MIS UUDIST? ⟩ Ladõnskaja-Kubits: ühest kõnest Kõlvartile ei piisa - ta vajabki nüüd rohkem tähelepanu

Postimehe video-podcast «Mis uudist?» alustab taas! Paaril korral nädalas kell 11 algavas otsesaates kohtume tuntud Eesti nägudega, kellega arutleme selle hetke suurimate klikimagnetite ja tähtsaimate uudiste üle. Tähtsamaid uudiseid jagas sel korral ajakirjanik, arvamusliider ja endine poliitik Viktoria Ladõnskaja-Kubits. 

«Kaheksa aastat poliitikas olid pingeline aeg. Mul oli palju mõtteid, mida ma tahtsin sõnastada. Mul on üks käsikiri kirjastuses, kuid raamatu väljaandmise protsess on pikk: käsikiri, kujundaja, toimetaja jne,» rääkis endine poliitik oma praegustest tegemistest ning ütles, et sellest raamatust näiteks on ta unistanud juba kaks aastat. 

Sinu endine fraktsioonikaaslane kirjutas raamatu sellest, et kõik, mis ta kirjutas Facebooki pani raamatukaante vahele? «Tegelikult ma käsitlen asju teistmoodi. ühele piisab sellest, kui tal on üks vaba hetk, kuid mulle on kirjutamine pikem protsess ja vajan vaikust. Minu tekstid ei ole seotud poliitikaga ja on erinevates žanrites,» vastas Ladõnskaja-Kubits. 

Mis uudist?: Viktoria Ladõnskaja-Kubits Foto: Sander Ilvest

Kas te olete praegu õnnelik? «Jah, ma olen õnnelik! See juhtub paljude inimeste eludes, et kui sa tegeled asjadega, mis sulle mingis eluetapis meeldisid (jõuad tippu), kuid see ei anna sulle ühel hetkel enam juurde. Siis on kaks valikut: lihtsam variant on jätkata või minna,» vastas Ladõnskaja-Kubits. Ta rääkis, et tal oli võimalik jätkata nii poliitikas kui ka ajakirjanduses, kuid ta hing soovis hoopis kirjutada ning midagi, mis on suurem kui ajakirjanduslik tekst. «Mulle tunduski see viimase võimalusena!» lausus ta. 

Ladõnskaja-Kubits ei ole kahkunud Isamaa erakonnast. «Mul oli maailmavaade nii selge endale kunagi, et kui oli eriti keeruline, siis ma ei vahetanud erakonda. Sellepärast minus saab erakond olla kindel ja ma olen endiselt erakonna liige,» rääkis Ladõnskaja-Kubits. 

Kas te nägite ette, et Keskerakonnast tuleb nii massiliselt liikmeid Isamaasse üle? «Üks osa on see, mis puudutab Isamaad. Praegu on Isamaa kõige tugevama positsiooniga erakond ja kõige tugevam valitsuse alternatiiv,» vastas Ladõnskaja-Kubits ja lisas, et see eesmärk on Isamaal saavutatud, mida ka reiting näitab. «See, et keskerakondlased valivad Isamaad - see on erakonnale väga hea.»

Mis uudist?: Viktoria Ladõnskaja-Kubits Foto: Sander Ilvest

Mis puudutab aga Keskerakonda, siis Ladõnskaja-Kubits oli esimehe valikul puusse ennustusega pannud. Tema ennustuse järgi pidi võitma Tanel Kiik kahe teguri tõttu: kuivõrd hästi oskab Kiige leer erakonna sees kampaaniat teha; Mihhail Kõlvarti jaoks ei pruugi eesmärkide saavutamine olla erakonna esimehena kõige parem positisoon. 

«Aga see trend, mis nüüd on käes, siis see oli ennustatav, et erakond on lõhestunud ja on ülejooksikuid,» rääkis Ladõnskaja-Kubits. «See, et Keskerakond praegu muutub või muutub tagasi selleks, mis ta kunagi oli,» lisas ta. Ladõnskaja-Kubits ei omistaks Keskerakonnale venemeelset silti veel. 

Kui veider poliitikas on see, et uus erakonna esimees ei ole teinud ühtegi avaldust selle kohta, et tal inimesed lahkuvad Keskerakonnast? «Tema eest ma rääkida ei saa. Kuna ta on Keskerakonna esimees, siis ta peab alternatiivi ja visiooni pakkuma. Ainult ühest kõnest ei piisa. Poliitikas võid olla ühel hetkel ideaalne, kuid poliitiku töö on pikaaegne ning see ilmneb alles aastate pärast. Siin oleks vaja, et Kõlvart oleks tähelepanu all ja tutvustaks oma positsioone,» selgitas Ladõnskaja-Kubits. 

