OTSE POSTIMEHEST ⟩ Arno Sillat: automaksu puhul on keskkonnamõjust olulisem rahasumma, mis läks poole suuremaks

Kuigi automaksu üks eesmärke pidi olema keskkonnahoid, paneb rahandusministeeriumis välja töötatud eelnõu pigem eelistama vanu sõidukeid ja sunnib suurperet soetama ühe pereauto asemel kaht pisemat sõidukit. Kust see keskkonnahoid siis tuleb ja mis võiks juhtuda autoturul, sellest räägime Postimehe otsesaates autoekspert Arno Sillatiga. 

Automaksu puhul lubati ju arvestada keskkonnamõjuga, kas on arvestatud?

Eelkõige on arvesse läinud rahasumma ja see on läinud poole suuremaks. Kui me nüüd mõtleme riigieelarve peale, siis on seal ju üks huvitav rida, mida kunagi varem ei ole olnud ning see on tühi rida. Nime ei ole, aga seal taga on 400 miljonit. Sinna leiti just nüüd 230 miljonit.

Uuema auto eest tuleb maksta aastamaksu rohkem kui vana eest, kas keskkonnaaspekti silmas pidades pole siin asjad sassi läinud, vanemad sõidukid peaksid ju saastavamad olema?

On ja ei ole ka. Kõige õigem ongi mitte osta uut autot, mitte osta uusi kingi ja mitte osta uusi kruuse ning klaase, vaid kasutada vanad lõpuni ära. Nüüd on siis ka välja öeldud, et Eestis antakse see võimalus. Tegelikult on see pigem sotsiaalne mõõde, sest kuidas sa paned kõrge maksu autole, mis maksab 1000 eurot. Inimesed ei sõida ju vanade autodega mitte selle pärast, et neile hirmsasti meeldib. Paraku on hüpe 1000-eurose auto pealt uue ökonoomse auto peale väga suur. Liisingu sissemakseks ei jätku lihtsalt raha. Nii et sellega, et maksustame vanu autosid madalamalt, hoiame neid inimesi, kellel on vanad autod ja kellel ei ole võimalik seda maksu maksta. Ühtlasi kasutame autod lõpuni ära, et ei tuleks juurde uusi autosid.

Kui lihtne on autost loobuda, kas ühistransporti kasutades saab hakkama?

Ei saa ja ei hakkagi saama. Ei ole mõeldav, et ühistranspordi võrk saaks nii tihedaks, et ta läheb igasse külasse ja igasse metsatallu. Kuhugi kogumispunktini tuleb inimesel ikkagi tulla. Küll aga võiks kunagi tulevikus teha nii, et kauges külas ei ole mitte igal perel mitut autot, vaid on auto kamba peale ning toimub jagamine. See ei ole küll eestlaslik, aga see oleks tulevikuvaade.

Kuidas peaks käituma pere, kes siiani on kasutanud linnamaasturit, et mahutada ära nii lapsed kui koerad, kas ostma kaks väiksemat autot?

Siin on mitu varianti. Üks variant on sõita edasi oma vana autoga. Iga kord kui liising lõpeb, ei pea kohe uut autot võtma. Teine variant on osta samasugune auto, aga teha seda kiiresti, enne kui maks tuleb. Siis tuleb küll aastamaksu maksta, see on esimesed viis aastat kõrgem, aga siis hakkab langema. Kolmas variant on osta auto siis, kui seda on vaja. Võtame võimalikult väikese auto, siis läheb ka maks natuke väiksemaks. Neljas variant on võtta samalt tootjalt sama klassi sõiduauto, universaal, kuhu mahuvad ära ka koer ja kass, kui nad omavahel läbi saavad ning pere mahub ka ära. Nendel keskklassi autodel on registreerimismaks võrdne elektriautoga, 300 eurot, sest CO2 heide on alla 120 ja mass on nagunii alla 2 tonni. Nii et variante on. Ei saa öelda seda, et automaks võtab ära kõik variandid ja kõigile lüüakse kirves sisse. Löögi alla satuvad keskklassi autod ja linnamaasturid.

Kas kõige parem nipp neile, kes siiski tahavad omada suhteliselt uut autot ja pääseda registreerimismaksust, on osta liisingust sinna tagasi toodud mõne aasta vanuseid sõidukeid?

Jaa. Nüüd on väga selgelt öeldud välja, et registreerimismaks kehtib ühe korra, siis kui auto tuuakse riiki. Kevadise versiooni järgi tuli maksta nii sissetoomisel, kui ümbervormistamisel. Sellele vastuargument oli, et kui vana auto maksab mõnisada eurot ja ümbervormistamine mõned tuhanded, siis ei hakka mitte keegi autot ümber vormistama, siis sõidetakse volitusega.

Kas nüüd kuivab kokku vanade sõidukite toomine Euroopast?

Väga palju ei kuiva, sest ka sissetoomisel on vana auto maksud väiksemad.

Aga siis on ju mõttekas tuua Eestisse eriti vanu autosid?

20 aastat vana auto puhul on maks 300 eurot. Aga 20 aastat vana auto on juba nii odav, et sel puhul tekitab see 300 eurot pigem tõrke, seda ei tasu tuua. Ma ei räägi uunikumidest, need on kallid ja neid tuuakse ikka. Kui maksuastmetele peale vaadata, siis suure tõenäosusega hakatakse rohkem tooma 6 kuni 8 aasta vanuseid autosid.

Automaks hakkab kehtima 2025. aastal, kas enne seda on oodata uute autode ostmise buumi? 

Tõenäoliselt küll. Kui lähema aja jooksul on vaja autot vahetada, siis on mõtet teha seda nüüd, kui saab auto kätte. Kui ooteaeg on kaks aastat, siis läheb see igal juhul maksu alla.