Postimehe video-podcast «Mis uudist?» alustab taas! Paaril korral nädalas kell 11 algavas otsesaates kohtume tuntud Eesti inimestega, kellega arutleme hetke klikimagnetite ja tähtsaimate uudiste üle. Uudiseid enda maailmast jagas sel korral Postimehe teadus- ja tehnoloogiatoimetuse juhataja Marek Strandberg.
MIS UUDIST? ⟩ Marek Strandberg: tšernomõrdinlik asjaajamine on Eestile omaseks saanud
/nginx/o/2022/03/18/14433244t1h68e1.jpg)
6. november 2023, 07:00
Strandbergi sõnul on väga põnevaid uudiseid ja igal pool. «Sain just teada, et ettevõte Adobe on närulikul moel müünud tehisintellekti tehtud pilte Gaza sõjakonflikti kohta. Mis on uskumatult jätislik toimimine, aga sellised asjad maailmas juhtuvad. Me oleme jõudmas parajasse tõejärgsesse ajastusse, kus midagi arusaadavat ei olegi,» nentis Strandberg.
«Teine uudis oli Microsofti kohta, kelle tehisintellekt süstib vaikselt veebi tagasi tehisintellekti loodud pläusti, millel ei ole tõde taga. See tähendab seda, et kui tehisintellekt loob midagi, siis üldiselt on kombeks, et seda ei kanta võrku tagasi. Ja nüüd Microsofti puhul on avastatud teisiti. Me peame väga ettevaatlikud olema selle osas, mis meid tulevikus ümbritseb, sest see kõik on väga segane,» rääkis ta.
Kas tulevikus on veel rohkem valeinfot? «Paraku nõuab see kõvasti tööd, et aru saada, kus tõde tõuseb ja vale vaob, või vastupidi. Seda enam ajakirjandusel, kus loodetavasti inimesed ka siis jätkuvalt töötavad, on väga suur roll,» vastas Strandberg.
Küsimusele, kas siis ajakirjanikel on tulevikus raskem, sest varsti ei pruugi enam teada algallikaid, vastas Strandberg, et väga keeruliseks läheb töö küll. «Tehisintellekti loodud pildid on väga realistlikud, probleemidering on tõesti väga suur,» rääkis Strandberg.
Millele peaksid õpilased valeinfomaailmas toetuma, kui nad koolitöö jaoks guugeldavad? Strandbergi sõnul peavad neid oskusi õpetajad õpetama. «Ilma nende oskusteta oleme olukorras, kus kogu aeg oleme mõelnud, et kuidas see tehisintellekt meid üle hakkab võtma. Oleme olukorras, kus otsitakse pidevalt tõde ja siis me seedime ning levitame valet. Õpetaja asi on seletada, millega võib õpilane internetis kokku puutuda,» selgitas Strandberg.
Kas see siis tähendab, et näeme varsti Eesti entsüklopeedia tagasitulekut? «Igal juhul kirja pandud raamat! Kui tekib küsimus, siis minge raamatukokku ja võtke raamat, mille puhul te võite vähemalt lõhnast tunda, et ta on veidi kopitanud, ja olla veendunud, et see on ikkagi päriselt trükitud, aegu tagasi,» vastas Strandberg. Ta ütles, et raamatukogus on vähemalt olemas autentsed raamatud – vähemalt enne seda, kui tehisintellekt muutub raamatukoguhoidjaks.
Sõnu ei kaota ära
Rainer Saksa sõjaülevaade oli taas loetumate uudiste tipus. Esmaspäeval tuli Iisraeli minister lagedale ettepanekuga kasutada Gaza vastu tuumarelva. Peaminister Netanyahu reageeris sellele kiiresti hävitava kriitikaga ja minister kõrvaldati ametist. Kuid kahju öeldust jõudis juba sündida.
«Tõenäoliselt on see nii, et sellise ütluse puhul ei juhtu midagi head. Aga ega sõna ära kao. Tohutud vaidlused selle üle, mis on seal toimumas ja asjaolu, et Iisraeli minister on üsna vaoshoitud olnud. Kui selline lause tuleb üle huulte, siis need pinged on seal tohutu suured,» kommenteeris Strandberg ja lisas, et see konflikt on üsna ettevaatlikuks tegev.
Mart Normet küsis hiljuti oma tuttavalt, kas Iisraelis mingit sorti meelelahutust ka on. «Ta ütles, et null: ei kino ega teatrit ning telekast tuleb ainult üks teema. Iisrael on olnud ühe teema riik neli nädalalt ja tegelikult elatakse seal väga ühes toonis,» rääkis Normet.
«See konflikt on üsna ebameeldiv, ja just asjaolu tõttu, millise jõhkrusega Iisraelile kallale tuldi,» tõdes Strandberg.
Ka Dagestanis ei ole kõik korras ning sellest kirjutas lähemalt Postimehe kolumnist Andrei Kuzitškin. Viimase 17 aasta jooksul on Dagestanis vahetunud kuus vabariigi juhti, tapetud kaks ministrit. 2009. aastal, pärast Dagestani suurima linna Derbenti linnapeavalimisi, puhkesid massilised rahutused ja valiti uus linnapea.
