SÕJASTUUDIO ⟩ Leo Kunnas: Wagneri sõdurid ei pruugi uute juhtide käskudele alluda

Kas Wagneri eraarmee tegevus on pärast Prigožini hukkumist lõppenud või püüab keegi tema kohta üle võtta, ning mis toimub rindel, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» sõjanduseksperdi ja riigikogu liikme Leo Kunnasega (EKRE).

Kui droonirünnakud Moskvale toovad enamasti kaasa vaid lennuühenduse katkemise, siis Kurski lennuväljal juhtunu, kus hävis vähemalt viis hävitajat, peaks venelasi üsna tugevasti häirima?

Ukrainlastel õnnestub oluliselt Venemaa igapäevast elu häirida. Kui sõja esimesel aastal olid pidevate raketi ja droonirünnakute all Ukraina linnad, siis viimase poole aasta jooksul on olukord muutunud. Ka Venemaa oblastikeskused ning samuti pealinn Moskva on Ukraina löökide sihtmärgiks.

Kas venelased saavad endale lubada seda, et neil lennuväljal lennukid lihtsalt hävivad?

Venemaal on ju see probleem, et õhutõrjevahendite paremik on ikkagi koondatud Ukrainasse, et katta ja toetada võitlevaid üksusi. Kuna Venemaa territoorium on suur, siis on väga raske katta tihedalt kõiki oblastikeskusi. Ukrainlased ju ei kasuta samuti droone ühekaupa, neid kasutatakse parvedes ja tõenäosus, et kõik droonid õnnestuks alla tulistada, on väike. Pahatihti ei õnnestu.

Eelmise nädala kõige olulisem sündmus oli Wagneri juhi Jevgeni Prigožini hukkumine. Versioone, miks tema lennuk alla kukkus, on mitu. Mis on kõige tõenäolisem?

Suure tõenäosusega see lennuk siiski ise alla ei kukkunud, tegu ei ole lennuõnnetusega. Kuidas ta täpselt sealt alla saadi, kas õhutõrje poolt või pommiplahvatuse tõttu, seda on raske öelda. USA ametiisikud kinnitavad satelliidipiltidele tuginedes, et see oli Vene õhutõrje töö.

Prigožin pidi ju kahtlustama, et Venemaa võimud niisama lihtsalt talle ei andesta. Miks ta siiski läks kaks kuud pärast mässukatset Venemaal lennukisse?

See äratab tõesti imestust. Venemaal on juba ajalooline traditsioon, et mässajatele ei halastata. See juhtum kinnitab veel kord, et Putiniga ei ole võimalik teha mingeid lepinguid ega kokkuleppeid. Need kokkulepped maksavad täpselt nii kaua, kui see on kasulik Putini režiimile.

Kas Prigožin Wagneri armee eesotsas on asendamatu? Kui palju on seal veel temaga võrdväärseid juhte?

Prigožinit on raske asendada, aga võib-olla veelgi raskem on asendada Dmitri Utkinit, kes oli tegelik sõjaliste operatsioonide juht. Wagneri eksistents on loomulikult Venemaa rahvuslikes huvides. Wagner loodigi seetõttu, et saada sobilik kattevari tegutsemisele Aafrikas ja Lähis-Idas, ning ega Venemaa rahvuslikud huvid ole seal ju kuhugi kadunud.

Wagner kui selline on Venemaale ka edaspidi vajalik, küsimus oli lihtsalt Prigožini isikus ja ka kõrgemas juhtkonnas, kes Prigožini käske ellu viisid ning samuti selles mässus osalesid. Nii et Wagnerit on Venemaale ka edaspidi vaja ja seetõttu ma ei usu, et Wagner lakkaks olemast. Nüüd ongi küsimus, kuidas juhtkond asendatakse.

Kuidas võiksid uue juhi vastu võtta Wagneri armee sõdurid?

Ma kahtlen selles, et need mehed oleksid ükskõik kellele lojaalsed. Prigožini ja Utkini asendamine on suur probleem. Need mehed ei pruugi uutele juhtidele lojaalsed olla ega nende käskudele alluda.

Milliseid ohte kätkeb ilma juhita Wagneri eraarmee Venemaa jaoks?

Wagneri grupp uuel kujul ei ole kindlasti enam võimeline millekski selliseks nagu Bahmuti operatsioon. Kindlasti jääb ta tegutsema sellel suunal, milleks ta algselt loodi ehk Venemaa mõjuvõimu säilitamiseks ja kasvatamiseks Aafrikas ja Lähis-Idas.

Mis puudutab wagnerlaste vahepealset kannakinnitamist Valgevenes, mis oli ohuks nii Balti riikidele kui Poolale, siis meie vaatepunktist on Prigožini hukk positiivne. Kahtlemata väheneb wagnerlaste võime initsieerida seal hübriidoperatsioone.

Kas viimase nädala jooksul on rindel midagi muutunud?

Väga palju muutunud ei ole. Lõunarindel Zaporižžja oblastis on 15-kilomeetrine sissemurre Robotõne piirkonnas. Ukrainlastel on õnnestunud tungida läbi venelaste esimese kaitseliini. Ägedad lahingud on käinud seal mitmeid päevi ja praegu on Ukraina väed jõudnud umbes viiekilomeetrisel lõigul välja venelaste teise kaitseliinini. Samas ei ole praegu veel teateid, et sellest oleks läbi murtud.

Ega siin mingeid üllatusmomente ole, kahel suunal Zaporižžja oblastis on lahinguid peetud juba juuni algusest saadik. Kuigi venelased ei ole siin üksusi välja vahetanud, on neil siiski nii palju strateegilisi reserve, et kui ka läbimurre tekib, suudavad nad vastupanu osutada. Venelased omakorda on üritanud viimaste nädalate jooksul küllalt suurte jõududega peale tungida Kupjanski suunal, aga see ei ole õnnestunud.