SÕJASTUUDIO ⟩ Kalev Stoicescu: ukrainlastel on vastupealetungiks sobivat aega vähem kui kolm kuud

Ukraina väed on viimastel päevadel saavutanud rinnetel mõningast edu ja olukord on läinud pingeliseks ka Mustal merel, kus tule all on nii laevad kui ka mõlema poole sadamad. Kas olukord Mustal merel võib veel keerulisemaks minna ja millises suunas on ukrainlased rinnetel edasi liikunud, sellest rääkisime Postimehe «Sõjastuudios» riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescuga. 

Viimasel ajal on pingestunud olukord Mustal merel, kas see on seotud vaid viljaleppega või võib sellest muudki välja lugeda?

Viljaleppega on see kindlasti seotud, sest Venemaa ju taganes sellest ühepoolselt. Venemaal on hirmutamise taktika, ta teeb seda selleks, et riigid ei julgeks saata sinna piirkonda viljalaevu. Ka mitte Doonau suudmesse, et Ukraina ei saaks sealsete sadamate kaudu midagi eksportida.

Omal ajal oli viljalepe Venemaale väga kasulik, kuna see pidi tõendama, et Venemaaga on võimalik kokkuleppeid sõlmida ja need peavad. Nüüd näitas Venemaa veel kord, et temaga ei saa kokkuleppeid sõlmida, sest Venemaa taganes ühel hetkel viljaleppest täiesti põhjuseta. Neile, kes unistavad mingite kokkulepete sõlmimisest Venemaaga, ütleksin küll, et unistage edasi. Nüüd on venelased läinud juba nii jultunuks, et lisaks sadamate ründamisele on nad hakanud ka kaubalaevade poole hoiatuslaske tegema.

Ukrainal ei ole enda kaitsmiseks Mustal merel ilmselt eriti palju võimalusi?

Seal peremehetseb tõesti ikka veel Venemaa. NATO-l on olnud seal ka mingid õppused ja kohalolek, aga mitte niisugune, mis Venemaad provotseeriks või ärritaks. Pigem luuratakse Musta mere kohal nii luuredroonide kui ka luure- ja vaatluslennukitega, et jälgida olukorda.

Üks oluline tegur selles piirkonnas on miinid, sest Ukraina mineeris kalda ääred ja Venemaa pani ka omalt poolt miinid ette. Lisaks meremiinidele on nüüd vesi uhtnud Musta mere akvatooriumisse muidki miine. Näiteks pärast Kahhovka tammi lõhkamist, kuhu venelased olid samuti kaldaäärsetele miine pannud. Isegi meremiinid on läinud rändama. Paar päeva tagasi toimus Rumeenia rannikul kuurortide piirkonnas miiniplahvatus, see näitab, kui ohtlikuks on olukord Mustal merel muutunud. Viljalaevad üritavad Ukraina sadamatest siiski väljuda ja kui Venemaa tulistaks esimese kaubalaeva pihta ning laseks selle põhja, siis ma arvan, et rahvusvahelise kogukonna reageering oleks ülitugev.

Rindel on edusammud küll väikesed, kuid viimase nädala jooksul on mõnes paigas siiski edasi liigutud. Mis rindel toimub?

Ukraina on saavutanud pisut edu Bahmuti ümber, mis on olnud venelastele suure tähtsusega, kuna nad valasid seal palju verd ja kuulutasid seal oma võitu. Nüüd on ukrainlased aga selle tagasivõtmise lähedal. Venemaale oleks see väga suur poliitiline ja psühholoogiline löök.

Kui vaadata lõunarinnet, siis Aasovi mereni on ukrainlastel veel tükk maad minna.

Ei ole väga palju, sest rannikujoon ei ole ju esmatähtis, kuhu jõuda. Tähtsamad on raudteed ja maanteed ning need on rindejoonele päris lähedal. Elulise tähtsusega maanteed ja raudteed on kohati 25 kuni 50 kilomeetri kaugusel rindest, aga sealt on väga raske läbi murda. Me oleme võib-olla natuke nördinud, et viimastel nädalatel ei ole väga suuri häid uudiseid, aga see on nagu vee keema minemine, et nagu ei juhtu midagi, aga tasapisi temperatuur tõuseb ja siis hakkab podisema ning lõpuks hakkabki keema. Tore oleks, kui ukrainlastel õnnestuks üks väga efektne löök anda ja see oleks Kertši silla hävitamine. Parem oleks seda teha siis, kui nad jõuavad Aasovi mere äärde. Siis oleks silla hävitamine väga lühikese aja küsimus.

Mis lähiajal rindel juhtuda võiks?

Prognoosida küll ei julge, aga lootus on ikkagi, et Ukrainal õnnestub mingil ajal kuskil läbi murda. See on see lootus, mis praegu on, sest vastupealetungiks sobivat aega on vähem kui kolm kuud. Ilmselgelt kandub sõda edasi ka järgmisse aastasse.