«Ega see kant üldse, Dagestan, Tšetšeenia, iseenesest loomu poolest sobivad Venemaaga väga hästi kokku. Venemaa on organiseeritud kuritegevusega, mida nad on harrastanud terve nõukogude aja, jõudnud kaugemale kui Dagestan. Dagestan on nagu Venemaa väike vend oma oskuste poolest. Suund, mis sellest kasvab välja, teeb ettevaatlikuks: ma loodan väga, et tulevikus meile ka õpetatakse ajalugu nii, nagu see on, et riigid võivad olla kuritegelikud, püsida organiseeritud kuritegevusel, ja see võib olla rohkem või vähem ilmne,» ohkas Strandberg.
Tšetšeenia liider Ramzan Kadõrov kinkis oma lähedastele tegijameestele tutikad autod. «Ta oli üles rivistanud oma kindralid, kes nägid välja tema teisikud ja ta kinkis neile kõikidele uhked uued Ameerika autod. Need olid rivistatud tema palee ette, poleeritud ja puhtaks pestud,» kirjeldas Normet. «Kindralid või autod?» küsis Strandberg. Normeti sõnul mõlemad. «See oli täiesti selline, et Ristiisa andis poistele uhked luksusautod,» rääkis Normet.
«Me näemegi seda! Kõikvõimalikud proovid või katsed kuidagimoodi humaniseerida seda, mis meist idas toimub, on naivism. Neil ei ole ka enam häbi!» rääkis Strandberg.
Aga seda proovi tehti ka ju pidevalt Ukrainas? «Ukraina probleem täna on selles, et riiklikes struktuurides on korruptsioonivalmidus nii sügaval sees, isegi kui nende sõjaline vägi on venelastest üle, siis korruptsiooninakkus on nagu mingisugune seen, mis elab nende närvisüsteemis. Õnneks on sellest aru saadud ja püütakse sellega toime tulla, sest kui sellega toime ei tule, siis neil ei ole ka pikka pidu,» vastas Strandberg.
Päikeseautode võidusõit ka Eestis?
Pühapäeva õhtul kell 19 jõudis Eestisse tagasi maailmameistrivõistlustel kolmandaks tulnud Solaride meeskond. Eesti päikeseauto koondise tiimijuht Mart Erik Kermese sõnul saavutasid nad suurepärase tulemuse. «See oli meie esimene võistlus ja me tõusime kohe poodiumile,» sõnas ta. Strandbergi sõnul kasvab sellest seltskonnast palju huvitavaid ettevõtjaid.
«Eestis võib suvisel ajal päikeseauto sõita. Miks jätta see kasutamata?» rääkis Strandberg. Aga päikeseautode võidusõit Eesti talves ei ole veel võimalik, leiab ta. «Talvel oleks see tõeline väljakutse. Aga Austraalias on kuum ja väga keerulised olud, ehk ta on ikka väga tõsine võidusõit,» rääkis ta.
Rõõmsa kolmanda koha uudise järel tuli aga tõsisem teema. Pärast Balticconnectori kahjustamist on Eestil maagaasi hankimiseks kasutada vaid üks toru. Kui sellega midagi juhtub, tuleb riigis suure tõenäosusega välja kuulutada eriolukord.
«Nii see on!» ütles Strandberg. «Eks see ole šokeeriv. Aasta tagasi algas suur tants selle ümber, et Paldiskisse tuleb müstiline gaasiterminal ja teame, et seal on selline tegelane nagu käpp, mida siiani meisterdatakse Bulgaaria sepikodades. Millal ta valmis saab, ka seda keegi ei tea. Kes seda asja hallanud on? Loomulikult Elering, kes ütleb, et nad tegid kõik enda meelest nagu hästi, kuid midagi ei tulnud välja,» kirjeldas Strandberg.
Ta tõi võrdluseks kunagise Venemaa peaministri Viktor Tšernomõrdini (ametiaeg 14. detsember 1992 – 23. märts 1998), kes ütles iga asja peale: «Tahtsime parimat, aga välja kukkus nagu alati.»
«Selles mõttes tšernomõrdinlik asjaajamine on Eestile omaseks saanud. Tänaseks ei ole meil käppa ega ka ühendust Soomega, mis on nii õnnetul ajal katki tehtud. Nii me oleme Läti maardlatega ühendatud, ja lootuses, et gaasi jätkub. Gaasikriis, mis oleks olnud lahendatav, on jätkuvalt lahendamata ja ma arvan, et see on lauskäpardlikkus, mis Eesti ministerkonda ja ametkonda on saatnud juba pikemat aega,» nentis Strandberg.
«Ega Veskimäe majandamispilt olnud minu hinnangul midagi mõistlikku. Me ei ole ehitanud välja elektriühendusi oma liitlaste poole. Näib nii, nagu Veskimägi on selle Eleringiga ehitanud neid liine pigem Leedu ja Valgevene poole,» lausus Strandberg ja lisas, et suur pilt on nukker. «Pagan võtaks, Rootsi ja Soome oleks võinud rohkem liine ehitada,» rääkis Strandberg.
Millised on Strandbergi kolm soovitust kliimaminister Kristen Michalile, seda saab vaadata videost.