OTSE POSTIMEHEST ⟩ Võrklaev: leppisime õpetajate ja päästjate palga külmutamise juba koalitsioonikõnelustel kokku

Homme algab riigieelarve kokkupaneku otsustav etapp, mil valitsus üritab Vihula mõisas kahe päeva jooksul numbrites üksmeelele jõuda. Kui suured on ministeeriumite soovid ja millised riigi võimalused, sellest räägime Postimehe otsesaates rahandusminister Mart Võrklaevaga (RE).

Kuna eelarve puhul on põhiliselt räägitud kärpimisest, siis kas olete eelarve lõpliku kokkupaneku eel vajalikes kärbetes kokku leppinud?

Me ju teeme seda kokkuhoidu ja kärbet seetõttu, et meie majandus langeb ja eelarve on kehvas seisus ning midagi tuleb ette võtta. Tegime enne suve ära päris keerulised otsused, aga kuskilt tuleb piir ette, sest maksutõusud halvendavad ka inimeste olukorda. Kui rääkida konkreetselt kokkuhoiukohtadest, siis riigile jõukohasemaks tehtud perehüvitistest tuleb nelja aasta peale üle 500 miljoni kokkuhoidu ja umbes 70 miljonit tuleb intressikulude kokkuhoiust ning lisaks on maksumuuudatused. Kõik ministrid said suvetööks ülesande, leida täiendavaid kokkuhoiukohti ja täiendavaid tulusid. Nelja aasta peale on 340 miljonit see summa, milleni me juba tehtud otsustega jõuame. Selles mõttes on tööd tehtud, aga samas oleme teise käega pidanud eelarvesse kirjutama kaitsekulud. Paraku on eelarve kriiside ja varasemate otsuste pärast keerulises seisus ning maksumuudatused koos perehüvitiste kokkutõmbamisega on katnud ära vaid kaitsekulud, eelarve miinus on siiski jätkuvalt samas kohas ja sellega me nüüd peamegi tegelema.

Kui suur miinus tuleva aasta eelarves tuleb?

Kriisi ajal pandi eelarvereeglid puhkeseisundisse ja see tähendas, et ka Eesti ei pidanud eelarvereegleid järgima ning rahakulutamine oli vabam. Järgmisest aastast need reeglid jõustuvad taas ja selle järgi peaksime struktuurset positsiooni 0,5 protsenti parandama, seni kuni jõuame nulli. See tähendab aga seda, et täna vaatab meile sealt vastu 200 miljonit miinust, mis 2027. aastaks on üle kahe miljardi miinust. See on väga suur väljakutse ja ühtegi lihtsat ning kiiret lahendust siin tegelikult pole. See on see, mida valitsus peab nädala lõpul arutama ja otsustama, kuidas me siit edasi läheme. Oleme teinud tegelikult päris suuri ja raskeid samme, millega on kaetud kaitsekulutused, aga eelarveauk on jätkuvalt sügav.

Räägitud on avaliku sektori palkade külmutamisest, samas on nii haridusminister kui siseminister öelnud, et võitlevad õpetajate ja päästjate palga eest?

Minu meelest me leppisime selles siiski koalitsiooniläbirääkimistel kokku. Mäletan, et just haridusminister ütles, et avalikus sektoris tuleks palgad külmutada, sest kõik said aru, et riigieelarve tuleb korda teha. Mina sain küll aru, et me rääkisime ikka kogu avalikust sektorist ja kõikide palkadest. Seda enam, et õpetajate palk on tänase seisuga ainuke, mille puhul sai koalitsiooniläbirääkimistel kokku lepitud, et me tõstame seda läbi diferentseerimisfondi. See on fond, millega direktorid ja omavalitsused saavad õpetajatele täiendavalt motivatsiooniraha maksta. Õpetajate, päästjate ja politseinike palgad on siiski viimastel aastatel tõusnud. On mõistetav, et alati soovitakse rohkem, aga julgen öelda, et õpetaja palk on täna ikkagi tugevalt üle kahe tuhande euro.

Kas siseminister ja haridusminister on ka sellega nõus, et palk on juba tõusnud ja rohkem juurde ei saa?

See oli see kokkulepe ja teadmine, millega me koalitsioonilepingu allkirjastasime. Vähemalt mina ja veel mitmed ministrid said sellest nii aru. Kust see ebakõla on tekkinud või milline plaan on edasiseks, eks me seda hakkamegi homme arutama.

Kuidas on ministrid kärpimisega hakkama on saanud ja kui täpsed olid need juhised, mida kärpida?

Me ju sel korral lähenesime kärpimisele targemalt, et ministrid saaksid ise oma ministeeriumites kahe suvekuuga vaadata, kust kärpida annab ja siis me arutame need kärpekohad valitsuses rahulikult läbi ning paneme eelarvesse. Me ei pannud jõuga protsenti ette. On mitmeid ministreid, kes on teinud väga tubli tööd ja vaadanud sisuliselt üle, mida on vaja teha ning mida ei ole vaja teha ja mida saab teistmoodi teha. Kahjuks on ka neid ministreid, kes seda liiga tõsiselt ei võtnud, nii et see käitumine on olnud erinev.

Mis saab rahvusraamatukogust ja kas ERR-i maja tuleb?

Rahvusraamatukogu osas oleme teinud suurt tööd ja minu selge sõnum on, et see tuleb ehitada lõpuni minimaalsete kuludega ja see kulu on 10 miljonit. Täna me ilmselt suudame selle erinevate vahenditega ära klapitada nii, et me selle 10 miljonit ka kokku saame. Mis puudutab sisustust, siis sellele mina täna ei oska vastata, kultuuriministeerium peab seal oma lahendused leidma, kas või kaaludes sedasama kultuurkapitali. ERR-i maja on samuti kultuuriministeeriumi, kultuurikomisjoni, kultuurkapitali käes ning loomulikult on seal omad probleemid ja küsimus, kas seda saab sinna panna ning kuidas see eelarvepositsioonile mõjub. Ega seal selget lahendust ja vastust veel ei ole, selle otsuse peab tegema riigikogu kultuurikomisjon. Riigieelarvest ERR-i majale täiendavaid vahendeid mina kogu selle suure puudujäägi puhul kahjuks täna ei näe. Seetõttu ma olen ka välja käinud, et ehk kaaluks muud alternatiivi ja prooviks otsida muid lahendusi.