OTSE POSTIMEHEST ⟩ Tsahkna: välisministeeriumi panus solidaarsuskärpesse tuleb töökohtade arvelt

Kui tõsiseltvõetavad on Ukraina-teemalised arutelud ÜROs, kui Julgeolekunõukogu alaline liige on Ukrainas sõdiv Venemaa. Räägime nii sellest, kas ÜRO reformimine on võimalik kui välisministeeriumi eelarvekärbetest. Stuudios on välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200).

Kui tõsiselt võetaks täna ÜRO reformimist?

ÜRO reformide vajadusest on räägitud aastakümneid, täna oleme olukorras, kus julgeolekunõukogu alaline liige Venemaa on tunginud kallale Ukrainale, viib läbi genotsiidi, küüditab lapsi ja samas on tal on vetoõigus ÜRO julgeolekunõukogus. Sellist olukorda ei ole varem praktiliselt olnud ning seetõttu paistab reformivajadus eriti silma. Ilma julgeolekunõukoguta on ÜRO tegutsemisvõimetu. Ka sel nädalal paistis see ikkagi päris groteskselt silma. Mul endal oli üle 30 kahepoolse kohtumise riikidega, kellega meie tavaliselt kokku ei saa ja kõik rääkisid sellest, et need põhiväärtused, mis on kokku lepitud ÜRO eksistentsiks, on täna kaitsmata.

Kas Ukraina teemat suudetakse tähelepanu all hoida ja kas on lootust, et ÜRO julgeolekunõukogu muutmiseks tulevad ka mingid sammud?

Kui Ukraina sõda võetakse maailmas, kui konflikti kusagil Euroopas, siis ongi kõigil võimatu sellega kogu aeg kursis olla või tunda sellist valu. Aga kui räägitakse näiteks laste küüditamisest, millest ka Eesti riik tegi seekord eraldi ürituse ja kus oli kohal ka USA suursaadik ÜRO juures, siis see on globaalne probleem. Laste vastased kuriteod on globaalne probleem. Samuti see, kui räägitakse genotsiidist. Genotsiidi teema on üleval ka Aafrika puhul ja sellest saadakse aru. Eriti hästi saadakse aru sellest, et üks julgeolekunõukogu alaline riik nimega Venemaa, kellel on vetoõigus, ongi seda genotsiidi ja kõiki neid rahvusvahelisi kuritegusid läbi viimas. Tavaliselt sekkub genotsiidi puhul just ÜRO julgeolekunõukogu. Kuna täna seda teha ei saa, ongi huvi julgeolekunõukogu reformimiseks suur. Meie soovime näiteks, et teatud kuriteod ja õigusrikkumised oleksid veto alt väljas. Näiteks ei peaks vetoõiguse alla kuuluma inimsusevastased kuriteod ja agressioonikuriteod. Täna see kahjuks nii ei ole.

Veotostada ei tohiks ju ka riik, kes on ise konflikti põhjustanud.

See on ÜRO hartas põhimõtteliselt kirja pandud, aga praktikas see ei tööta. Näiteks kui president Zelenskõi hakkas kõnet pidama, siis Venemaa sekkus, kuna president Zelenskõi oli pandud julgeolekunõukogu istungil kõnet pidama etteotsa. Lõpuks sõideti Venemaast lihtsalt üle. Samas on Venemaa ÜRO-s väga osav, venelased kasutavad kõiki protseduurilisi võimalusi näitamaks, et rahvusvaheline kogukond ei suuda käituda ja et paha lääs surub oma tahet peale.

Eesti juhtis seekord tähelepanu röövitud Ukraina lastele, kas nende heaks saab midagi konkreetset ette võtta?

Me ühelt poolt soovisime seda teadvustada, sest väga paljud riigid ei tea, et täna on üle 20 000 Ukraina lapse küüditatud Venemaale ja Valgevenesse. Me ei tea täpselt, mis nendega seal toimub, aga kuulda on päris koledatest lugudest. Laagrites üritatakse muuta väikelaste identiteeti, kuni selleni välja, et toimub lastega kauplemine. Toimub nende müümine mustal turul. Kui sellest rääkida, siis elavad sellele teemale kõik emad-isad valusalt kaasa. Eesti poolt korraldatud üritusel oli kohal ka Ukraina peaprokurör, kes tegeleb laste tagasisaamisega. Üle 300 lapse on tagasi saadud ja neid on tagasi saadud ka tänu ÜRO sekretariaadi tasemel sekkumisele. Meie üritusel oli kohal ka rahvusvahelise kriminaalkohtu peaprokurör, kes on andnud välja vahistamismääruse Putini suhtes. Ka kriminaalkohus tegeleb laste vastaste kuritegudega. Kuna Ukraina on need juhtumid dokumenteerinud, siis saab siin lähiaastatel näha juba reaalseid tulemusi.

Sel ajal kui teie olite ÜRO nädalal New Yorgis, lepiti võimuliidus kokku eelarves, kas see tähendab, et välisminister ei saanud eelarve kohta oma sõna üldse öelda?

Minu elu nägi eelmise nädala algul välja selline, et ärkasin kell kaks öösel New Yorki aja järgi üles, sest ma olen ka Eesti 200 valitsusdelegatsiooni juht ja pealäbirääkija eelarve läbirääkimistel. Nii et öösel rääkisin läbi Eesti eelarvet ja siis algas juba ÜRO programm. Ütlesin oma sõna sekka nii erakonna esindaja kui välisministrina. Me leppisime neljaks aastaks kokku Ukraina ülesehitamise protsessi pikaajalise rahastuse 15 miljonit eurot aastas. Teeme sellega nii konkreetseid asju, ehitame lasteaedu ja sildu, aga selle rahaga ostame end ka suurte ülesehitusprojektide laua taha, mida teeb G7 ja Euroopa Komisjon, et Eesti koos oma ettevõtetega oleks osa sellest suurest Ukraina ülesehitamise tööst.

Kas see on päris kindel, et saatkondi me kärpimistuhinas kinni ei pane?

Ma olen alati öelnud, et saatkondi me kinni ei pane, sest saatkondade kinnipanek annab ehk korraks küll mingit rahalist tulu, aga see kahju, mis tekib mainele, on korvamatu. Meil on varem olnud näiteid, kus oleme saatkonna sulgenud ja mõne aasta pärast uuesti avanud. Eesti saatkondade võrk on niigi väike ja me ei kavatase ära minna riikidest, kus praegu kohal oleme. Nii et välisministeeriumi kärbe sellesse solidaarsuskärpesse tuleb eelkõige bürokraatia ja töökohtade arvelt.

Välisministeerium on ju kogu aeg olnud selline, kus ongi vähem raha ja väiksemad palgad, aga midagi suutsite siiski kärpida?

110 miljoni euro eest aastas saab Eesti riik siiski selle välispoliitilise teeninduse ja konsulaarteenuse, mis meil on, kaasa arvatud kõik saatkonnad, konsulaadid ja muu. Arvestades, et kogu riigieelarve on kuskil 15-16 miljardit on teenuse kvaliteet selle raha eest ikkagi väga kõrge.