OTSE POSTIMEHEST ⟩ Vladimir Svet: ühistransporti ei planeerita Facebooki gruppides

Sel nädalal muutusid Tallinnas mitme bussiliini numbrid ja marsruudid. Linlastes tekitas see palju segadust – kui algul protestiti bussiliini nr 5 muudatuste vastu, siis hiljem selgus, et rahul ei olda ka liiniga nr 8. Miks ümberkorraldused tallinlastele ei meeldi ja mida võiks teisiti teha, sellest räägime Postimehe otsesaates Tallinna abilinnapea Vladimir Svetiga. 

Selle suve algul saite linlaste pahameele osaliseks teetööde tõttu ja nüüd kurjustatakse bussiliikluse üle, kuidas te sellega pideva kriitikaga hakkama saate?

See kuulub minu töö juurde, poliitik peabki otsuseid selgitama. Ma tegelikult teadsin keskkonna- ja kommunaalametit kureerivaks abilinnapeaks asudes ja hiljem transpordivaldkonda üle võttes, et need otsused, mis on vaja vastu võtta, ei ole lihtsad ega meeldivad, nad ei ole sellised, mille puhul hüütakse hurraa ja patsutatakse õlale. Kui me aga tahame linnaruumi paremaks teha, tuleb remontida tänavaid ja kui tahame paremat ühistransporti, tuleb liinivõrk ümber teha. Mõistetavalt on see alguses inimestele ebamugav, sest nad peavad oma harjumusi muutma. Linlase tavapärane teekond muutub ja see tekitab pahameelt. Meie töö on selgitada ja inimesi kuulata. Kui kriitika on põhjendatud, tuleb sellega arvestada ja otsuseid muuta, tunnistada vigu ja liikuda edasi.

Kas midagi läks bussiliikluse korraldamisel valesti, sest pahameel oli päris suur?

Järeldusi saab teha sügise teises pooles, kui inimesed on need liinid üles leidnud, nendega harjunud ja kui suuremad teeremondid on läbi saanud. Nii et bussid sõidavad mitte mööda ajutisi teekondi pidi, mis on praegu tingitud ehitusest, vaid oma tavapärastel marsruutidel. Siis saame lähtuvalt statistikast teha järeldusi, kas otsused olid õiged, kas kriitika oli põhjendatud ja mis osas ta oli põhjendatud ning kui on vaja, teha muudatusi. Peamine on see, et me peame rohkem selgitama ja mõistma, et numbrid võivad küll näidata, et mõnda peatust ei kasutata, aga samas on vaja anda aega, et inimesed saaks oma harjumusi muuta. Võin kinnitada, et juba esimeste päevade statistika on näidanud, et linlased kasutavad neid uusi marsruute. Juba esimesel päeval sõitis Piritalt Balti jaama üle tuhande inimese.

Miks te bussiliini nr 5 puhul muudatused ära jätsite, kas midagi oli valesti arvestatud või soovisite lihtsad emotsioonid maha võtta?

Siin oli mitu põhjust. Esiteks tuleb tunnistada, et need kolm peatust, milles suhtes taheti muuta bussi nr 5 trajektoori, on statistika järgi alakasutatud. Kui meil on aga nii palju inimesi, kes häälekalt ütlevad, et me siiski vajame neid peatusi ja tahame, et nad sellel marsruudil säiliksid, siis otsustasime, et äkki just selline võitlus paneb neid rohkem ühistransporti kasutama, et nad hakkavad väärtustama, et buss nr 5 sõidab nende kodu juurest mööda ja leiavad, et äkki peaks tõepoolest auto koju jätma ja tihedamini bussiga sõitma. Teine põhjus oli, et selles kandis asub ka Konstantin Pätsi kool ja kuigi suheldes kooli juhtkonnaga ja kaaludes erinevaid alternatiive, leidsime lahenduse, mis lihtsustaks koolipere liikumist, siis oli näha, need ei ole loogilised ühistranspordi liikumise seisukohast. Just seetõttu tundus olevat õige, seda muudatust mitte teha.

Bussi number 8 puhul te nii vastutulelikud ei olnud, inimesed küll protestisid, aga liin jäi nii, nagu oli algselt kavandatud?

Sellel teemal on mitu tahku. Ma täna lugesin, et Facebooki Nõmme gruppides kutsuvad aktivistid üles solidaarsusest toetama allkirjadega bussiliini nr 8 vana marsruudi juurde jäämist. Kui kommentaarides mõned nõmmekad küsivad, et kuidas see teema Nõmmet puudutab, oli vastus, et ei puudutagi, tuleb lihtsalt solidaarsusest marsruudi muutmisele vastu seista. Ühistransporti ei planeerita Facebooki gruppides ja seda ei tehta solidaarsusest, vaid lähtuvalt andmetest. Meil on olemas andmed, et Pirital on inimesi, kes sooviksid liikuda rohkem Balti jaama suunas, Haabersti suunas. Ma ei ole nõus sellega, et me oleme kelleltki midagi ära võtnud, Mähe inimestel on olemas väga head võimalused sõita kesklinna ühe ümberistumisega ja ümberistumises ei ole mitte midagi halba, hirmsat ega erakordset. Pooled tallinlased igapäevaselt teevad seda iga päev ja arvestades, et Piritalt lähevad kesklinna bussiliinid 1a, 34, 38 ja alates teatud peatustest ka buss number 5 ning vaadates kui palju peatu peatusi on Pirita teel, kus on võimalik bussi number 8 pealt ümber istuda, siis ma julgen väita, et me pigem andsime Pirita ja eriti Mähe inimestele rohkem võimalusi kasutada ühistransporti.

Paljudele ei meeldi ka see, et buss sõidab Narva maantee asemel mööda Reidi teed.

Sellel miks buss number 8 Narva maantee asemel mööda Reidi teed sõidab on kaks põhjust. Esiteks oleks Narva maanteed pidi sõites marsruut 4 kuni 10 minutit pikem. Teine põhjus on, et meil on kesklinnas ühistransport kokku pressitud sisuliselt kahele trajektoorile, üks on Narva maantee-Hobujaama ja teine on Estonia puiestee-Gonsiori. Nende muudatustega hakkame vaikselt hajutama ühistransporti põhja poole Ahtri-Reidi suunale ja lõuna poole Liivalaia-Juhkentali suunale. Just seetõttu panimegi bussi nr 8 sõitma mööda Reidi ja Ahtri tänavat, see on kiirem marsruut, kui Narva maantee-Viru ring.

Selle bussiliikluse ümberkorraldusega on kogu aur läinud Pirita peale, samal ajal kui näiteks Tiskre ja südalinna ühendus on täiesti lahendamata.

Lähtusime esimeste ümberkorralduste puhul sellest, et need ei oleks väga töömahukad. Me ei ole pidanud nende tegemiseks ehitama uusi busside sõiduplatse ega ümber ehitama ühistranspordi peatusi. Tegelikult tuleb selleks, et muuta meie ühistransport veelgi kiiremaks ja mugavamaks, investeerida mitte ainult sõidukitesse vaid ka taristusse. Tallinn on viimase kümnendi jooksul saanud juurde uusi piirkondi, kus ühistransport on kehvasti korraldatud ja Tiskre on üks neist. Võin kinnitada, et me tegeleme sellega. Kõige olulisem küsimus on aga, kuidas tagada tõhus ühistranspordiühendus Tallinna ja lähivaldade vahel.