SÕJASTUUDIO ⟩ Indrek Kannik: naftaplatvormide tagasivõtmine võimaldab ukrainlastel paremini kontrollida Musta mere akvatooriumi

Ukraina sõjaväeluure teatel õnnestus Ukrainal tagasi vallutada Mustal merel Krimmi lähedal asuvad gaasi- ja naftaplatvormid, mis olid Venemaa kontrolli all alates 2015. aastast. Kas see võiks olla samm kogu Krimmi vabastamise suunas ja kui palju on üldse suve jooksul edasi liigutud, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhi Indrek Kannikuga. 

Kas 2015. aastast venelaste käes olevate nafta- ja gaasiplatvormide tagasivõtmine Ukraina poolt on samm Krimmi tagasivallutamise poole?

Ma arvan, et venelased kaotasid selle üle kontrolli juba umbes aasta tagasi, kuna neil muutus seal kohalolemine üsna keeruliseks. Nüüd siis ukrainlased deklareerisid, et nad on saavutanud ise selle üle kontrolli, mis tähendab, et enne olid need platvormid pikka aega hallis alas.

Platvorme on kokku neli, kaks neist on Ussisaare läheduses, üks on kaugemal lõunas ja üks on Krimmi lähedal. Meil ei ole täpset ülevaadet, millised neist täpselt Ukraina kontrolli all on. Arvan, et kindlasti need kaks, mis on Ussisaare läheduses. Kas see Krimmi läheduses asuv ja kaugemal lõunas olev, on ka Ukraina kontrolli all, selle kohta praegu kindlat infot ei ole.

Igal juhul on selge, et need platvormid võimaldavad palju paremini kontrollida Musta mere akvatooriumi. Nendelt on võimalik viia läbi jälgimisoperatsioone. Jälgida Vene sõjalaevastiku liikumist, aga võib-olla ka Vene lennuväe liikumist. Ma ei usu, et ukrainlastel oleks võimalik paigutada sinna sellist relvastust, et edasi Krimmi liikuda, aga venelaste tegutsemist ja toimetamist Mustal merel on sealt kindlasti võimalik jälgida.

Kui ukrainlased juba sellise deklaratsiooni tegid, siis neil võib olla olemas ka mingi selline relvastus, millega nad suudaksid vajadusel tõrjuda venelaste võimalikke rünnakuid nende platvormide suunal.

Tähtis on ilmselt ka see, et tagasi on võetud midagi, mille venelased okupeerisid juba 2015. aastal.

See on psühholoogiliselt oluline, kuna venelased lähevad ju iga väiksemagi kaotuse peale kohe seda tagasi võtma ja tihtipeale toob see kaasa väga suured kaotused. Nad teevad sellistes olukordades sageli ebaratsionaalseid otsuseid, kuna ülemjuhatajale ei saa ju ette kanda, et midagi on kaotatud. Nii tulebki proovida see kohe tagasi võtta ja sellest tulenevad ka mitte kõige loogilisemad otsused.

Mis toimub rindel?

Viimase pooleteise nädala jooksul võib rääkida isegi viiest kohast, kus Ukraina on kergelt edu saavutanud. Üks on Bahmutist otse lõunas, see on Klištšijivka ala, kus on toimunud minimaalne edasiliikumine. Teine on Donetskist loodesse jääv ala, Donetski lennuväljast otse põhja jääv Opõtne küla, mille puhul on kaks erinevat infot: üks info ütleb, et Ukraina on selle osaliselt kätte saanud, teise info kohaselt on Ukraina selle küla tervikuna kätte saanud. See vähendab survet Avdijivkale, mida venelased on alates 24. veebruarist 2022. aastal üritanud enda kätte saada, aga pole siiani saanud.

Lõunarindel on ukrainlased edasi liikunud kolmes kohas. Kahes põhisuunas, Robotõnest lõuna ja ida suunas ning samamoodi Novoselivske kandis, on viimase kahe nädala jooksul toimunud ukrainlaste pidev ja kindel edasiliikumine. See ei ole väga suur, aga ta on kiirem kui suve esimesel poolel.

Kus käivad kõige olulisemad lahingud? Robotõne puhul on nimetatud, et seal on ikkagi väga keerulisest kaitseliinist läbi tungitud.

Tundub, et Robotõne võiks olla kõige olulisem, väidetavalt on seal mitmes kohas sellest Surovikini kaitseliinist läbi murtud ja on lootust edasisele kiiremale liikumisele. Enne kui see kiirem edasiliikumine alata saab, peab aga Ukraina suutma läbimurret veidi laiendada. Praegu on see selline ala, mis võib olla 10 kuni 15 kilomeetrit lai. Ainult nii kitsal alal väga kaugele lõunasse edasi liikuda oleks ukrainlastele liiga riskantne.

See on oluline koht selles mõttes, et Melitopoli tuleb sellest kandist otsetee ja vahepeale jääb veel Tokmaki linn, kus on venelaste väga tähtsad logistikabaasid. Nendes suundades liikumine on ilmselt ukrainlaste jaoks kõige otsem tee jõudmaks Aasovi mere äärde.

Kus venelased on üritanud initsiatiivi haarata?

Kõige rohkem on juttu olnud rinde kõige põhjapoolsemast osast ehk Lõmani ja Kupjanski vahelisest lõigust. Ka Ukraina ametiisikud on teatanud, et venelastel on seal üle 100 000 mehe. Mulle tundub see siiski mõnevõrra uskumatu number.

Venelased on seal üritanud rünnata, aga see pole kuidagi võrreldav sellega, mis toimus kevadel Bahmuti suunal. Ma ei tea, mis üksused seal on, aga rünnaku jõulisus ei viita küll sellele, et seal oleks 100 000 meest, siis peaks see rünnak olema oluliselt jõulisem.