OTSE POSTIMEHEST Kalle Laanet: põhiseaduses ei ole kirjas, et Vene kodanikel on õigus valida Eesti juhtkonda (13)

Ulla Länts
, ajakirjanik
Copy

Kas valitsus soovib võtta Venemaa kodanikelt kohalike omavalitsuste valimistel valimisõiguse ära ning kuidas seda teha saab, sellest räägime Postimehe otsesaates justiitsminister Kalle Laanetiga.

Kas me räägime agressorriigi kodanikelt valimisõiguse äravõtmisest või peatamisest?

Selle eelnõu puhul, millest on avalikkuses palju juttu olnud, me räägime valimisõiguse ajutisest peatamisest agressiooni ajaks. Sel ajal ei peaks agressorriigi kodanikel olema õigust valida kohalikel valimistel.

Kas eelnõu on sellises valmiduses, et seda saaks hakata arutama?

Mina usun, et see eelnõu on sellises valmiduses, et seda saab arutama hakata. Mina olen saatnud selle eelnõu meie riigikogu Reformierakonna fraktsiooni juhtkonnale ja me arutame seda täna meie fraktsiooni liikmetega. Usun, et meie juhtkond on edastanud selle ka koalitsioonipartneritele, et nemadki saaksid seda arutada.

Kuna selles küsimuses käib kõige suurem poleemika selle ümber, kas valmisõiguse saab peatada põhiseadust muutmata, siis kas see eelnõu eeldab, et põhiseadust ei pea muutma?

See eelnõu on tõesti kirjutatud vaimus, et põhiseadust ei pea muutma. Me oleme seisukohal, et põhiseaduse paragrahv 156 lõige 2 räägib valimisseadusest ja kusagil ei ole põhiseaduses kirjas, et kõigil inimestel, kaasa arvatud Vene riigi alamatel on põhiseaduslik õigus valida Eesti riigi poliitilist juhtkonda.

Kui palju on neid juriste, kes selle eelnõu puhul on öelnud, et põhiseadust siiski peab muutma?

Arvu öelda on väga keeruline. Selle üle on vaieldud erinevates seltskondades, on neid, kes ütlevad, et kindlasti ei saa seda teha põhiseadust muutmata ja on neid, kes ütlevad, et seda võiks kaaluda ja on ka neid, kes ütlevad täiesti selgelt, et põhiseadust ei peaks selles küsimuses muutma.

Kuidas te kavatsete saada sellele eelnõule koalitsioonipartnerite toetuse, sest sotsid sellega ilmselt ei nõustu?

Minul on seda keeruline üheselt öelda või hinnata, kas nad on nõus või mitte, sest mina ei ole nendega seda eelnõu sisuliselt arutanud. See eelnõu edastati just nimelt riigikogu fraktsioonile, et riigikogus poliitilisel tasandil seda arutada. Ma ei tea, kas seda on koalitsioonipartneritega riigikogus arutatud. Olen olnud välislähetuses ja mul puudub see informatsioon.

Mitte kõik siin elavad Venemaa kodanikud ilmselt siiski ei ole Putini toetajad, paljud on jätnud Vene kodakondsuse seetõttu, et see lihtsustab Venemaal sugulastel külas käimist. Miks me neid siis karistame?

Kui me võtame eelmistel valimistel osalenud Vene kodanike protsendi sellest 68 000st, kes siin elab, siis kusagil 49 protsenti käis tegemas oma valikut kohalikel valimistel. Kahjuks ei oska ma öelda, kui paljud sellest 68 000st käisid Vene saatkonnas president Putinit valimas.

Me kõik teeme tänases sõjaolukorras valikuid, kogu maailm on teinud valiku. On riike, kes toetavad agressorriiki Venemaad ja on neid, kes seda absoluutselt ei aktsepteeri. Minu seisukoht on, et ka need inimesed peavad tegema valiku, kas nad toetavad agressiooni ja agressorriiki Venemaad või nad on lojaalsed Eesti riigile, astudes välja Vene kodakondsusest.

Mitte kõigis Euroopa riikides pole Vene kodanike suur arv probleemiks, piiririikidena oleme sarnases olukorras Lätiga.

Lätlased tegid pärast taasiseseisvumist väga selge otsuse, nad ei andnud Venemaa kodanikele valimisõigust ja selles mõttes on nad täna hoopis teises olukorras. Samas on lätlased teinud karme otsuseid, esitades vene keelt kõnelevatele inimestele üsna kõrged keelenõuded. 1. septembril peaks rakenduma keeleseadus, millega need nõuded hakkavad kehtima inimestele, kes tahavad Lätis pikaajaliselt elada.

Lätlased on küll möönnud, et see otsus oli võib-olla natuke ennatlik ja neil ei ole kindlasti plaani panna inimesi, kellel ei ole keelenõuded täidetud, bussidesse ja rongi ning viia nad piirile. Minu teada plaanivad nad seadust muuta, lükates tähtaega edasi.

Tulles tagasi valimisõiguse juurde, siis kui me vaatame, kui palju Euroopa Liidus sarnast valimisõigust on, siis seda ei ole 12 riigis. Nii et riigid on lähenenud erinevalt. Samas ütleb Vene konstitutsioon väga selgelt, et Vene kodanikud on igal ajal ja igas kohas kohustatud seisma Vene riigi eest. Vene riigiduuma on vastu võtnud kaasmaalaste seaduse, see tähendab, et kui Venemaa kodanikud on võõrriigis hädas, on Venemaal õigus minna neile appi ehk rünnata teist suveräänset riiki.

Paraku mõtlevad poliitikud oma valijale ja ka venekeelsele valijale. Milline võiks olla selle eelnõu toetus riigikogus?

Mina usun, et riigikogu liikmed seisavad kõik Eesti iseseisvuse eest ja ma ei mõista argumenti, et see võiks lõhestada Eesti ühiskonda. Inimesed peavad tegema valiku, kas nad on lojaalsed Eesti riigile või nad teenivad Putini poolt hoitavat riiki, agressorriiki. Mis lõhestamisest me siin rääkida saame? Me ei tohi minu arvates isegi niimoodi mõelda.

Kui me vaadata jõujooni riigikogus, siis Isamaa on ju tegelikult üsna sarnase eelnõuga välja tulnud, aga nende eesmärk oli lõpetada valimisõigus täielikult ära, seega on see eelnõu on veidi pehmem. EKRE, kes räägib pidevalt, kuidas nad seisavad Eesti iseseisvuse eest, võiks teoreetiliselt seda eelnõud toetada. Rääkides teistest erakondadest, siis ma usun, et riigimehelikkus võiks ju võita. Kui eelnõusse on vaja teha teha parandusi, on see alati võimalik.

Tagasi üles