OTSE POSTIMEHEST ⟩ Indrek Tarand: oleme üleprioritiseerinud riigikaitset

Kas õpetajad võivad palgatõusu üle olla õnnelikud või ei anna see siiski piisavalt põhjust? Mida arvab praegusest poliitilisest õhkkonnast endine tipp-poliitik? Stuudios oli endine diplomaat, poliitik ja praegune õpetaja Indrek Tarand. 

Saatejuht oli Tarvo Madsen.

Tarand, kes töötab nüüd Tallinna Ühisgümnaasiumis ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajana kirjeldas Postimehe stuudios, et sattus õpetajaks nii, et varasem õpetaja oli läinud väljateenitud pensionile.

Tarand jagas saates kõvasti kriitikat riigikogu ja valitsuse suunal, kuna nood ei toeta piisavalt õpetajaid. «Eesti vabariik on otsustanud, et tema koolmeistrid peavad töötama õhust, armastusest ja missioonitundest,» lausus ta.

Ehkki eelarveläbirääkimistel olid õpetajad ainsad, kelle puhul on järgmisel aastal oodata palgatõusu, ei anna see Tarandi sõnul põhjust rõõmustada. Ta tõi välja, et ühest küljest on otsus jätta päästjad- ja politseinikud palgatõusust ilma ning õpetajate puhul seda tõsta töövõtjate lõhestamine.

Teisalt on Tarandi sõnul palgatõusu suurus piinlik. Kui alguses oli juttu 20-protsendilisest palgatõusust, siis aegamööda on protsendinumber aina vähenenud ning praeguse seisuga saavad õpetajad 1,7 protsenti palgatõusu. «Minu jaoks on see mõnitamine. Imestan, et minu kolleegid on nii suure südametunnistuse ja missioonitundega. Saan aru, et haridustöötajate liidu volikogu on võtnud vastu otsuse ja volitanud härra Volterit pöörduma riikliku lepitaja poole. Mina seda ei suuda oma iseloomu tõttu ja minu jaoks ainus vastus on streik,» ütles ta.

Tarand arutles, et ka streigi puhul oleks vaja sellisel puhul olla järjepidev, sest 1-2. päevane streik ei mõju. Teisalt on õpetajatel vaja täita oma rahalised kohustused ning ei saa streikimist endale lubada. Ametiühingutel ei ole aga streigifondi. «Streigi mõte on see, et me jõuame lapsevanemateni. Visama mõistusega lapsevanemateni jõuame me 3-4 kuuga ja siis hakkab neile koitma, et meie lapsed on sündinud sellisel õnnetul aastal, et nad jäävadki haridusest ilma,» sõnas ta.

Küsimusele, kuidas tema kolleegid koalitsioonierakondade poolt teatatud uudise palgatõusust vastu võtsid, sõnas Tarand, et tema pole kuulnud siiani suuremat kiidulaulu. «Nooremad õpetajad muidugi võtavad sellise teabe peale lahti tööportaalid, kus leidub pakkumisi haritud inimestele oma võimeid realiseerida,» ütles ta.

Tarand tõdes saates, et ehkki ta on varasemalt töötanud kõrgepalgalistel ametikohtadel, töötab ta õpetajana osalise töökoormusega ning saab vähem kui 800-eurost kuupalka. Sellega ta ära ei ela ning enda sõnul on ta pidevas kahjumis. «Kui on otsustatud, et haridussüsteem peab olema veel hallim kui mina ja põhinema pensionäride entusiasmil, siis võib nii veel neli-viis aastat minna. Aga siis, et noored inimesed kooli tuleksid, tuleb ikkagi hüppeline palgatõus teha,» sõnas ta.

Küsimusele, kustkohast peaks õpetajatele palka juurde leidma vastas Tarand, et olemas on nii rahvusvahelised rahaturud, kokkuhoiumeetmed kui ka eelarve prioritiseerimine. «Me oleme üleprioritiseerinud riigikaitset. Jaa, meil on sõda. Ma ei eita seda. Aga kui me ka kogu Eesti riigieelarve ja kogu GDP paneksime kindralitele, et nad saaksid lahedamatel relvamessidel käia, siis nii ongi. Aga lõppkokkuvõttes vajab ka kaitsevägi kirjaoskajaid inimesi,» ütles ta.

Lisaks eelmainitule tuli saates juttu ka Eesti poliitilisest kultuurist ja Tarandi soovist ühel päeval poliitikasse naasta. Täispikka intervjuud saab vaadata videost.