OTSE POSTIMEHEST ⟩ Mait Palts: see on tõesti segadus, kui valitsuse liikmedki ei tea, mis eelarves on

Riigieelarve on saanud palju kriitikat nii ettevõtjate kui opositsioonipoliitikute poolt, rahulolematust on isegi võimuliidu ridades. Miks eelarve mitte kellelegi ei meeldi, sellest räägime Postimehe otsesaates kaubandus-tööstuskoja peadirektori Mait Paltsiga.

Miks seekord ei meeldi riigieelarve mitte kellelegi?

Paljud tänased mured said alguse juba valimistel, kui räägiti üht ja pärast tehti teist. Enne valimisi maksudest ja riigi rahandusest praktiliselt juttu ei olnudki, öeldi et oleme küll laenu võtnud, aga saame hakkama ja keegi ei rääkinud maksutõusudest. See aga on tekitanud usaldamatust valitsejate suhtes. Nüüd oleme jõudnud välja sinna, kus segadust on palju seetõttu, et kuigi riigieelarve ja eelarve strateegia on riigikogule esitatud, tuleb ikka välja punkte, millest valitsuse liikmedki ei ole teadlikud ja peavad neid kiiresti muutma hakkama. Arvan, et see segadus jätab kõigisse selle tunde, et täpselt ei saa enam millestki aru. Kogu aeg käib jutt, et olukord on väga hull, riik on peaaegu pankrotis ja vajame uusi makse.

Kui palju arvestab riigieelarve sellega, et majandusel hakkab minema kehvemini?

Kui vaatame ainult järgmise aasta eelarvet mitte eelarvestrateegiat, siis mingil määral kindlasti arvestab, kuna seal on ju viimased rahandusministeerium prognoosid. Samas võib pilt majanduses kujuneda mõnevõrra hullemaks kui on prognoositud. Mõnede arvamuste kohaselt on majanduslanguse põhi juba käes ja võime hakata ülespoole minema, aga ettevõtlusringkondades ollakse valdavalt seisukohal, et me oleme selles põhjas veel mõnda aega ning võimalik, et läheb hullemaks. Usku sellesse, mis peaks majanduskeskkonda parandama, meil tegelikult väga ei ole. Kui vaatame oma peamisi eksporditurge, millest Eesti majandus on väga palju sõltuv, siis seal ei ole täna veel märke, et olukord hakkaks kohe paremaks minema. Meie jaoks on need protsessid nagunii teatud viitega, ei saa eeldada, et kui Soomes ja Rootsis läheb majandus kiiresti üles, siis oleme meie samal joonel. See võtab ikkagi natuke aega. Meie arvamus on täna pigem see, et plussnumbreid näeme ikkagi järgmise suve lõpus, mitte varem.

Milline see meie ekspordi kõige mustem stsenaarium on?

Paljude jaoks on see must juba käes. Kui räägime puitmajade tootjatest ja ehitussektorist, siis Skandinaavia turgude käive on 80 protsenti kukkunud, nii et sealt ei õnnestu palju enam allapoole minna. Ettevõtjad teevad muidugi pidevalt erinevaid prognoose, aga rohkem tegelevad täna ikkagi sellega, et otsida uusi võimalusi, sest keegi ei tegutse ju selle nimel, et loobuda ja pankrotti minna. Paljud on ka leidnud, aga see kõik võtab üsna palju aega. Uue turu tööle saamine on ikkagi paari aasta küsimus

Kui murelikuks teeb ettevõtjaid, et tegelikult me ei tea, millega kaetakse järgnevatel aastatel see 400 puudu olevat miljonit, millele võib lisanduda veel rohkem kui sada miljonit, juhul kui tööturupartnerid ei luba valitsusel töötuskindlustusmaksu tõsta, kas kardate uusi makse?

Kindlasti teeb see murelikuks. Ettevõtluses on alati hästi olulisel kohal investeeringud. Ilma investeerimata edu ei saa, see on selge. Ka välisinvesteeringud on Eesti majanduse jaoks hästi olulised. Kui nüüd mõelda sellele, milline on see olukord välisinvestori jaoks, kes tahaks Eestisse tehast rajada ja kes on eeltöö juba teinud ning koha valmis vaadanud ja nüüd tuleb konsultant Eesti poolt ja ütleb, et tegelikult ei tea, milliseks meil maksukeskkond kujuneb. Meil siin eelarve pandi küll kokku, aga riigieelarve strateegia ütleb, et meil on palju raha puudu ja me ei tea, kust see tuleb. Kuna palju räägitakse ka ettevõtluse maksustamisest, keskkonnamaksudest ja tarbimismaksudest, siis annab see välisinvestorile signaali, et maksukeskkond on ebakindel. Ettenägemine on ettevõtlusesse investeerimisel üks olulisemaid komponente, mille alusel tehakse investeerimisotsuseid. Kui kuhugi riiki minnakse, siis on maksukeskkond ise tihtipeale neljandal või viiendal kohal, aga ettevõtluskeskkonna ettenähtavus ja stabiilsus on alati esmatähtsad. Nii et kui me vaatame tänast riigieelarve strateegiat ja seal olevat segadust, siis ettevõtluse vaates on linnuke kohe seal kastis, kus öeldakse, et ei, me ei investeeri sinna või me peatame oma tänased investeeringud.

Meil ju tegelikult on raha, meil ootavad kasutamist sajad miljonid Euroopa Liidu raha, kas on mingeid objektiivseid selgitusi, miks me seda kasutusele võtta ei suuda?

See on tõsi, oleme ka kaubandus-tööstuskoja poolt tähelepanu juhtinud, et see üks allikas, kust me saaks Eesti majandusse raha juurde. Üks arvatavaid põhjuseid, lisaks sellele, et pole ilmselt hakkama saadud bürokraatiaga ja suudetud erinevaid dokumente ette valmistada, on kindlasti see, et paljud, sealhulgas riigisektor ei saa hakkama omafinantseeringuga. Paljudel, kes võiksid seda toetust kasutada, pole omafinantseeringu võimekust. Eelnevad kriisid on selle võimekuse ära söönud ning ei ole võimalik ka laenu juurde võtta. Samas arvan, et tänases situatsioonis võiks vaatamata kõrgetele intressidele siiski mõelda, et äkki ikka tasuks omafinantseeringu katmiseks laenu võtta. Tegelikult on see raha, mis tuleb Eesti majandusse ja suures osas maksudena jälle eelarvesse tagasi. Nii et see on poliitilise valiku koht.