OTSE POSTIMEHEST ⟩ Meelis Mesi: kolmel juhul kukkus puu autole, kus olid sees inimesed ja Pirital uppus kolm alust

Nädalavahetuse torm murdis maha puid ja jättis tuhandeid inimesi elektrita. Kuidas nädalavahetus üle elati sellest räägime Postimehe otsesaate päästeameti vastutava ametniku Meelis Mesi ja Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulega.

Kus oli torm kõige hullem?

Meelis Mesi: Torm algas juba reede õhtul. Tormi kriitiline periood oli üle 40 tunni ja mõjud olid üle Eesti.

Kui palju oli päris ohtlikke olukordi?

Meelis Mesi: Keegi küll vigastada ei saanud, aga oli kolm sellist juhtumit, kus inimesed olid autos sellel hetkel, kui puu kukkus auto peale. Need olidki kolm kõige kriitilisemat sündmust.

Kuidas Tallinn tormi üle elas, siin on ju nii vanu puid kui tellinguid?

Tarmo Sulg: Eks me tegelikult peame oma kodanikke harjutama sellega, et kui pääste ütleb, et olukord on ohtlik ja püsiga kodus, siis see ka nii on. See nädalavahetus tõi kaasa palju sündmusi, mida tavaolukorras ei juhtu. Need on ringilendavad katused, ringilendavad klaasfassaadid ja kukkuvad tellingud. Selliste asjade eest on linnakodanikku keeruline kaitsta. Kui me puudega veel suudame mingisugust heakorrastatust tagada, siis linnaruumis päris palju ka neid asju, mis ei ole meie kontrolli all. Linna abitelefonile saabunud teadetest puudutas 160 just puid. Sellisel juhul reageeris pääste ja linn tegeles koristamisega. Tallinna tormikahjude kokku lugemine alles käib, hetkel hindame, et on vähemalt 500 puud, millega tuli tegelda või mis tuleb likvideerida.

Inimesed teatasid 112-le ka nendest murdunud puudest, mis otseselt liiklust ei seganud, kui palju tuli kõnesid, mida poleks ehk olnud just sel hetkel teha?

Meelis Mesi: Häirekeskusel oli väga suur koormus. Ühes tunnis tuli üle 600 kõne ja see on väga, väga suur number. Häirekeskus küll töötab kõikides regioonides samaaegselt ja üksteist kaetakse, aga see koormus oli ebatavaliselt suur.

Mustamäe tee kohal lehvis tormiga ringi pärsi suur katusekatte tükk, mis oleks võinud ohtlikuks muutuda.

Tarmo Sulg: Õnneks midagi hullu ei juhtunud. Liikleja peab tegelikult arvestama, et kui ta sellises olukorras liikleb, siis võtab ta riskid ja kui ta sõidab läbi lendava katusematerjali alt, siis võib ta sellega ka pihta saada. Kukkuvate puuokstega või kukkuvate puudega ei saagi lõpuni arvestada. Nii et ideaalne oleks püsida tormiga kodus ja jälgida teateid, mida riik annab. See on see, mida linnakodanik teha saab. Tallinna linn saab omalt poolt teha seda, et meil oleks puud hooldatud, linnaruum korrastatud ja ei oleks selliseid asju, mis võivad liiklejatele kahju tekitada.

Sotsiaalmeedias levis palju pilte, kus erinevad alused olid sadamas lahti pääsenud, kui palju oli tormi ajal probleeme merega?

Meelis Mesi: Prognoosid ju ütlesid, et meretase tõuseb üle kriitilise piiri. Nii et me jälgisime seda algusest peale ja päästemeeskonnad käisid nendes kohtades, kus risk oli suurem, ka kohal. Näiteks Pirita jõe suue ja Tiskre oja ümbrus. Meretase küll tõusis kriitilise piirini, aga õnneks ei ületanud seda. Olid keerulised olud, aga ei läinud kriitiliseks. Samas on Pirita sadamast reaalsed näited, kus alused sattusid ohtu. Tuul ja mere liikuvus räsis neid ja meie andmetel kolm neist ka uppunud.

Kadrioru park jäi tormis püsti.

Tarmo Sulg: Kadrioru park jäi seekord püsti. Ilmastik on aga olnud viimastel aastatel pidevas muutumises ja hästi turbulentne. Tuulte suunad muutuv sellisel viisil, mis on ootamatu 50 või isegi 100 aastat tagasi rahatud haljastusele. Just selle tõttu kukuvad puud koos juurtega ümber, murduvad oksa, mis pole kunagi varem murdunud ja see on asi, mille vastu lõpuni kaitsta ei saa. Selle tormiga nägime, et ka noored puud murduvad, mis tähendab, et peame rohkem panustama ka linnaruumi paigaldatud puude toestamise peale. See torm oli hästi intensiivsete tuulepuhangutega ja ohustatud oli just merega piirnev ala Tallinnas.