletusega vastu võtma, aga selles suunas see kipub minema. Väga problemaatiline saab olema nende eelnõudega, mis on eelarvega seotud ja kus on jõustumistähtajaks näiteks 1. jaanuar. On väga problemaatiline, kui hakata nende menetlusel saalis hääletama sadu muudatusettepanekuid. Keskerakond ei ole sügisest saadik obstruktsiooni kasutanud, oleme arutanud kõiki eelnõusid sisuliselt ja oleme teinud ka sisulisi muudatusettepanekud. Mis saab edasi, ongi raske öelda, eks see pall on koalitsiooni käes. Mõistlikke asju me toetame, aga kuidas lahendada seda ummikut seal riigikogus, see on palju keerulisem.

Kui palju on parandusettepanekuid, mida võiks arutada?

Annely Akkermann: Obstruktsiooniga soovitakse esile kutsuda erakorralisi valimisi. Erakorralised valimised toimuvad ka teistes riikides, aga siis, kui ei suudeta kokku panna eelarvet, millel oleks riigikogu enamuse toetus. Praegu on riigikogu koalitsioonis 60 inimest ja eelarvele on toetus olemas ning kõigile teistele seaduseelnõudele ka. Minu riigikogu kogemus ütleb, et kui eelnõude kallal töötavad riigikogus nii opositsioon kui koalitsioon, saavad eelnõud väga palju paremaks. Hoopis paremaks kui need olid valitsusest tulles, sest nad on kokku pandud ministeeriumi kabinetis. Nii et kui riigikogus saab eelnõusid menetleda nii, nagu riigikogu töö- ja kodukord ette näeb, siis eelnõud lähevad paremaks.

Jaak Aab: Meie ettepanekud puudutavad investeeringuid ja ma ei näe pattu, kui selle peale võetakse ka lisalaenu. Lisaks õigustatud ootus nii õpetajate kui politseinike ja päästjate palgatõusuks, samuti eakate toimetulek, mis puudutab suuri hinnatõuse. Ka erakorralised pensionitõusud ei aidanud seda hinnatõusu leevendada. Riigieelarve menetlemisel on ka varem kokkuleppeid tehtud, praegu on olukord lihtsalt selline, et ühe erakonnaga ei ole võimalik milleski kokku leppida. Nad ise räägivad küll kahest-kolmest neile olulisest teemast, aga muudatusi on 700 ja neist ei ole võimalik välja valida mitte ühtegi asja, milles saaks kokku leppida, sest eesmärk on teine. Eesmärk on riigikogu töö umbe ajada. Probleemiks on seegi, et rahanduskomisjon võttis näiteks välja ka kaks eelnõud riigikogu saalist, kuna sinnagi tuli 150 muudatusettepanekut, aga need eelnõud on seotud Euroopa Liidu abiga Ukrainale ja seisavad nüüd samuti.

Milliste ettepanekutega rahanduskomisjoni esimees riigieelarve teisel lugemisel kõnepulti läheb ja mis riigieelarve menetlusest edasi saab?

Annely Akkeramann: Kui ma nüüd kõik need muudatusettepanekud olen läbi lugenud, siis ma arvan, et hea platvorm, milles võiks kokku leppida, võiks olla hariduskulud ühel või teisel kombel.

Jaak Aab: Meie oleme tähelepanu juhtinud näiteks niisugustele asjadele, nagu on teedeehitus. Kui asfalditehased kinni panna, pole neid võimalik väga kiiresti uuesti avada. Kas selles on võimalik kokkuleppele jõuda, ei oska öelda. Me nägime, et kevadel seoti osa eelnõusid usaldusega. Ma ei tea, mida koalitsioon teeb, võib-olla seotakse ka nüüd eelarve ja mõned sellega seotud tähtsamad seaduseelnõud usaldusega. President on jälle vibutanud veidi sõrme, et kõiki seadusi ikka usaldusega vastu võtta ei saa, et ei ole nagu kohane parlamentaarsele vabariigile. Variante selle umbsõlme lahendamiseks on mitu, ma ei tea, millise koalitsioon valib.

Millal võimuliit teeb otsuse, kuidas edasi minnakse?

Anneli Akkermann: Arvan, et seda otsust juba kaalutakse. Nii kaua, kui on tugev koalitsioon, kui hääled on olemas, siis hääletatakse need läbi. Usaldushääletus on kõige viimane võimalus, aga ta on võimalus. Kindlasti kasutatakse enne ära kõik muud variandid, aga usaldushääletus ei kao laualt mitte kusagile.

Jaak Aab: Olgu riigieelarve halb või hea, ilma riigieelarveta ei ole võimalik ka elada. Ma ei usu sellesse, et riigieelarve jääb vastu võtmata.