OTSE POSTIMEHEST ⟩ Lauri Hussar uuringuskandaalist: see, mida me praegu näeme, on ainult jäämäe veepealne osa

Suveajale vaatamata ajab Eestis üks riid teist taga. Valitsus on läinud tülli presidendiga ja riigikogus ei suudeta kuidagi kokku leppida, kuidas sügisel tööga edasi minna. Sellest, kas me sellist Eestit tahtsimegi, räägime Postimehe otsesaates riigikogu esimehe Lauri Hussariga (Eesti 200).

Kui pidada silmas kõike seda, mis viimastel nädalatel juhtunud on, siis paneb see vägisi küsima, et kas me sellist Eestit tahtsimegi?

Kui vaadata seda, et Eesti on praegu iseseisev riik, Euroopa Liidu ja NATO liige, et Eesti on oluliselt suurem, kui meie riigi pindala ja rahvaarv seda lubab, siis mina julgeks öelda, et sellist Eestit me tahtsime. Ka see, et Eesti riigis kõik asjad korras ei ole, tuleb viimaste nädalate uudiste põhjal välja, aga eks meie kõigi ülesandeks ongi ehitada Eestit selliseks, nagu me teda näha tahame.

Olime ju üsna kindlad, et rahvastikuregistrist ükskõik kes meie andmeid kätte ei saa, nüüd on selgunud, et nii see ei ole?

Minu hinnangul on see, mida me praegu näeme, jäämäe veepealne osa. Korvamatut kahju on saanud Tartu Ülikool, korvamatut kahju on saanud teadusuuringud, korvamatut kahju on saanud andmekaitse ja usaldus andmekaitsjate vastu, korvamatut kahju on pikas perspektiivis ette vaadates saanud ka personaalse riigi projekt, sest seegi on otseselt seotud andmetega. Loomulikult kõige suuremat mainekahju on saanud Eesti poliitika. Eesti poliitika kuuerevääril on väga suur plekk ja kindlasti tuleb selles loos teha selgeks kõik aspektid, et aru saada, kuidas me oleme jõudnud olukorda, kus poliitilist katuseraha on aastate jooksul kasutatud ühe erakonna poliitikakujundamise huvides. Sinna on läinud kaugelt üle miljoni euro maksumaksja raha. Kõik need küsimused nõuavad uurimist ja minu hinnangul peaks sellega tegelema ka erakondade rahastamise järelevalvekomisjon, aga ma ei välistaks, et selle küsimusega peaks tegelema ka prokuratuur.

Ehk peakski kogu see lugu olema uurimisorganite pädevuses?

Nagu ma ütlesin, on see küsimus palju laiem. Välja tuleb selgitada, mil moel seda katuseraha on jagatud. Kuna seda raha on jagatud tegevustoetusena, mis otseselt ei nõua järelevalvet, tuleks kindalasti parandada seadusi, mis puudutavad tegevustoetuste eraldamist. Me oleme küll loobunud riigikogu katuserahade jagamisest, nüüd tuleb üle vaadata toetused, mis lähevad ministeeriumide kaudu, et selliseid kahetsusväärseid juhtumeid tulevikus ei toimuks. Edaspidi tuleb ilmselt tõhustada nii erakondade rahastamise järelevalvet kui Pere Sihtkapitali teema valguses ka maailmavaateliste sihtasutuste tegevuste kontrollimist.

Meil on teine kahetsusväärne skandaal veel ja see on seotud kõige sellega, mis toimub presidendi kantselei ümber. Kas on ikka mõistlik, et ühe ministri otsusest sõltub presidendi välisvisiitide toimumine? Äkki pidanuks presidendikantselei rahastamisotsuse tegemisse siiski koalitsioonipartnerid kaasama?

