MIS UUDIST? ⟩ 5MIINUSE Korea: oleme jõudnud kohta, kus kõik arvamused ei olegi teretulnud

Postimehe video-podcast «Mis uudist?» alustas taas! Kolmapäevast reedeni kell 11 kohtume otsesaadetes tuntud Eesti inimestega, kellega arutleme hetke suurimate klikimagnetite ja tähtsamate uudiste üle. Uudiseid enda maailmast jagas reedeses saates räppar Korea. 

Tuleb välja, et räpipundi 5 Miinust liige Põhja-Korea on lühendanud oma hüüdnime. Nüüd on ta lihtsalt Korea. «Lohises,» naeris Korea. «Kuidas minu ümbernimetamise protsessi keeleliselt selgitada? Kui me oleme harjunud, et on mingi põhi (kausi või pudeli põhi), siis meie keha järgi on need all. Aga kui me vaatame ilmakaari, siis põhi on üleval,» rääkis muusik. 

«Aga kui me eestlastena harjuksime ümber mõne aastaga, et paneme põhja alla ja lõuna üles, sest lõuna on ju juba kell 12, oleme üleval. Ma olen kindel, et paari aastaga suudaksid inimesed selle ära vahetada ning siis oleks ka minul ümbernimetamise protsess lihtsam,» rääkis Korea. 

Emotsioonid Etna juurest

Korea käis hiljuti Etna otsas. «Geoloogid said väga palju teada vulkaanide kohta: laava on 1080 kraadi kuum, kui ta hakkab voolama ja 800 kraadi, kui ta hakkab tarduma,» rääkis ta. «Termoisolatsioon on laaval väga hea, kui ta üles ära tardub, siis laava all võivad tekkida koopad ja need on jahedad,» pajatas Korea. 

«Keegi ülemiste korstnate tippu (vulkaani suu – toim.) sind ei lase! Aga saadetakse sind ohutule turistide kaugusele, kus sa saad selle kick'i kätte. Pärast meie vähemalt jalutasime seda n-ö paremat külge mööda alla, kus viimaste pursete puhul on pragu tekkinud. Kui üleval purskab ära, siis laavakivid võivad lennata kilomeetrite kõrgusele ja alt tekib surve ehk tekib nööppragu, kust tulevad lehtrid, kust siis hakkab välja voolama laavat,» selgitas Korea hoogsalt. 

Mis uudist, räppar Korea? Foto: Madis Veltman

Kas ka loodus on teistmoodi? «Kuna muu hulgas paiskub laavast välja ka mineraale, siis esimene noorem giid rääkis, et ta on väga õnnelik, et neil on Etna. Kui sa oled geoloog riigis, kus on vulkaan... Väga õnnelik, et nende vulkaan purskab ka nii tihti ehk nad muudkui mõõdavad teda (Etnat) ning kui ta hakkab purskama, siis on teada, kui ohutus kauguses tohib olla. See laava voolab alla, seda mäge tekib juurde ja siis on võimalus kasvatada just mingisuguseid taimi. Kuna tihtilugu muidu mägine pinnas ei ole nii soodne,» rääkis Korea. 

Väärtussüsteemide kokkupõrge

Postimehe hetke üks loetumaid lugusid on Rainer Saksa ülevaade Ukraina sõjast ja Iisraeli-Hamasi sõjast. 

Normet luges ette: «Kindral Zalužnõi tunnistab, et tegi aasta alguses olukorda hinnates vea, kuna eeldas, et Venemaa ei suuda nii suurt hulka kaotatud sõdureid, nagu sõja esimesel aastal juhtus, pikema aja vältel taluda. Ta tunnistab, et lootis seepärast liiga palju kurnamislahingute mõjule Vene armeele ja juhtkonnale.»

«Ajalugu näitab, et suudavad igavesti taluda. Miks Ukraina vastupealetung ei õnnestunud? Lääne tehnikast jõudis kohale kolmandik. Ja kui alguses oli Venemaal 180 000 meest rindel, siis nüüd on juba 400 000 ja pidevalt suudavad juurde leida,» rääkis Korea. «Kui sa ümber pöörad ja laseme su maha, mis seal ikka. See on seal ideoloogias nii kindel. No kui sa tuled kohast, kus naine tahabki, et sa seal sõjas ära sured...» lisas Korea. 

Normeti sõnul on väärtussüsteemide erinevus ühiskonnas viimastel aastatel suureks läinud. «Tegelikult kujutage ette selle rahva närvisüsteemi, keda on kogu aeg taga kiusatud: holokausti läbi elanud, nad on pidevas pommitamise hirmus, nad kannavad enda riigis pidevalt relvi,» rääkis Normet. 

«Ei no see oli kindel. Hamas pidi teadma täpselt, mis sealt vastu tuleb ja sellega oli Hamas arvestanud ka. Ma ise olen ka Iisraelis käinud ja seal on väga kummaline näha 16–19-aastaseid tüdrukuid automaatidega, ootavad rongi- või bussijaamas. Igaühel on sõjaväekohustus ja ma saan neist aru ka, et mida sa siis teed. Sa oled ümberkaudsete moslemite vahel ainus demokraatia punkt. See on jube keeruline. Aga nad on neid pisikesi sõdu ennegi üle elanud, nii et kõik naabrid tulevad korraga kallale,» rääkis Korea. 

Arvamuste paljusus või mitte? 

«Väärtushinnangute puhul oli kunagi meeldiv segapuder, kus kõik arvamused olid teretulnud. Nüüd oleme jõudnud kohta, kus kõik arvamused ei olegi teretulnud. Siis me jõuame kohta, kus me enam ei suuda aru saada ja siis on vaja lõppkokkuvõttes täielikku tõde, nagu on teadlastel. Aga kui teadus satub rünnaku alla, siis on vist täiesti...» arutles Korea. 

Saatejuht tõi välja, et teadus võib paarikümne aastaga muutuda 180 kraadi. «No see on täiesti okei! Aga inimesed nopivad neid kohti välja: enne oli nii ja nüüd on nii. Ja nad ei saa aru, et see on loomulik protsess ja selle kaudu tulevad paremad tulemused,» ütles Korea. «Kui sul on teooria, millest 97% fakte kehtib, siis küll see 3% vastuseid tuleb ajaga,» rääkis Korea ja lisas, et ükski teooria ei kaota oma väärtust sellega, et keegi leidis midagi uut.