OTSE POSTIMEHEST ⟩ Jevgeni Ossinovski: keskmise pensioni maksuvabastuse külmutamine oli partnerite soov

Järgmise aasta eelarve ja eelarvestrateegia saadi kokku üsna viimasel minutil ja suurte pingutustega. Miks ei suutnud võimuliit oma kõige tähtsama ülesandega korralikult hakkama saada, sellest räägime Postimehe otsesaates riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juhi Jevgeni Ossinovskiga. 

Eelarveläbirääkimised olid keerulised, kuidas tulemusega rahul olete?

Loomulikult ei saa täna öelda, et küll on hea eelarve ja hea eelarvestrateegia. Tulenevalt keerulisest rahandusolukorrast on positiivseid uudiseid vähe. Töö selle nimel, et võlakoormus kasvaks võimalikult vähe ja riigi rahandus oleks jätkusuutlikumal alusel, ei ole ju tegelikult lõppenud, lihtsalt üks etapp on läbi saanud. Me oleme formaalses mõttes järgmise aasta eelarve kokku saanud, ka nelja-aastane rahastamiskava on koos, paraku tuleb 2025 pluss aasta puhul see veel sisustada konkreetsete maksuettepanekutega ja konkreetsete kokkuhoiukohtadega ning see töö läheb tegelikult alates oktoobrist väga aktiivselt edasi.

Kuidas siiski jõuti selle 400 miljonini, millel puhul pole mitte mingit seletust, kust raha tuleb?

See tekkis seetõttu, et ülesanne, mis tuleb ära lahendada, on niivõrd raske. See ei ole üksikud 20 või 30 miljonit, millega ka väga põhjalikult tegeldi, vaid see ülesanne on niivõrd suur, et seda kuskil öötunnil väga väikeses ringis kokku leppida ei olnudki mõistlik. Seda poleks poliitilise kokkuleppena olnud küll väga keeruline teha, aga me pidasime otstarbekaks ja see oli ka rahandusministeeriumi asekantseleri soovitus, et töötame lähimatel kuudel tõesti need asjad korralikult välja, räägime osapooltega läbi, arutame ühiskonnas ja alles siis langetame lõplikke otsuseid. Sellekohane kriitika oli muidugi ette teada, aga kui oleksime teinud teistpidi, siis oleks kritiseeritud, et nüüd tuldi eikuskilt välja väga laiaulatusliku maksupaketiga ilma kellegagi rääkimata. Nüüd oleme läinud seda teist teed, oleme sätestanud fiskaalse eesmärgi ja lähemate kuude jooksul tuleb see sisustada. See ei ole ideaalne, aga ideaalseid lahendusis selles protsessis paraku ei olnud.

Teine üllatus oli eelarvereeglite lõdvendamine, see ju iseenesest raha juurde ei too.

Ei too. Selle koha pealt ma küll ütleks, et tulemus on pigem positiivne. Kui me Vihulas kokku saime, oli tunnetus selline, et las need reeglid üldse lähevad. Seis on raske, on majanduslangus ja võtame aga laenu peale. Aga kui oleksime reeglid lihtsalt lõdvaks lasknud, oleks see tähendanud, et aastal 2027 tulnuks juba 500 miljonit lihtsalt intressideks maksta. Leidsime selles olukorras ühiselt, et seda teed me ei lähe ja püüame siiski võimalikult palju parandada ka eelarvepositsiooni. Lõpuks otsustati, et läheme siis juba  Euroopa Liidu üldraamistiku peale. See kindlasti tähendab jätkuvalt miinust, see tähendab, et meie võlakoormus ei vähene vaid tõuseb, aga täiendavad maksud oleksid majanduse olukorra veelgi keerulisemaks muutnud.

Sotsid soovisid maksustada pankade erakorralise kasumi, selle asemel tegi peaminister pankadega hoopis teistsuguse kokkuleppe, kuidas te seda hindate?

Meie oleksime teinud teistmoodi ja meie ettepanek on kõigile teada, aga see ei leidnud koalitsioonis toetust. See on aus vastus, ega siin polegi midagi öelda. Kaks parempoolset erakonda on olnud paljudes majanduspoliitilistes küsimustes meist erineval arvamusel ja see oli üks nendest. Samas on mul hea meel, et peaminister meie sõnumi peale, et ka pangad peavad olukorras, kus nende kasumid on meie kõigi arvelt väga suured, solidaarsemalt panustama, siiski tegi selle pingutuse ja leppis pankadega kokku. Nii et me saame arvestada järgmisel ja ülejärgmisel aastal täiendava tuluga, millega me muidu ei oleks arvestada saanud. Kui meil ei oleks seda täiendavat tulu võimalik eelarvesse planeerida, oleksime pidanud kas võtma rohkem laenu või siis leidama täiendavaid tulumeetmeid. Sellele, kas pangad oleksid muidu ka selle summa välja võtnud või mitte, oskavad nemad kõige paremini vastata. Hea on see, et meil on võimelik eelarves täiendava tuluga arvestada. Kui küsida, kas see on meie vaates maksimum, siis vastus on, et ei ole.

Miks ministeeriumid ei suutnud kärpimisülesannet täita, oli see ülesanne liiga segane?

Ülesanne oli antud täiesti konkreetselt, aga kui me vaatame analüütilist pilti, siis Eesti avaliku sektori haldus on üks Euroopa efektiivsemaid, see ei ole meile väga kulukas. Loomulikult on igas haldusalas alati kokkuhoiukohti, aga pole mõtet loota, et sealt on võimalik leida sadu miljoneid. Meil on nii õhuke riigiaparaat, et see lihtsalt ei ole võimalik. Tegelik kokkuhoiukoht on baasteenused, aga see on tõesti selline koht, kus sotsiaaldemokraadid on öelnud, et me ei ole sellega nõus. Me ei ole nõus minema päästevaldkonda või politseid veel täiendavalt õhemaks viilima. Eks seegi ole selles protsessis saavutus, sest surve partnerite poolt oli tugev.

Pensionäride kallale siiski mindi, sest keskmise pensioni maksuvabastuse ju külmutatakse?

Ma kinnitan, et pensionide kallale ei minda, pensionid jäävad indekseerituks vastavalt olemasolevale indeksile ja kasvavad koos sellega, nii et mingit muutust pensionisüsteemis endas ei ole. Selle teadmisega võivad eakad rahulikult elada. Kokku on lepitud pensionide tulumaksustamise küsimus, kus järgmisel aastal tulumaksuvabastuse aste küll tõuseb koos keskmise pensioniga, aga edaspidi jääb samale tasemele. Me ei ole selle üle eriliselt õnnelikud, kuna aga kokkuhoiukohti oli vaja leida, siis partnerite poolt see ettepanek tehti.