Mina näen seda küsimust laiemalt. Täna arutab seda küsimust riigikogu riigieelarve kontrollikomisjon ja selle loo erinevad aspektid tulevad nendest aruteludest ka välja. Kõige rohkem on juhtunu tõttu kahju saanud Eesti poliitika, aga ka presidendi institutsiooni maine on pihta saanud. Selleks, et me selliseid küsimusi tulevikus ei peaks enam arutama, tasuks väga tõsiselt üle vaadata eelarve kujunemise protsess. Meie põhiseaduslike institutsioonide eelarve kujuneb selliselt, et pärast rahandusministriga kokkuleppimist koostab rahandusminister riigieelarve eelnõu, mis saadetakse riigikogusse ja kus riigikogu seda arutab. Riigieelarve eelnõus on tulud-kulud väga selgelt paigas ja kui mingisuguseid kuluridasid hakata ümber tõstma, tuleb alati leida ka katteallikas sellele teisele poolele. Väga pikka aega on arutatud selle üle, kas põhiseaduslike institutsioonide rahastamist tuleks muuta. Mina isiklikult olen seisukohal, et põhiseaduslike institutsioonide rahastamist tuleks muuta ja tuleks muuta viisil, et eelarve kujunemise protsess oleks riigikogu ja riigikogu rahanduskomisjoni käes. Me hakkame riigikogu koalitsioonis seda sügisel kindlasti arutama. Praegu on kõige olulisem saada selgust, mis konkreetselt Kadrioru ja rahandusministeeriumi vahel toimus. Juba ainuüksi see annab meile tulevikuks teekaardi, millistest karidest edaspidi hoiduda. Presidendi Austraalia visiidi ärajäämine on loomulikult kahetsusväärne.

Võib-olla valitsuskoalitsioon peaks siiski arutama, et kas anda presidendile aasta teiseks pooleks lisaraha või siis otsustadagi, et president ei saa aasta lõpuni oma välissuhtluse kohustust täita?

Ma ei ole veel jõudnud presidendiga sellel teemal rääkida, aga teen seda loodetavasti juba lähiajal. Kui ma vaatan riigikogu ja seda, et ka meil on väga palju välissuhtlust parlamentaarse diplomaatia kujul, siis meie üritame selleks vahendid ja lisavahendid leida oma eelarvest. Presidendikantselei eelarve on küll väiksem, aga seal on ka vähem inimesi. Kindlasti tuleb sellistes olukordades kasuks kriitiline vaade oma eelarvele. Kuna ma pole aga presidendiga veel rääkinud, siis ei tahaks väga põhjapanevat seisukohta siin võtta.

Olete riigikogu koalitsiooni poolelt teinud suve jooksul mitu katset opositsiooniga kokku leppida, et sügisel saaks parlament jätkata normaalset tööd. Kuidas läinud on?

Meil oli väga positiivne kohtumine juuli teisel nädalal riigikogu vanematekogus ja me saatsime opositsioonierakondadele küsimuse, millised eelnõud on nad nõus tagasi võtma, milliseid arupärimisi nad on nõus tagasi võtma, milliste puhul oleksid nad valmis, et nendele vastatakse kirjalikult ja milliste puhul nad eeldavad, et neid käsitletakse suures saalis. Saime vastused, mis valmistasid pisut pettumust, sest sellist positiivset meeleolu nagu vanematekogus, ei tulnud. EKRE fraktsioon ütles, et nemad üleüldse mingisugust koostööd ei tee ja et nad ei olegi huvitatud mingisugustest kokkulepetest ning tahavad, et kõik eelnõud ja arupärimised jääksid menetlusse. See on selge märk, et EKRE ei taha tunnistada valimistulemusi, nad ei taha, et parlament töötaks normaalses rütmis ja soovivad, et parlamendis toimuks jätkuvalt selline kaevikusõda. Pisut rohkem kompromissivariante otsisid Isamaa ja Keskerakonna fraktsioonid, kes ütlesid, et nemad tahaksid saada erakonna esimeeste tasemel kohtumist, et siis võimalikke poliitilisi kompromisse arutada. Me ei ole veel kokku leppinud, kus ja millal selline kohtumine toimub, aga me kindlasti jätkame lahenduste otsimist. Saatsin fraktsioonidele korduskirja ja ootan vastuseid järgmiseks nädalaks ning siis me otsustame juba riigikogu juhatuses, mis edasi saab.