OTSE POSTIMEHEST ⟩ Ratas: paljud erakonnakaaslased ei ütle ka omavahelistes vestlustes, keda nad toetavad

Keskerakond valib pühapäeval uue esimehe. Kas kaalukauss kaldub pigem Tanel Kiige või Mihhail Kõlvarti poole ja kui teistsuguse Keskerakonna me pärast esimehevahetust saada võime, sellest räägime Keskerakonna juhi Jüri Ratasega. 

Kuhu poole kaalukauss kaldub, kas Keskerakonna uus juht võib saada Tanel Kiigest või Mihhail Kõlvartist?

Ma arvan, etpraegu on jõudude vahekord suhteliselt võrdne ja see sõltub viimasest kuuest-seitsmest päevast ning sellest, kuidas mõlemad kandidaadid suudavad delegaate kõnetada, ning seda kuni kongressil peetava kõneni välja.

Mille üle erakonnas arutletakse?

Kindlasti on erakonnas olnud debatte rohkem kui tavasuvel. Arvan, et see on olnud erakonnakaaslastele huvitav. Mõlemad kandidaadid on rääkinud oma positsioonidest, kes rohkem sellest, mis kõik on valesti tehtud ja kes sellest, kuidas ta näeb Keskerakonna tulevikku ning edasisi samme.

Erakonnakaaslased vaatavad seda üsna professionaalselt ja väga paljud ei ütle ka omavahelistes vestlustes, keda nad toetavad. See on mõistetav, kuna uue juhi valimine sellel kongressil on väga-väga tõsine. Võib-olla isegi tõsisem kui eelnevatel kordadel.

Kui erinev on Tanel Kiige ja Mihhail Kõlvarti Keskerakond?

Kindlasti on see seotud asjaoluga, kuidas ühiskond tajub ühe või teise persooni usutavust, tema rolli poliitikas. Iga erakonna esimees peab arvestama sellega, et laual ei ole ainult teemad, mis on seotud näiteks haridussüsteemi või sotsiaalvaldkonnaga, vaid ka need, mis on seotud Eesti positsiooniga näiteks välispoliitikas ning julgeolekupoliitikas. 

Ehk kui sa teed otsuse kandideerida erakonna esimeheks ja sa ka saad esimeheks, siis pead olema valmis, et järgmisel tunnil võib sinust saada peaminister või valitsuse liige. Küsimus ongi selles, mida ütlevad erakonna liikmed, kumb kandidaat on nende jaoks usutavam, kas see on Tanel Kiik või see on Mihhail Kõlvart.

Ka me Mihhail Kõlvarti puhul saame siiski sellise erakonna, mis hakkab üha rohkem koondama vene keelt kõnelevaid inimesi?

Minu vastus on siin väga konkreetne: me peame saama Keskerakonna mõlemal juhul sellise, nagu Keskerakond on olnud. Keskerakond on olnud loomisest saadik Eesti ühiskonnas ühendavaks jõuks. See võib mõnele inimesele tunduda küll väga leierdatud mõttena, aga see on oluline mõte, eriti sellistel keerulistel hetkedel.

Ka mina ei kao sellest erakonnast mitte kuhugi ja kui erakond läheb ikka väga valesse suunda, siis olen ka mina taas valmis aktiivselt tegutsema. Nii et kui keegi soovib muuta Keskerakonda ainult venekeelsete elanike eest kõnelevaks erakonnaks, siis ma arvan, et erakonna selgroog ja Keskerakonna juur sellega kindlasti nõus ei ole. Ma siiski praegu ei näe, et see nii võiks minna.

Miks te siiski ise ei kandideeri erakonna juhiks?

Ma olen olnud erakonna esimees seitse aastat ja juhina pead sa ühel hetkel tunnetama, et kui on tekkinud tupikseis või vastutöötamine, siis on kaks võimalust: sa kas paned edasi silmaklapid ees, ei kuule ega näe midagi ja mõtled, et kõige olulisem on erakonna esimehena jätkata, või pead tähtsaks, et erakond jääks Eesti poliitikas mänguväljaku keskele.

Teatud persoonid on mulle rohkem kui aasta selgelt vastu töötanud sellisel viisil, et mida halvem on Jürile ja sel hetkel ka Keskerakonnale, seda parem on meile. See oli ka põhjus, miks ma ütlesin, et erakorralisel kongressil mina kindlasti ei kandideeri.

Mulle pandi süüks, et me saime 16 kohta ja kaotasime riigikogu valimistel 10 kohta. Selge on see, et kõige suuremat vastutust selle eest kannan mina, aga me oleme erakonnas ka analüüsinud, mis oli selle kaotuse põhjuseks. Põhipõhjus oli Vene agressioon Ukrainas. Keskerakond ei suutnud oma sõnumeid väga selgelt välja öelda, mis viis nii meie valijad kui ka erakonna liikmed teadmatusse ja eri pooltele. Nii et selleks, et erakond saaks täna edasi minna, on minul õige sel korral mitte kandideerida.

Kas te usute, et erakonnas võib saabuda rahu?

Sõltub sellest, kas võitja suudab ulatada koostöökäe. Erakonnas ei tee üksi mitte midagi, sa ei tee midagi isegi poole erakonnaga. Nii et sõltub väga palju esimehest, kas ta soovib teha koostööd või läheb tühistamise suunal. See viimane oleks erakonnale väga halb ja ma usun, et sellisel juhul on piisavalt neid pikaajalisi keskerakondlasi, kaasa arvatud mina, kes astuvad samme, et erakond taas õigele rajale tõmmata. 

Mis sügisel parlamendis saab, kuidas edasi töötatakse?

Arvan, et see võti on Reformierakonna käes. Nemad on valimiste võitjad ja nendel on kõige suurem vastutus selle eest, kuhu Eesti on viimase kahe nädalaga jõudnud. Kaja Kallase idasuunaliste vedude skandaal on väga suur miinusmärk Eestile nii NATOs kui Euroopa Liidus. Meie usaldusväärsus ja usutavus on kindlasti langenud mõlema laua taga.

Sisepoliitiliselt tähendab see täielikku patiseisu ehk riigikogu on veel suuremas poliitilises ummikus, kui ta oli kevadel. Ma ei räägi ainult eelarvemenetlusest, vaid kõikidest seaduseelnõudest. Küsimus on täna selles, kas riigikogu usaldab Kaja Kallast peaministrina. Arvan, et usaldamatus ei ole ainult opositsiooni hulgas, vaid peaministril ei ole täna usaldust ka laiemalt.

See ei tähenda, et praegune koalitsioon peab kukkuma. Reformierakond, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid saavad edasi valitseda, sest nagu mõned nende juhtpoliitikud on öelnud, on koalitsiooniküsimus üks, ja täiesti eraldi sellest on peaministri küsimus. Nii et koostöö võti on suuresti selles, kas Kaja Kallas jätkab peaministrina või mitte. See otsus on aga Reformierakonna teha.