Saatejuht Normet tõi välja, et ka peaminister Kaja Kallase (RE) ümber lahvatanud idavedude skandaal ei vaibu. Sellest ka saate «Mis uudist?» nädala tsitaat, mis tuleb ajakirjanik Mikk Salu analüüsist: «Ratast pilgati omal ajal ümmarguste vastuste generaatorina, aga kohati tundub, et Kallas vajanuks praegu omaenda ümmarguste vastuste generaatorit. Mõnedki augud, mille ta iseendale on kaevanud, oleks siis võinud jääda olemata.»

«Kas Kaja Kallas üldse ei oma mingit PR-nõu enam, lihtsalt lahmib ja miks on vaja minna sõtta Kersti Kaljulaidiga? Kas tõesti on see isiklik vimm  –  näete teised ju teevad ka. Mulle tundub see liivakastiretoorikana. Kuidas te vaatate seda juhtumit?» küsis Normet. 

Ladõnskaja-Kubits rõhutas, et ta käsitleb kõike vaatlejana ning õhtul, kui vaatab telesaadet, siis küsimärgid tekivad. «Mul on nii kahju, et see skandaal üldse juhtus ning nii tundlikul teemal ja praegu,» lausus endine poliitik. «Kui ma vaatan seda teemat, siis umbes kaks kuud tagasi sai selgeks, et asi ei ole ikkagi klaar. Kallasel oli kaks varianti, kas tagasi astuda või edasi minna. Tema valis teise variandi,» kirjeldas Ladõnskaja-Kubits. Ta rõhutas, et see on poliitiku enda otsus, kuidas ta otsustab. «Mida aeg edasi.. Mul on tunne, et see olukord lahendust enam ei leia ning aina rohkem küsimusi tuleb,» nentis ta ja lisas, et aina vähem tundub, et kõikidele on olukord ühtmoodi selge. 

«Ma ei ütle, et mind häirib, kuid tekivad küsimused. Kui EKRE oli koalitsioonis, siis opositsioonis olev Reformierakond pidevalt süüdistas neid selles, et nad ei taha meediaga suhelda ja ründavad meediat. Nüüd mul on tunne, et see on peegelpilt ja sarnast retoorikat kasutab peaminister (Kaja Kallas -toim.): kord ütleb ajakirjanikku süüdistab, siis annab nõu, keda küsitleda. Antud juhul ma näen, et sisu tekitab küsimusi ja seda peaks selgitama! Ja teine on see, et kuidas sa suhtled ajakirjandusega ning kuidas sa suhtled kolleegidega. Poliitikule võib tunduda ühe mullina, kuid inimesed ei näe seda nii,» selgitas Ladõnskaja-Kubits. 

Valitsusel puudub õpetajatele pikk plaan 

Õpetajate kõneisikud pöördusid uuesti peaminister Kaja Kallase ja rahandusminister Mart Võrklaeva poole, sest Vabariigi Valitsuse riigi eelarvestrateegia 2023–2027 annab ülevaate ülisuurest kriisist haridusvaldkonnas, kuid ei paku lahendust õpetajate järelkasvu põua lahenduseks. «Oleme valmis kompromissiks, et alampalga reaalne tõus puudutab eelkõige kvalifitseeritud õpetajaid. Rõhutame veel kord, et koalitsioonilepingus on lubatud luua haridustöötajate karjäärimudelid koos asjakohase koormusarvestuse ja palgamudeliga,» rõhutas Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu juhatuse liige Meri Heinsalu. 

Ladõnskaja-Kubits selgitas, et kvalifikatsiooni rõhutatakse seetõttu, et reaalses elus ei saa iga üks olla õpetaja. «Kuna koolides on olukord keeruline, siis võib juhtuda, et võetakse tööle neid inimesi, kes ilmtingimata ei peaks koolis töötama,» selgitas ta. 

Ta märkis, et enne valimisi kõik erakonnad, sh valitsuskoalitsioon rääkisid sellel teemal. «Sellest tuligi õpetajate nördimus, et te kõik rääkisite meile sellest, et te saate aru. Jah, ma saan aru, et on majandusolukorra küsimus, mis sai järsult Reformierakonnale teadmiseks kaks päeva pärast valimisi. Isegi siis, kui on majanduse olukord kehv ja palgateemadel ei saa kõiki inimesi rõõmustada, siiski peaks näitama perspektiivi - kus on lahendused?» rääkis Ladõnskaja-Kubits. 

Ta rõhutas, et isegi kui noored lähevad ülikooli ja saavad kvalifikatsiooni, siis endiselt noored lahkuvad õpetajana koolist mõne aasta pärast.