SÕJASTUUDIO ⟩ Rainer Saks: venelased ei suuda enam suuri pealetungioperatsioone teha

Ukraina president teatas nädal aega tagasi, et on valmis, et sõda jääb venima. Kas siit võib välja lugeda, et ka ukrainlased ei pea realistlikuks suuremate territooriumite tagasivallutamist enne talve, ja mis praegu rindel toimub, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» julgeolekuekspert Rainer Saksaga.

Kas tulebki arvestada, et sõda jääb veel pikalt kestma, sest liikumine rindel on olnud suve jooksul napp?

Liikumine rindejoonel käib, aga väga väikese ulatusega. Ukraina tungib endiselt peale ja hõivab Venemaa kaitsepositsioone, aga suuri territooriume ei ole viimastel kuudel vabastada õnnestunud. Raske on öelda, kui kaua see niimood kestab, sest kummagi poole ressursid pole lõpmatud ja kuskilt maalt võiks mingi murdumine toimuda. Ukraina ei ole praegu oma suurt ründepotentsiaali korraga rindele paisanud.

Kas venelased pigem kindlustavad ennast?

Nad üritavad vasturünnakuid, aga praegu on tekkinud olukord, kus suuremaid väegruppe soomustehnikaga liikumas ei näe, kuna kaitsepositsioonid on muutunud tõsisemaks ja kaotused kasvavad ning kumbki pool ei taha enam väga suuri kaotusi. Vene pool ei ole kevadest peale kasutanud rünnakul suuri üksusi, nad ei ole seda teinud Bahmuti langemisest saadik ja tõenäoliselt on Vene armee sellise suure ründepotentsiaali ka minetanud. Ei ole kvaliteeti. Kvantiteeti küll on, aga sellise väega ei suudeta korraldada rünnakuid.

Ka Ukrainal on väikestviisi probleeme, näiteks Vene õhujõududest ei ole niimoodi jagu saadud, et nad ei segaks ukrainlasi pealetungil. Nii et vältimaks suuri kaotusi ei ole ka ukrainlased väga suuri rünnakuid üritanud, pigem on nad keskendunud Vene vägede kurnamisele. Praegu tundub, et see Ukraina taktika töötab, sest initsiatiiv on ikkagi nende käes.

Kui palju on neid kohti, kus ukrainlased on venelaste kaitsest peaaegu täielikult läbi murdnud?

Selliseid kohti ei ole, kus oleks venelaste kaitseliinidest täielikult läbi murtud ja kus üldse enam kaitset ees ei ole. Sellist läbimurret, nagu juhtus eelmise aasta sügisel Harkivi ja Izjumi piirkonnas, ei ole praegu õnnestunud saavutada. Venemaa ei ole enam ehitanud ka nii lohakaid kaitseliine nagu tookord. Siis käsitles Venemaa seisakut põhjas ajutisena, taheti ju alustada uut pealetungi, paraku seda ei suudetud. Praegu on Ukraina suutnud murda natuke tõsisemalt Vene kaitseliinist läbi kahes kohas, üks on Bahmutist vahetult lõuna poole ja teine Melitopoli ja Tokmaki poole. Paraku üritab Venemaa takistada ukrainlaste edasitungi aktiivsete vasturünnakutega.

Kui kaugel ollakse Tokmakist, mis on üks venelaste logistika sõlmpunkte?

Kilomeetrite mõttes ei ole ukrainlased kuigi kaugel, aga seal on terve hulk asjaolusid, millega nad peavad arvestama. Ukrainlased peavad venelaste kaitse ära väsitama, et ei tekiks ümberpiiramisohtu, kui nad mingi löögiüksusega Tokmakini jõuavad. Ukrainal ei ole õnnestunud lüüa venelaste kaitsesse sellist auku, et sealt oleks suurte soomusvägedega ohutu läbi minna.

Kuidas võiks Ukraina üle elada järgmise sõjatalve?

Sõltub sellest, millise positsiooni Ukraina talveks saavutab. Esimene suur küsimus on, kas Ukraina suudab hoida initsiatiivi ja jätkata pealetungi või suudab hoopis Venemaa uuesti initsiatiivi enda kätte võtta. Kuna Venemaa juht on täiesti kategooriliselt eitanud soovi korraldada mobilisatsioon ja väidab, et vabatahtlike värbamine on olnud väga edukas, mis ei vasta kindlasti tõele, on ukrainlaste suurim lootus, et Venemaa juhtkond on teinud väga sügava strateegilise valearvestuse ja neil tekib võimalus Vene sõjavägi lähemate kuude jooksul siiski  taganema sundida.

Arvan, et Ukraina suudab ka talvel pealetungi jätkata. Kõige suurem takistus on sulailmad, aga kuna praegu kasutatakse soomustehnikat vähe, sest kumbki pool ei taha seda kaotada, ja pigem toimetatakse erioperatsioone väikeste jalaväerühmadega, saavad nad seda teha ka edaspidi. Samamoodi saavad nad ka edaspidi kasutada suurtükituld. Logistika läheb küll natuke kohmakamaks, aga see on probleem mõlemale poolele.

Ukraina väitel ei suuda Venemaa enam suuri pealetungioperatsioone teha, sest Ukraina tõrjub nende laevastikku ning üritab kaugemale tõrjuda ka nende lennuväge. Ainuke viis, kuidas Venemaa saab näidata, et ta üldse kuidagi võib pretendeerida Ukraina ründamisele, on korraldada raketirünnakuid. Nii ukrainlased kui ka Suurbritannia luure on väitnud, et Venemaa valmistab ette uusi raketi- ja droonirünnakuid Ukraina energeetikataristule.

Aga talved ei kordu täpselt sama moodi, õhutõrjevõimekus on paranenud. Seda pole küll piisavalt, säärast abi oleks saanud palju rohkem anda, aga ma olen talve suhtes optimistlikum. Kui Venemaa tõesti ei tee septembris või oktoobri alguses uut mobilisatsiooni, siis ei teki neil üldse ründevõimekust ja siis on Ukrainal ikkagi lootust see sõda võidu poole lükata.