MIS UUDIST? ⟩ Indrek Sauli majanduskool Kaja Kallasele: ega muutusteta paremaks ei lähe midagi

Postimehe video-podcast'is «Mis uudist?» oli külalisena kohal majanduse kasvustrateeg Indrek Saul. Tema nõuandeid ja soovitusi kuulavad erinevad erakonnad ja ettevõtted. Tänases saates «Mis uudist?» andis ta lühiõpetuse ka valitsusele, kuidas majandust taas kasvule viia. 

Mis on sul uudist? «Kõige väiksem ja värskem partei Parempoolsed kutsus mind täna õhtul enda juurde, et mis me majandusega peale hakkame. Nemad muretsevad kõige rohkem,» vastas Saul ja lisas, et nende arusaam on kõigist erakondadest kõige parem. 

Kas neil võib seetõttu olla hea arusaam majandusest, et neil on tegevaid ettevõtjaid kõige rohkem? «Teistes on ka: Reformierakonnas ja Eesti 200s. Ilmselt see sõltub sellest, kes on juhtfiguurid ja kellel on parem arusaam, mismoodi majandus paremini toimib,» vastas Saul. 

Käibemaksu loodetakse koguda järgmisel aastal tänavusest poole miljardi võrra enam. Kas selline idee, et me sisetarbimise pealt rikkust kasvatame, on üldse mõistlik? Sauli sõnul on sisetarbimine üks osa SKTst ehk riiklikust rikkusest. 

Indrek Sauli majanduskool valitsusele. Foto: Kuvatõmmis

«See on ainult üks hoob – see on majapidamistarbimised, millele valitsus loodab. Aga tarbivad ka ettevõtted ja avalik sektor. Millest vähe räägitakse, on see, et raha voolab riigist sisse ja ka välja. Kui me panustame ainult eratarbimisele, siis see on raha, mis ringleb riigis sees, kuid tervikuna riik sellest rikkamaks ei saa,» selgitas Saul olukorda. 

Stuudios on Indrek Saul, saatejuhid on Loora-Elisabet Lomp ja Mart Normet. Foto: Konstantin Sednev

Kuidas seda murda? «Ma võtsin kaasa näitliku õppevahendi! Valitsus ütleb, et soovib saada 25 protsenti. Valitsus ütleb, et on vähe ja anna veel. Meile jäi nüüd seda šokolaadi vähemaks,» vastas Saul. «Nimelt valitsus peaks tegelema sellega, kuidas seda šokolaaditükki nüüd suurendada, sest siis jääb rohkem kätte, kui valitsus veerandi võtab.»

Valitsus on pidevalt justkui ideedele avatud olnud ning ootab, kuidas seda suurt eelarveauku lappida. Mida siis nüüd tuleks teha? «Eksport on kindlasti üks tööriist,» vastas Saul. Mängu tuleb kaks väga huvitavat terminit: süstid majandusse ja lekked majandusest. 

«Majandus veritseb nii: kui majapidamised ei tarbi, vaid säästavad – see raha lekib majandusest välja; kui valitsus võtab maksusid – see raha lekib välja; kui majapidamised ja ettevõtted impordivad – see on veritsemine. Meile on vaja värsket verd! Seda saab süstidega: investeerimine, eksport ja valitsuse tarbimine,» selgitas ta. 

Valitsuse tarbimine on väga tähtis? Sauli sõnul tuleb rasketel aegadel suunata majandusse rohkem verd. Seda saab teha valitsus – näiteks võtta laenu. «Praegu oleme fikseerunud maagilisele eelarvetasakaalule, aga majandus selle taustal on nagu asi iseeneses, las ettevõtted saavad ise hakkama,» rääkis Saul. 

Valitsuse tarbimise alla käib ka näiteks teedeehitamine või kortermajade ehitamine. «Kust see raha tuleb? Kui see raha võetakse maksudena meilt ära, siis ringlusse jääb ikka sama palju. Meil on vaja, et valitsus väljastpoolt Eesti riiki tooks majandusse uut raha sisse,» selgitas Saul. Valitsus saab võtta laenu ja emiteerida võlakirju, mis on väljastpoolt Eestit tulnud, sest muidu ei juhtu midagi. «Enne seisis pangakontol, nüüd seisab valitsuse kontol – tervikuna ikka rikkamaks ei saa,» rääkis Saul. 

«Meil on vaja rohkem investeeringuid Eestisse! Mida me ei tohi teha, on see, et Eesti ettevõtted investeerivad Eestist välja ja Eesti inimesed investeerivad Eestist välja, sealt lekib meil raha välja,» lausus Saul. 

