OTSE POSTIMEHEST ⟩ Tanel Kiik: oleks siiski oodanud riigikogu juhatuselt kuluhüvitiste vähendamise osas mingeid variante

Kuluhüvitiste kasutamine on olnud mitmetele riigikogu liikmetele probleemiks, sest ikka selgub, et hüvitist on saadud valede asjade eest või kerkib kahtlus, et parlamendi liige soovibki raha oma taskusse panna. Kas kuluhüvitiste kasutamise reeglite muutmine aitab ja mida tuleks muuta, sellest räägime Postimehe otsesaates riigikogu Keskerakonna fraktsiooni juhi Tanel Kiige ja Eesti 200 fraktsiooni juhi Toomas Uiboga. 

Kas tõesti on nii keeruline mõista, milleks riigikogu liige kuluhüvitist kasutada võib?

Tanel Kiik: Ma arvan, et enamus riigikogu liikmetest on sellest väga ilusti aru saanud. Olen oma fraktsioonikaaslastele alati öelnud, et kui tekib mingeid probleeme, kas rahakasutus on korrektne või mitte, siis tuleks küsida kõigepealt fraktsiooni sekretariaadi käest või vajadusel finantsosakonnalt. Nendelt saab vastused ja kui oled eelnevalt igaks juhuks kontrollinud, siis ei teki sul ka mingeid probleeme, mida pärast peaks kusagil ajakirjanduses lahkama.

Kas fraktsiooni juht siiski saab olla oma erakonnakaaslastele nii öelda klassijuhataja, kes kogu aeg kontrollib, kuhu nad raha kulutasid ja millised tšekid esitasid?

Toomas Uibo: Päris lõpuni ei saa, aga kindlasti saab fraktsiooni juht alati kaaluda näiteks lähetusi, mida tehakse kuluhüvitistest. Sinna peab fraktsiooni juht andma oma rohelise tule. 

Riigikogu juhatuselt pidi eile tulema otsus, kuidas kuluhüvitisi muuta, paraku võttis riigikogu juhatus seisukoha, et asjaga tegeldakse. Kas oleks olnud vaja mingit selgemat sõnumit?

Tanel Kiik: Reaalsus on see, et mida rohkem on riigikogus fraktsioone, seda raskem on kokku leppida. Antud juhul on fraktsioone kuus. Varasemad koosseisud on tõestanud, et üldiselt suudetakse kokku leppida pigem sellistes väikestes otsustes. Märgilisi otsuseid tehti viimati eelmise majanduskriis ajal, kui tõesti kuluhüvitisi märkimisväärselt vähendati. Praegu esindab riigikogu juhatus erakondliku kuuluvuse mõttes küll kolme erakonda, aga sisuliselt peab arvestama, et seisukohti on kuuelt erakonnalt ja kohati tundub, et mõnel fraktsioonil on mitu seisukohta. Nii et ega juhatuse töö selles valguses kerge ole. Kui aga need arutelud fraktsioonidega ka toimuvad, siis ootaks siin siiski juhatuselt ka mingisuguseid variante, mida kaaluda. Kui me lihtsalt teeme nii, et iga fraktsioon paneb omalt poolt lauale neli või viis seisukohta ja pärast on meil 20 erinevat mõtet, mis me siis peale hakkame. Kas teeme mingisuguse konkursi ja hakkame neile punkte panema. Ma kardan, et siis me arutame kogu selle koosseisu vältel kuluhüvitisi, samal ajal kui riigis on terve rida teemasid, mis vajavad tõepoolest arutamist. Riigis on majanduskriis, rahvastikukriis, keeruline julgeoleku olukord, aga meie jaurame kuluhüvitiste üle.

Kas me vaatame kuluhüvitiste kärpimist seiskohalt, et need on liiga suured või hoopis sellelt positsioonilt, et keegi neid kuritarvitada ei saaks?

Toomas Uibo: Võib-olla on oluline märkida, et kuluhüvitis ei ole palgalisa, kuluhüvitis on tegelikult majanduskulu. Siin võib paralleeli tuua erasektoriga, kus lähetuse puhul maksab tööandja samuti töötaja sõidukulud ja vajadusel ka elamiskulud. Põhimõtteliselt on tegemist samasuguse süsteemiga. Kui me hakkame reguleerima kuluhüvitisi selliselt, et kirjutame igale reale, mida võib teha ja mida ei või teha, siis on see ikkagi mingis mõttes piirav. Samas peaks Eesti rahvale, kui saadiku tööandjale siiski jääma kontroll parlamendiliikme majanduskulude üle. Meie seisukoht on see, et kuluhüvitisi tuleks pigem vähendada, et olla solidaarne teiste kärbetega ja sellise väga pingelise eelarvega nagu meil täna on.

Kui palju kuluhüvitisi vähendama peaks?

Tanel Kiik: Sellisid ettepanekuid tehes oleks ehk ettepaneku tegijatel mõtet oma sõnade järgi ka käia. Muidu tekib selline skisofreeniline olukord, kus näiteks EKRE-s on inimesi, kes kasutavad kuluhüvitised viimse sendini ära ja on just kuluhüvitiste tõttu ka meedia tähelepanu all ning siis tehakse EKRE poolt ettepanek kuluhüvitised ära kaotada. Kui on soov kuluhüvitised ära kaotada, siis on võimalik need kasutamata jätta. Meil on väga palju saadikuid, kes kasutavad kuluhüvitisi minimaalselt või kusagil poole ulatuses. Ka mina kuulun sinna keskmike sekka. Samas on riigikogu liikmel seoses erinevate üritusetega kulutused ja kui sa ei soovi esindada Eesti riiki ainult Toompeal istudes, vaid ikkagi kohtudes erinevate piirkondadega, siis sellega kaasnevad kulud. Kulude nulli viimise risk ongi see, et väheneb riigikogu liikmete kohalolek oma valimispiirkondades, väheneb vahetu info vahetamine inimestega ja see on probleem. Mis puudutab kuluhüvitiste vähendamist, siis meie oleme avatud kõigiks ettepanekuteks.

Toomas Uibo: Eesti 200 on erakond, kes on kuluhüvitisi kasutanud kõige vähem. Eks see vähendamise protsent tulebki kokku leppida. Meie oleme teinud ühe variandina ettepaneku, et see võiks olla poole väiksem, aga siin on vaja leida konsensus ja edasi liikuda, et see teema unustada. Meil on tõesti riigis oluliselt tähtsamaid asju ajada, kui kuluhüvitiste reformimine.