OTSE POSTIMEHEST ⟩ Pevkur: merevägi on lõhkumiskohas veealuse pildi kaardistanud ja see on uurijatele üle antud

Kaitseminister Hanno Pevkur (RE) rääkis Postimehe otsesaates, et Eesti merevägi on tänaseks lõhkumiskohas veealuse pildi kaardistanud ja selle uurijatele üle andnud. Edaspidi tuleks tema hinnangul anda julgeolekuohu korral riikidele võimalus kontrollida ka rahvusvahelistes vetes sõitvaid laevu. 

Kui algas Ukraina sõda, siis jälgisime väga täpselt, mis toimub maismaapiiri taga. Kas merepiir jäi tähelepanuta?

Kindlasti mitte, ei ole kahtlust, et meil on väga täpne ülevaade sellest, mis mere peal toimub. Merel toimuv on lihtsalt teise regulatsiooni all. Kui me maismaal saame toimetada oma reeglite järgi, siis merel tuleb arvestada rahvusvaheliste mereõiguse konventsioonidega, mis võimaldavad tulla laeval Egiptuse rannikult Peterburi nii, et keegi ei saa sinna peale minna.

Rahvusvaheline mereõigus annab rahvusvahelistes vetes laevadele vaba liikumise õiguse. Samas need, kes merel toimetavad, on Eesti riigile väga täpselt teada.

Aga me ei saa neilt küsida, mis eesmärgiga nad seal toimetavad. Paar päeva tagasi kirjutas Soome meedia, et purunenud Balticconnectori juures nähti sisse lülitamata sideseadmetega Vene uurimislaevu. Me ju ei tea, mida nad seal tegid?

Täpselt samamoodi on ka õhuvahenditega, meil on piisavalt näiteid, kus Venemaa õhuvahendid on kas rikkunud Vaindloo saare juures meie õhuruumi või siis lendavadki sisse lülitamata transponderitega.

Merel on selles mõttes sama lugu. Merel peab olema laevadel sisse lülitatud sidesüsteem, et neid oleks võimalik tuvastada. Samas ei saa ka sisse lülitamata sidesüsteemiga laevad pugeda peitu radari eest. Nii et sellisel juhul me saadame välja kas oma patrullaeva või piirivalve lennuki, kes läheb ja tuvastab merel liikuva objekti ning teeb ka vajalikud pildid.

Vähemalt merel vee peal olles ei ole võimalik niimoodi liikuda, et me ei tea, kellega on tegemist.

Kas pärast seda, kui tehti selgeks, et Balticconnector ja kaks sidekaablit on katki läinud inimtegevuse tulemusena, on ohutaset Läänemerel tõstetud?

Tõstsime mereväe valmisolekut juba Nord Streami juhtumi järel. Vaatame laevaliiklust palju tähelepanelikumalt. Nende intsidentide järgselt pole oma käitumist muutnud mitte ainult Eesti ja Soome, vaid NATO tervikuna on võtnud uue lähenemise.

Lisaks NATO-le on meil olemas ka Põhjamaade kaitsekoostöö formaat ja ka selles formaadis leppisime kokku, et tõstame oma kohalolekut Läänemerel Soome lahes. Nii et mereväe laevu on edaspidi rohkem näha.

Mis puudutab antud juhtumit, siis täna me veel ei tea, kas see on tahtlik või tahtmatu, teame vaid, et see on inimtekkeline, nii et peame laskma uurijatel kõik versioonid läbi käia.

Arvan, et ühel päeval peame jõudma ka sinna, et võtame rahvusvahelises kogukonnas mereõiguse konventsioonid lahti ja anname julgeolekuohu korral võimaluse riikidel oma majandusvööndiga piirnevates rahvusvahelistes vetes kontrollida, mis laevaga on tegemist ja mis laevas toimub.

Selle vahejuhtumiga seoses on räägitud ka võimalikust Läänemere sulgemisest ohu korral. See tõenäoliselt ei ole teostatav?

Ma arvan, et see ei ole ka väga mõistlik ja proportsionaalne lähenemine. Praegu on olulisem teha selgeks kõik nende intsidentide tagamaad. Me oleme veealuse pildi ette saanud. Eesti merevägi on teinud väga palju kaardistustööd, oleme kogunud väga palju informatsiooni, oleme selle uurijatele üle andnud ja nüüd peavad uurijad need erinevad punktikesed ära ühendama ning tegema sealt järeldused. Siis saame otsustada, mida peaks tulevikus tegema ja mida me saame teha.

Hetkel piiravad meid rahvusvahelistes vetes just need samad rahvusvahelised mereõiguse konventsioonid.

Kui tõeks peaks saama spekulatsioon, et tahtliku lõhkumise taga on Venemaa või mõni temaga seotud riik, siis mis me selle teadmisega teeme – see on ju niigi selge, et Venemaa on meie vaenlane?

Loomulikult saab oht Eestile tulla ainult idast. Teisest küljest tuleb arvestada, et ka Läänemeri on vaatamata oma väiksusele strateegiliselt ülioluline. Siia saavad tulla ka teiste riikide alused ja seetõttu on meile hästi oluline teada, kes on need, kes siia meie lähedale tulevad ja mis on meie võimalikud käitumismustrid selleks, et taolisi intsidente tulevikus ära hoida.