OTSE POSTIMEHEST ⟩ Lukas: Tallinnast anti signaal, et kui riik hakkab eestikeelset haridust peale suruma, diskrediteerime seda ka eestlaste silmis

Tallinna puhul välja tulnud oht, et eestikeelsete perede lapsed võivad sattuda venekeelsesse kooli, paneb küsima, kas omavalitsused saavad eestikeelsele õppele üleminekuga hakkama. Mis juhtub järgmise aasta 1. septembril nendes kohtades, kus on palju venekeelseid koole, sellest räägime endise haridusministri ja riigikogu liikme Tõnis Lukasega (Isamaa). 

Neis kohalikes omavalitsustes, kus eestikeelsele õppele üle minna ei taheta, leitakse igasugu põhjuseid seda mitte teha. Tavaliselt räägitakse õpetajate puudusest, sedapuhku ähvardab Tallinn eestikeelsete perede lapsed vene kooli panna.

Seadusandlik baas eestikeelsele õppele üleminekul on olemas, on olemas ka seadusandlikud regulatsioonid ning signaalid, mis eestikeelsele õppele ülemineku kohta tulevad, on optimistlikud isegi Ida-Virumaal. Katri Raigi juhtimisel alustati Narvas tugevat tööd ja seda tehakse mujalgi. Ma loodan, et seal tempo ei alane. Tallinna puhul tuli eestikeelse kooli vastaseid signaale juba mõnda aega tagasi. Keskerakond on nüüd Kõlvarti juhtimisel eriti selgelt näidanud oma skeptitsismi eesti õppekeelele ülemineku suhtes ja eks nad püüavad seda realiseerida ka praktiliste sammudega.

Ei tahaks uskuda, et haridusministeeriumi reeglite järgi saab eesti keelele üle minevat klassi tõlgendada tavalise eestikeelse kooli klassina.

Juba siis, kui me seadusandlust tegime ja mina neid läbirääkimisi pidasin, andis Tallinn signaale, et kui kui riik hakkab eestikeelsele õppele üleminekut peale suruma, siis me diskrediteerime kogu üleminekut ka eestlaste hulgas ja paneme kõik lapsed kohe ühte klassi kokku. On täiesti selge, et 2024. aasta sügisest, kui venekeelse kooli esimene klass läheb üle eesti õppekeelele, ei ole see kool veel eestikeelne kool. See koolikeskkond ei ole veel eestikeelne koolikeskkond ja sellesse klassi ei saa vägisi panna eestikeelseid lapsi. Kui mõned pered seda ise soovivad, siis muidugi, aga et nad lihtsalt suunatakse sinna vastu tahtmist, see ei ole mõistlik. Seal moodustavad ju enamuse teise kodukeelega lapsed ja keskkond ei ole eestikeelne. Ka õpetamise kasutatakse nendes klassides üleminekuklassile sobivat metoodikat, mis erineb eestikeelses koolis kasutatavast metoodikast. Eestikeelseks kooliks saab seda kooli pidada alles siis, kui üleminek 2029. aastal lõpeb. Siis võib ka Tallinn muuta oma kooli suunamise põhimõtteid, aga praegu peaks keelelist ja kultuurilist ettevalmistust laste koolidesse suunamisel siiski arvestama.

Nii et tuleval aastal esimesse klassi minevate laste vanemad peavad ise tähelepanelikud olema, et laps venekeelsesse kooli ei satuks?

Tallinn kohandab oma regulatsioone just praegu sellele seadusele üleminekuks. Minu ettepanek oli käsitleda neid koole üleminekufaasis erinevalt – eestikeelsed koolid ja eesti õppekeelele üleminevad koolid. Selle ettepaneku esitas ka Isamaa fraktsioon Tallinna linnavolikogus. Minu teada on linnavalitsus saatnud signaali, et nad mõtlevad selle peale. Ka lapsevanematel valijatena on kindlasti võimalik seda mõjutada, nii et ma loodan, et mõistus võidab. Tallinna linnavalitsus ei taha ju suure osa elanikkonnaga konflikti minna. Kuna kogukonnad on olnud seni eraldi, siis on mõned venekeelsed poliitikud arvanud, et Eestis saab elu üles ehitada ka selliselt, et on küll iseseisev Eesti riik Euroopa Liidus, aga siin sees saab hoida siiski mingit Vene maailma, mis otsustab, kuivõrd kohalikke kombeid, traditsioone ja seadusi üle võetakse. Nüüd nad on ehmunud, et kogu riigi üldsus nii valuliselt sellele reageerib. Ma väga loodan, et nad tulevad maa peale ja saavad aru, et Eesti riik oma keelega on ainulaadne nähtus. Vene keelt ja kultuuri hoitakse Venemaal. Ma loodan, et lõpuks jõuab ka venekeelsete poliitikute teadvusse, et eesti keelele üleminek koolides tehakse ära. Sellele on küll olnud vastu Keskerakond, aga ma loodan, et nad taanduvad.

Võtsite ministrina mõned Ida-Virumaa koolid riigi alluvusse. Äkki peakski venekeelsed koolid alluma haridusministeeriumile, kes suudaks garanteerida eestikeelsele õppele ülemineku? Eestikeelsele õppele ollakse ju enamasti vastu omavalitsustes, kus on palju Vene kodakondsusega valijaid.

Nii kaua kui Venemaa kodanikud saavad kohalike omavalitsuste valimistel valida, nii kaua määravad nemad ka kohalikku poliitikat. Mõnes omavalitsuses moodustavad nad päris suure osa ja kui nad eestikeelset kooli ei taha, siis seda ka ei tule. Kas Ida-Virumaad saab kohelda mingite erisustega? Jah saab. Oleme tõesti võtnud Ida-Virumaal mõned koolid üle riigi haldamisele, et toetada sealsete eestikeelsete kogukondade säilimist ja eestikeelsele õppele üleminekut ning see on olnud õige. Kuna Ida-Virumaal on hakatud maksma ka eesti keeles õpetavatele õpetajatele palgalisa, on päris paljud inimesed läinud sinna õpetama. Nii et Ida-Virumaal me teeme eestikeelsele õppele ülemineku kindlasti ära ja me teeme selle kindlasti ära ka Tallinnas. Praegu on selline mentaalne kokkupõrge, poliitilise olukorra hinnangu erinevus, aga ma loodan, ka siin elavad vähemusrahvused saavad aru, et Eesti riik ajab oma asja. See on rahvusriik ja siin on kõigil hea elada siis, kui Eesti rahvas tunneb, et nende keel ja kultuur on siin kaitstud.