ERISAADE ⟩ Erkki Bahovski: on tõesti küsimus, kuidas Iisraeli luure ja politseiteenistused magasid maha säärase ulatusega rünnaku

Laupäeva hommikul rünnati Iisraeli tuhandete Gaza sektorist tulistatud rakettidega. Miks alustas Palestiina äärmusrühmitus Hamas Iisraeli vastase sõjaga just nüüd, sellest räägime Postimehe erisaates välisekspert Erkki Bahovskiga. 

Mis Iisraelis siiani juhtunud on?

Hamas alustas eile rünnakut Iisraeli vastu, tulistades välja mitutuhat raketti. Need arvud on erinevad, sõltub allikast. Hamas tappis ka Iisraeli territooriumil tsiviilisikuid ja võttis pantvange. Lisaks sellele kasutas Hamas droone mõne Iisraeli tanki hävitamiseks. Praeguseks on Iisrael andnud juba esimesed vastulöögid Gaza sektorisse, tapetud on üle 300 palestiinlase. Hamasi rünnakus hukkus 26 Iisraeli sõdurit, lisaks kümneid tsiviilisikuid ja sadu võeti pantvangi. Kokkuvõttes võib öelda, et mõlemad pooled on kandnud tsiviilisikute osas suuri kaotusi ja selles mõttes paistab olevat peaminister Netanyahul õigus, et Iisrael ongi sõjas. Tegemist oli Hamasi poolt ikkagi väga laiaulatusliku operatsiooniga.

Kui palju on Iisraelis purustusi?

Räägitakse, et raketilöögid tabasid ka Tel Avivi, aga Tel Aviv jääb Gaza sektorist suhteliselt kaugele, nii et need pidid olema mitte lähilaskudeks mõeldud raketid. Täna hommikuks oli tulnud teade, et ka Hezbollah on tulistanud Liibanonist rakettidega Põhja-Iisraeli. Nii et ilmselt on siiski terve Iisrael raketirünnaku all, sest Iisrael ei ole väga suur.

Rünnak oli väga mastaapne ja ei tekkinud ilmselt hetkeemotsiooni ajel, kuidas Iisraeli luure selle maha magas?

See on tõesti küsimus, kuidas Iisraeli luure ja ka politseiteenistused magasid maha säärase ulatusega rünnaku. Sellest võiks ju veel aru saada, kui kusagilt oleks välja lastud paar raketti, mida ongi pea võimatu ennustada, aga sellise ulatusega operatsioon, kus lisaks väga suurtele kogustele rakettidele tulevad mängu ka maapealsed võitlejad ja hõivatakse Iisraeli asundusi, milleks on ju vaja nii tehnikat kui tehnoloogiat, mis ei ole Hamasile tavapäraselt kättesaadav. Nii et jutt on siiski, kas Iraani või võib-olla ka Venemaa abist. Selle kõige koordineerimine, kokkupanek ja rahastamine eeldab mingi info liikumist. Mingid inimesed käivad kuskil ja vahetatakse sõnumeid. Iisraeli luure oleks siiski pidanud sellel nii öelda sambast kinni saama. Teine võimalus on, et Iisrael teadis seda. Ma ei tahaks küll hakata vandenõuteooriaid arendama, aga siin on juba viidatud, et luureinfo võis olla vastukäiv. Iisraeli poliitiline ebastabiilsus võis tingida selle, et luure ei töötanud korralikult või siis info ei jõudnud õigete inimesteni ja jäi kusagile kinni. On ka võimalik, et luureinfo jõudis kuskile, aga need inimesed, kes pidid otsustama, ei võtnud seda tõsiselt. Nii et siin on igasuguseid võimalusi, me täpselt ei tea, tagantjärele saame ilmselt targemaks.

Miks on võetud nii palju pantvange?

Pantvange saab kasutada läbirääkimiste kaardina, et saada omalt poolt Iisraelist kätte Araabia võitlejaid, kes on tuhandete kaupa Iisraelis vangis. Teine variant on, et Hamas tahtis panna stopi Iisraeli ja Saudi Araabia lähenemisele. Iisrael ja Saudi Araabia on teinud suuri diplomaatilisi jõupingutusi ja viimastel aastatel on Iisrael avanud paljusid uksi teisteski Araabia riikides, mis tähendab, et Iisrael ei ole enam isoleeritud. Seetõttu aga võivad palestiinlased tunda end isoleerituna rohkem kui kunagi varem. Samuti ei saa me välistada Moskva kätt, et suunata maailma tähelepanu Ukraina sõjalt ära Lähis-Itta.

Kui palju on palestiinlased saanud avalikku poolehoidu, ega peale Iraani vist keegi pole midagi öelnud?

Saudi Araabia vist mokaotsast ütles ka, et tuleks konflikti ja vägivalda vältida. Nad on ilmselt kahevahel. Nad ei tea, mida teha, esialgne reaktsioon on šokk. Sarnase avalduse tegi ka Egiptus. Araabia riigid saavad ju tegelikult aru, et ehkki nad küll ei armasta Iisraeli, ei mõju selline vägivallalaine neile hästi. Netanyahu lubas ju Gaza sektoriga arveid õiendada, aga seal elab 2 miljonit inimest. Ta viitas küll sellele, et inimesed võiksid Gaza sektorist ära minna, aga siis tekib küsimus, kuhu need kaks miljonit lähevad. Arvan, et teised Araabia riigid ei ole väga õnnelikud selle üle, kui tuleb jälle mingi põgenikelaine.