SÕJASTUUDIO Peeter Tali: Ukraina jalavägi on jõudnud tankitõkete taha, aga alade puhastamine võtab aega

Ulla Länts
, ajakirjanik
Copy

Ukraina väed teevad lõunarindel edusamme, kui kaugele on kaitseliinidest läbi tungitud ja millised on võimalused edasiliikumiseks, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» strateegilise kommunikatsiooni eksperdi ja riigikogu liikme Peeter Taliga.

Kui palju on ukrainlased suutnud lõunarindel edasi liikuda?

Ega andmed ülemäära täpsed ei ole, teame seda, mida Ukraina ütleb, kuidas nad on edasi liikunud. Samuti seda, mida näitavad avalikud allikad, kus geolokatsiooni järgi ukrainlaste väed on. Edasiliikumine on toimunud Verbove küla suunas, seal on selline transpordi sõlmpunkt nagu Tokmak, millest Ukraina väed on umbes 10 kuni 20 kilomeetri kaugusel. Juunis oldi sellest 40 kilomeetri kaugusel. Nii et nad on ikkagi edenenud. Suurest miinivälja vööndist on ukrainlased läbi läinud ja kindlustavad nüüd seda kiilu külgedelt ja ka laiendavad. Siht on ikkagi liikuda Aasovi mereni. Ukrainlased ei pea küll füüsiliselt mereni jõudma, vaid eesmärk on lõigata läbi raudtee Krimmi ja maantee number 14, mis läheb mööda Aasovi mere rannikut. Tokmaki ei pea ilmtingimata suurte inimkaotuste hinnaga ära võtma, ukrainlased võivad sealt ka mööda minna ja ümber piirata. Tähtis on võtta tule alla logistikateed või veel parem, need füüsiliselt läbi lõigata. Siis on kogu Krimmi varustamine juba tõsine mure.

Kui rääkida Bahmutist, siis linna hoiavad suurte kaotuste hinnaga enda käes küll venelased, aga ukrainlased on vabastanud ümbritsevaid alasid. Venelased üritavad tekitada ukrainlastele survet ka Kupjanski ning Kramatorski suunal ja Donetski äärealadel, aga ukrainlased on nad tagasi löönud. Initsiatiiv on ikkagi selgelt ukrainlaste käes.

Ukraina jalaväelased on jõudnud tankitõkete ja «draakonihammaste» taha. «Draakonihammas» on selline betoonist valatud püramiid, mis peab tankide ja soomustehnika liikumist takistama. Kergjalavägi on jõudnud nende taha, aga tankid ja soomukid ei ole veel jõudnud. Alade puhastamine võtab aega ja selleks vajalikku pioneeritehnikat ei ole ukrainlastel just ülemäära palju ja ega seda ole ka lääneriikide sõjavägedel, et neile anda. Zaporižžja oblastis on venelased kõrvuni kaevunud ja rajanud teise liini peale betoonpunkrid ning keeruka kaitsekraavide ja varjendite süsteemi.

Kui suur oht ähvardab ukrainlasi just nendes läbimurdekohtades õhust?

Ründelennukid ja kopterid ülemäära lähedale ei saa tulla, umbes nädal aega tagasi kaotasid venelased ründekoptereid ja see hoiab neid ebaefektiivses kauguses Ukraina vägedest. Aga ukrainlased peavad sellega arvestama, et õhust võib neile surmatoovaid laadungeid kaela tulla.

Venelasete rünnakud Doonau deltasse on teinud murelikuks Rumeenia.

Venemaa on rünnanud Doonau deltas sadamaid, üritades kehtestada mereblokaadi ja lõhkuda viljataristut. Rumeenia on seda paar korda ka varem teravalt kritiseerinud. Eile käis vaidlus rumeenlaste ja ukrainlaste vahel, kas mingid drooni tükid kukkusid Rumeenia ehk NATO territooriumile või ei kukkunud. Seda vaatab muidugi ka NATO väga tähelepanelikult.

Kas Ukraina kaitseministri väljavahetamine on seotud ainult korruptsiooniga või tahab president näidata, et ta ei ole rahul, et rindel liigutakse liiga aeglaselt edasi?

Seal on mitu asja. Ühelt poolt Ukraina ühiskonna ootus, et vaja on panna sisse järgmine käik ja liikuda kiiremini edasi. Oleksi Reznikovi kohta on ju ka president Zelenskõi öelnud, et mees on olnud üle 550 päeva sõjas ja eks see kulutab. Aga eks see kulutab ülejäänud Ukraina juhtkonda ju ka. Võib-olla on Reznikov olnud pisut ettevaatlik ja heas mõttes atra seadev ning aeglane, aga teda on raputanud ka paar suurt skandaali. Üks neist oli toiduostmine, kus Ukraina sõjaväele osteti toitu väidetavalt turuhinnast kõrgemalt ja ka talvejopeskandaal, kus jälle osteti kuidagi kallimalt. Lisaks see, et kõrgemast juhtkonnast on vahi alla võetud palju tähtsaid ametnikke ning lisaks on viimase nelja nädala jooksul välja paiskunud skandaal, mis on seotud tohutu altkäemaksuvõrgustikuga värbamiskeskustes, et ennast mobilisatsioonist vabaks osta. See on asi, mis ei sobi Ukraina patriotismi ja kuvandiga. Ukraina president ootab uuelt kaitseministrilt Rustem Umerovilt uut lähenemist kogu ühiskonnale ja sõjaväele. President ei ole kunagi süüdistanud isiklikult Reznikovi korruptsioonis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles