OTSE POSTIMEHEST ⟩ Paet: ohvrite arv saab olema ilmselt väga suur nii Gazas kui Iisraelis

Vastuseks Hamasi rünnakutele asus Iisrael tulistama Gaza sektorit. Kuhu see konflikt võib välja viia, sellest räägime Postimehe otsestuudios europarlamendi liikme Urmas Paetiga (RE) ning teeme ka otselülituse Iisraeli, kus jälgib sündmusi Postimehe meeskond.

Kui üllatav nii ohvriterohke rünnak oli?

Üllatav oli kindlasti rünnaku mastaapsus. See kui palju suudeti lühikese aja jooksul saata Gazast välja rakette ja muidugi ka see, et sealt tulid reaalselt võitlejad, kes sisenesid Iisraeli territooriumile. Juba esimeste tundidega suutsid nad teha väga palju kahju, tapsid ja röövisid palju inimesi. Rünnaku intensiivsus tuli Iisraelile kindlasti üllatusena, vastasel korral oleksid nad olnud paremini valmis. 

Kes võisid olla Hamasi toetajad, üksi ta vaevalt selle korraldas?

Peamine toetaja on olnud kogu aeg Iraan. Iisrael on ju Gaza sisuliselt blokeerinud juba aastaid tagasi. Iisraeli poolelt Gazasse pääsemine peaks olema võimatu, ainukesed ühendusteed on lõuna poolt Egiptusesse need kurikuulsad tunnelid ja võib-olla ka natuke merd mööda. Seega varustuskanalid on väga napid, mis tähendab, et sellise rünnaku ettevalmistamine pidi võtma palju aega. Kui aga vaadata Hamasi taustajõude, siis tema peamine toetaja on olnud Iraan, aga abistajate hulgas on kindlasti ka teised islami äärmusorganisatsioonid.  

Miks see rünnak toimus just praegu?

Ma arvan, et siin on kokku langenud mitu asja, mille pärast Hamas ja tema taga seisvad jõud otsustasid, et nüüd on õige aeg rünnata. Ilmselt jõudis Hamas ise sellisesse valmidusse, et neil oli võimalik selline mastaapne üllatusrünnak korraldada. Tõenäoliselt hindasid nad ka Iisraeli valmisolekut ja jõudsid järeldusele, et Iisraeli valmisolek reageerida ei ole väga kõrgem ja nagu me näeme, oli neil selles osas õigus. Mis puudutab laiemaid taustu, siis kindlasti ei meeldi nende põhitoetajale Iraanile, et Iisrael parandab suhteid Araabia poolsaare riikidega. Lisaks ei meeldi kindlasti Iraanile ka see, et sellega on väga otseselt seotud Ameerika Ühendriigid ehk Ameerika Ühendriikide mõju on ka islamiriikide seas Araabia poolsaarel viimastel aegadel kasvanud. Loomulikult ei meeldi selline areng ka Venemaale. 

Inimesed, kes jäid otseselt rünnaku kätte, ütlevad, et oodata tuli tunde ja ei sõjavägi ega politsei tulnud neile appi.

Iisrael ei suutnud algul reageerida, vastasel korral ei oleks Hamasi võitlejad suutnud nii edukalt Gazast välja murda ja päris kaugele Iisraeli territooriumile jõuda ning seal veresauna korraldada. Põhimõtteliselt on Iisraelil olemas teadmine ja valmisolek, et iga hetk võib midagi juhtuda, aga hoolimata sellest suutsid Hamas ja tema toetajad Iisraeli halvasti üllatada.

Kui kaugele võib Iisrael oma vasturünnakutes minna, ilmselt on see, mida ta on siiani teinud, alles algus?

Tsiviilohvrite arv saab olema väga kõrge, arvestades kui suur hulk inimesi on Gaza sektoris väikesel alal. See kõik saab olema nii Iisraeli kui Gaza poolt väga ohvriterohke. Ilmselt tuleb siin kaks etappi. Üks on see praegune etapp, kus surutakse maha kõik võitlejad, kes on jõudnud Iisraeli territooriumile, et puhastada Iisraeli territoorium Hamasi võitlejatest ja siis uuesti Gaza sektori ning Iisraeli vaheline piir kindlustada. Sellega kaasnevad juba praegu otserünnakud Gazasse, kus eeldatavalt on Hamasi juhtkond ja võitlejad, kes tuleks likvideerida. Ei saa välistada, et sellele järgneb teine etapp, mis on ühtepidi karistusaktsioon selle eest, mis tehti ja mille eesmärgiks on saada Hamasi võimekus võimalikult alla. Likvideerida võimalikult palju Hamasiga seotud tegelasi.

Terroristid võtsid palju pantvange. Millised on võimalused pantvangid Gazast kätte saada?

Seda on ju varem nähtud, et võetakse pantvange ja siis algavad läbirääkimised, mis kestavad kaua ja tulemus on see, et suhteliselt väheste Iisraeli kodanike eest on Iisrael sunnitud vabastama suure hulga palestiinlastest vange. Kindlasti me näeme ka seda faasi, kus Hamas esitab mingid nõudmised, et need inimesed saaksid vabaks, aga need nõudmised ei pruugi piirduda ainult sellega, seal võib olla igasuguseid muid suuremaid nõudmisi.

Täna hommikul jõudsid Iisraeli ka Postimehe ajakirjanik Margus Martin ja fotograaf Eero Vabamägi. Otsesaates küsisime Margus Martinilt, milline pilt lennujaamas avanes?

Kohe kui me Tel Avivi lennujaama jõudsime, tervitas meid pommiplahvatus ja häiresignaal. Nii et autojuht, kellega pidime sõitma oma peatuspaika, viis meid esmalt turvalisse kohta lennujaamas. Raketitabamus tuli kohe lennujaama kõrvale.

Nii et raketilöögid on võimalikud Iisraelis igal pool?

Põhimõtteliselt küll, on ju räägitud kaitsekilbist ja sellest, et on väga turvaline, aga meie nägime natuke aega tagasi oma silmaga hoopis teistsugust olukorda.

Millised on inimeste meeleolud?

Kui võrrelda lendu Tallinnast Istanbuli lennuga Istanbulist Tel Avivi, siis meeleolu oli väga erinev. Istanbuli lennukis oli selline jutuvada, inimesed suhtlesid omavahel, aga Tel Avivi lennul valitses haudvaikus. Paljud lendasid tagasi oma kodumaale, olles katkestanud puhkuse. Kui võrrelda Ukrainaga, siis Ukraina sõja algul tormasid kõik pealinnast minema, siin on aga hoopis vastupidine pilt, inimesed tulevad kodumaale tagasi. Eks pärast tänahommikust lennujaama rünnakut paistab, kas Turkish Arlines üldse julgeb veel Iisraeli ja Türgi vahel lennata.

Teil on plaan minna Gaza sektorile üsna lähedale, kas sinna üldse lastakse?

Praegu sinna väga lähedale ei lasta. Iisraeli armee kontrollib seda piirkonda, kuna oht on väga suur, sest väidetavalt ei ole piir täiesti kontrolli all, aga eks me saame näha. Ajakirjanikke on kohal muidugi väga palju.