OTSE Postimehest ⟩ Raili Kärmas: haiglasse ei satuta kohe ühe klaasi vee joomisel

Mais reostus Kuressaare kraanivesi torutööde käigus, sest joogi- ja reovee torud asusid kõrvuti, ent seda, miks Coli-laadseid baktereid juba paar kuud hiljem Kuressaare joogiveest leiti, pole veel kindlaks tehtud, kahtlustatakse saastunud veehaaret, rääkis vee-ettevõtete liidu juht Raili Kärmas.

Kuigi veeproove analüüsitakse iga päev, võtab tulemuste teadasaamine aega. Ka kevadel jõudsid Kuressaares inimesed enne haiglaravile, kui tehti kindlaks reostuse põhjus. Osalt sellepärast, et seire käib viiteajaga – kõigepealt kasvatatakse veeproovi leide söötme peal, et neid oleks hiljem lihtsam kindlaks teha, alles seejärel hakatakse vees leidunud ja paljuneda jõudnud bakterikolooniaid uurima. Vastused saabuvad 24 tundi pärast proovi võtmist. Kiirmeetodid on ilmselt küll olemas, ent Eestis terviseamet neid Kärmase teada ei kasuta.

Joogivee kvaliteedi ja töötlemise intervsiivsuse seisukohalt on võtmetähtsusega, kust vee-ettevõte vett ammutab. Veehaare võib saastuda, kui kusagil on näiteks mittetihedad kohad, kust ohtlikke baktereid sisaldav sademevesi ühisveevärki pääseb. Kuigi uurimine alles käib, arvatakse sademevee leke olevat põhjuseks, miks Kuressaare veest leiti septembris Coli-laadseid baktereid ja see pärast maikuist õnnetust taas joogiks ei kõlvanud.

Veehaarde saastumise vastu võib Kärmase sõnul aidata selle ümberehitus või vee suurem töötlemine enne ühisveevärki suunamist.

Miks on varsti oodata vee hinna kiiremat tõusu ja millises seisus on Nõmme joogiveetorud pärast nende loputamist Ülemiste järve veega, saab järele kuulata saatest.