Kas rahal on rahvus? Sauli sõnul rahal ei ole rahvust. «Oluline on see, et sellel maalapil nimega Eesti oleks rohkem raha, et siinsetel inimestel ja ettevõtetel oleks suurem rahakott,» selgitas kasvustrateeg. 

Indrek Sauli majanduskool valitsusele. Foto: Kuvatõmmis

Kasvustrateegil oli veel üks huvitav graafik kaasas, mis näitab Eesti mahajäämust Soomest. Normet ütles, et kui meile lubati, et liigume Euroopa viie rikkama riigi juurde, siis hakkaski majandus tõusma. «Jah, peaminister Andrus Ansip lubas seda pärast jõhkra kriisi lõppu. 2009. aastal käis ta selle välja, et viie rikkama riigi juurde Eesti jõuaks. Kuus aastat järjest me võtsime edumaad 3,2 protsendipunkti aastas ning seda kuus aastat järjest. Ja siis tuli 2014. aastal Taavi Rõivase valitsus ning algas peenhäälestamine. Järelejõudmise tempo kukkus kaks korda ja on pärast seda olnud kaks korda aeglasem. Kui me oleks Ansipi tempoga läinud, siis paari aasta pärast oleksime Soomega samal pulgal,» rääkis Saul. Ta märkis, et need on faktid, et Soome majandus kasvas, kuid meie majandus kasvas toona kiiremini. 

«Kui sulle valitsuse tasemel öeldakse, et meil on okei ja nüüd peenhäälestame. Selline loosung võtab inimestelt tempot maha,» selgitas Saul, mida Taavi Rõivase valitsus valesti tegi. 

Praegu oleme olukorras, kus peaminister Kaja Kallas ütleb riigikogu saadikutele infotundides, et Põhjamaade majandusel läheb kehvasti ning seetõttu läheb ka meil. Sauli sõnul vastab see tõele. «Sellepärast, et me oleme ehitanud sellise majanduse, kus meie eksport läheb Soome ja Rootsi. Me teeme neile allhanget. Aga Soome ja Rootsi majandused on maailma kõige konkurentsivõimelisemad riigid: Rootsi seitsmes ja Soome kümnes, Eesti on kolmandas kümnes. Me teeme allhanget ja oleme sulased. Aga sulased ei saa kunagi peremehest rikkamaks,» kirjeldas Saul. 

Saates tulid ka jutuks värsked erakondade reitingud. Kui formaalselt läks Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) juba eelmisel nädalal Reformierakonnast mööda (toetus vastavalt 23,1 ja 23 protsenti), siis selle nädala tulemused näitavad juba selgemat vahet: 23,4 ja 21,8 protsenti. Samal ajal jätkab Isamaa kaks kuud kestnud tõusu ja on jõudnud enda jaoks rekordilise reitinguni: 17,9 protsenti. Kõik ülejäänud erakonnad (EKRE, Keskerakond, sotsiaaldemokraadid, Eesti 200) on enam-vähem samal tasemel, kus möödunud nädalal.

«Reformierakonna languse kohta on vaid üks kommentaar: milliseid põhjapanevaid reforme on tulnud neilt Andrus Ansipi ajast alates? Mõned head tuttavad Reformierakonnast küsivad, et mida siis tegema peab, ja olen paljudele riigiasutustele rääkinud. Kui me tahame kiirendada Eesti majanduskasvu, siis see peaks olema üldtunnustatud tõde: meil on vaja eksporti suurendada. See tähendab, me peame Eesti ettevõtete konkurentsi suurendama välisturgudel,» rääkis Saul. 

Normeti sõnul on meie start-up'id hea näide. Sauli sõnul hea, aga väga kurb näide. «Skeleton on geniaalne ettevõte, kuramus, aga tehase tegid nad Saksamaale. Miks nad selle Eestisse ei teinud?» märkis Saul. 

Sauli sõnul peab tõesti olema fookus ja panustada korraga kõikidesse, ka majanduses, ei saa. Kuid fookus peab olema. «Kui on näha, et see ei kasva, siis ei tasu sinna ka ressurssi kulutada. Riik peab otsustama, milliseid tööstusi me toetame. Näiteks tuli alles nüüd uudis, et arendame äridiplomaatiat, millest on ettevõtjad juba aastaid rääkinud,» rääkis Saul. 

«Me oleme täna Soome ja Rootsi allhankijad. Kui tahame, et meie toodete väärtus oleks kõrgem, siis peame hakkama konkureerima oma tänaste peatöövõtjatega. Me peame minema nende klientide juurde, kus nad müüvad meie toodetud tooteid,» selgitas ta. 

Kui valitsus täna midagi enam ei muuda, mis meid siis kahe aasta pärast ees ootab? «Veel hullem jama kui täna. Ega paremaks ei lähe midagi,» vastas Saul.